Kakskümmend kaks bändi kahel laval kahekümne teisel Hard Rock Laager muusikafestivalil. Samuti tuli uus publikurekord. Ka eelnevalt plakateid jagades mitmetes asutustes märgiti, et seekord on päris vägev lineup. Ilma osas lubas reedel päikest ja laupäeva hommikul vihma. Sõites aga reedel Tartust Vana-Vigalasse kohtasime küll teepeal ühte ägedat pilvekest, kust ikka kallas. Samas enne Vana-Vigalat sai pilv otsa ja festi ala oli reede täitsa vihmatu. Enne laagrit tegin ka igakülgse Spotify playlisti mulle meeldinud lugudega esinevatelt bändidelt. Sobis sõidu kõrvale aga ka niisama kuulamiseks hästi.
Lugesin kuskilt, et inimesed soovisid paremini eemaldatavaid parkimise kleepse. Keegi oli pidanud auto koos kleepsudega maha müüma. Mul on pigem vastupidine olukord, et osad kleepsud on niisama lahti tulnud või kooruma hakanud. Ainult juubeli kleeps veel peab. Samas võib-olla peaks need kleepsud just ära võtma enne kui nad päris pildituks kuluvad. Mõttekoht.
 |
 |
 |
 |
1. päev
Festivali alustas elektroprock bänd ProjeKTorn. Chapmani pulga peal mängis Kaspar Torn, kellega tegin kunagi juttu aastal 2010, kui laagris esines mulle väga meeldinud progrerocki bänd Kantor Voy. Lisan ühe pildi tollest korrast ka siia, Kasparil olid siis pikemad juuksed. ProjeKTorn on aga rohkem elektroonilisem progrerocki bänd, kõlab kuidagi eksperimentaalsemalt mulle. Kaspar ütles, loo AlgeRNon sissejuhatuseks, et ei taha kohe alguses publiku hevilihast ära rebastada. Samuti meelitas ta pimedust kohale looga Raak.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väikest lava alustas ajalooga raskerokibänd Hetero. Millegipärast on Hetero ainus bänd, keda ma Spotify’st üldse ei leidnud. Samas ega 80ndatel Spotify’d ei olnud tõesti. Mulle öeldi anonüümselt, et see on bänd neile, kes tol ajal olid noored ja tahavad vanu aegu meenutada. Kuula näiteks lugu Tühjus. Siiski, sündimängija Star Wars: Rogue One särk on küll väga intrigeeriv.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Vaatasime vahepeal festialal veidi ringi. Tuli välja, et Nailboardil läks teepeal auto katki ning kuna head lahendust ei leitud, siis seekord nad laagrisse ei jõudnud. Ma arvan, et oleksin ehk leidnud sealt mõne mind huvitava bändi kasseti või plaadi, mida laagri oma telgis ei olnud. Viimasest näkkas aga salakaubana üks letialune Pedigree möödunud aastal tehtud ja postituse alguses olevalt pildilt leitav kassett. Väga sus.
 |
 |
 |
 |
Teine bänd pealaval oli Wiiralt. Olin siis seal fotopitis bändi ootamas ja kohe esimeste klõpsudega sai selgeks, et nüüd hakkas Kontsert. Selline energia ja liikumine. Tekkis see oodatud põnev kontsertfotograafia jahihasart. Väga lahe oli neid pildistada. Andu rääkis, et seal bändis mängis kunagi tema tuttav, aga ta ei teadnud, kas enam veel mängib. Kuula päris vägeva videoga lugu Salalik. Laulja ütles, et ta pole elus saanud nii palju komplimente nagu ta Eesti Laulul seda lugu esitades sai.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
Huvitavad lood olid veel Peatumatu ja mullu lahkunud Riho Sibulale pühendatud üliäge Ultima Thule loo Turbatuli kaver. Kontsert ise oli alguses väga äge, keskel läks natuke igavamaks, kuid lõpupoole see kaver ja teised lood tõid energia jälle tagasi.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kell 19 jätkas väiksel laval Sociasylum. Kojamees ütles, et kes tahab temast targem olla, see võib välja mõelda, kuidas seda nime hääldatakse. Kristel pakkus, et sossiassailum. Igatahes, mustatud grindcore muusikat saad kuulata näiteks nende plaadi Crossroads pealt.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pealaval tuli seejärel eepilist hukkmetalli tegev Soome bänd The Abbey. Ootasin neid suure huviga. Kuula näiteks ülimõnusat lugu Starless. Mu esireakaaslane ütles, et see muusika sobiks väga hästi mõnda ulmefilmi. Jah. Kuigi Starless ja teised lood on vist ehk pigem emotsiooni kandvad, siis selle mõtte peale tuli küll silme ette soojussurmas universum, kus tähed on kõik ära kustunud. One hundred worlds are passing. One thousand shades of cold.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Veel meeldib lugu Desert Temple. Loos Old Ones on huvitav trummirütm (nt 3:20 juures).
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
Väiksel laval jätkas DND. Laulja rääkis, et Metsatöllule nad laagris esinemiste poolest järgi ei jõua, kuid altrokk bändi kohta on nad päris heal järjel. Kitarrist nägi välja nagu Kim Kitsuragi.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Vahepeal tuli Andu ja leidsime üles ka C-lava.
Kell 22 esines pealaval Suurbritannia vanakooli surmmetalli bänd Memoriam. Kui neid laagri plakateid jagatud sai, siis ühes kohas öeldi, et paljud tulevad laagrisse just selle bändi pärast. Tõesti päris hea bänd. Mulle meeldib, et lugude sõnadest on võimalik mõistlikult aru saada ja lugude käigud on huvitavad ning mitte liiga kaootilised. Kuula näiteks Rise to Power.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
Laulja tundus eriti sõbralik. Ükshetk ta ütles, et never look back, always look forward. Mõtlesime, et see tekitab bändi nimega ju paradoksi. Mulle meeldib ka lugu All is Lost. Eriti selle alguses olev kitarr. Andu püüdis kätte Memoriami õnnemärgi.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Esimese päeva väikest lava lõpetas Herald. Andule tundus, et lauljal Svenil on vist veidi hääl ära. Päris veider mõelda, et Masin on juba 8 aastat vana lugu. Aga tundus, et Andule meeldis Kurat ka ning ostis sellegi plaadi. Öeldi, et publiku hulgas oli kuskil nurgas vist mõni mullikesi ajav poliitik. Kuid Herald ei aja mullikesi, vaid teeb heavy metalit. Sven lasi esireal ka oma seent katsuda.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pealaval lõpetas esimese päeva väga põnev Mongoolia bänd Uuhai. Kuula lugu Khun Sureg. Duu-du-du-du-du-du-du-du-du-duuu.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kuuldavasti toob teistega koos “uuhai” hüüdmine õnne. Mulle meenus mõnda aega tagasi RockFM-ist tulnud jutt, kuidas Florida rannas ujuv mees ära söödi. Mõtlesin, et see oleks ka ilmselt situatsioon, kus seda hüüda. Laulja tegi lahedaid ujumist meenutavaid tantsuliigutusi ka. Uuhai.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Sellega sai päris äge esimene päev läbi. Sõitsime puhkama Märjamaa hostelisse, kus kuuldus, et pesitsesid mõned teised laagrikülastajad veel.
2. päev
Hommikul sadas vihma ja seega oli üle mitme aasta mul põhjust jälle panna jalga oma ustavad tanksaapad. Päeva jooksul küll õnneks vihma juurde ei tulnud, aga saabastega oli igal juhul väga mõnus olla. Selline hea meelerahu tekib, et pole vahet, kas on mudalomp või kui keegi lähedal moshib.
Teist päeva alustas üks igavasti naljakas ja tore bänd, Räpina Jack. Ma ei tea, kust nad neid sõnu võtavad. Ülikoom. Kuula näiteks Wanaisa. Lugude vahele tehti ka kõvasti juttu. Räägiti näiteks, kuidas Õismäel oli kunagi kolm poodi, üks-kaks-kolm, ja teine oli kõige suurem ning seal müüdi pepsikoolat. Lasnaka küll tüübid ütlevad, et Õismäe pole mingi geto, kuid ma olen seal ka turpi saanud. Ja kui keegi oleks teadnu, et mul on pepsikoola, oleks kohe turpi saanud ning pepsikoola oleks ära võetud. Olelusvõitlusest vaata veel ühe päris ägeda loo videot Võit.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
Mulle meelisid tegelikult väga ka lood Susi Soerd ja Liiga Palju Verd. Vahepeal sõitis lava kõrvale Arc Enemy veoauto. Mu esireakaaslane tõdes, et sellist pilti juba iga päev ei näe.
 |
 |
 |
 |
Väikest lava alustati teisel päeval ka päris põnevalt. Bluusimees Louie Digman oli klaveriga lava ees, tegi sigarit, jagas õlut ja mängis bluusi. Mulle meeldis Johnny Cash’i Folsom Prison Blues loo esitus. Kusjuures Louie’il oli joogiga täitsa seiklus. Ta ütles, et alkoholi ei joo, seega tõenäoliselt oli tal klaveri peal alkoholivaba õlu. Ühel hetkel keegi aga vahetas selle tal ära, vast alkoholi vastu. Seejärel helipuldist tuldi talle appi, võeti see ära ja toodi vesi. Vahepeal tõi keegi talle ka pitsi, mille ta publikule andis. Ning lõpuks tõi Kaido talle uuesti alkoholivaba õlu. Ühesõnaga, joogid vahetusid nagu bluusi klaverinoodid.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kell 14 jätkas pealaval industriaalsurmhukkmetallibänd Nuclear Monarch Tallinnast. Andu ütles, et laulja näeb välja nagu Jonathan Davis. Kuula näiteks lugu Time Trap.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väiksel laval jätkus Eesti-Itaalia surmhukkmetallibänd Ferum. Andule meenutas nende Asunder/Erode albumikujundus Kosmikute Öö Ei Lase Magada albumikujundust. Jeerum-jeerum. Kuula ja vaata näiteks Linnahallis ja Laitse raadiojaamas filmitud lugu Desolate Vantaa.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
Kell 16 esines pealaval minu selle aasta lemmik välismaa bänd Māra Lätist. Kui Räpina Jackil oli video olelusvõitlusest boksiringis, siis Maral on ka samale kirjeldusele vastav video loole Life Kills (Fear). Ja peale selle on veel väga äge lugu ning video Label Me Insane.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
Seejärel liikusime veel ühe Balti riigi võrra lõunasse ja tuli Leedu folkmetalli bänd Ūkanose. Selle bändi nime on väga lihtne meelde jätta… you got your nose. Neid kuulates mõtlesime, et väga heade ja sisukaid sõnumeid kandvate sõnadega lood on. Igatahes, mulle väga meeldis lugu, mida juhatati sisse suure küsimusega how do you do a beer? Apynėlis. Väga lahe, hoogne ja tore live oli. Andu ostis plaadi ka.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pealaval jätkas Eesti surmmetalli bänd Intrepid. Sisetreppidel oli palju kuulajaid. Keegi oli küsinud veel kellegi teise käest, et miks neile see bänd meeldib. Vastus oli olnud, et kuna sõnadest pole aru saada, siis saab ise juurde mõelda, et millest nad laulda võiksid. Kujutan ette, et mõni lugu võiks olla näiteks trepist allakukkumisest. Kuula näiteks Mesmerism. Kõlab ju nagu kukuks trepist alla.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
Aga järgmine bänd väiksel laval oli mu selle aasta lemmik Eesti bänd. Kell 19 alustas Estoner. Pean tunnistama üles, et nähtavasti olen aastal 2017 laagrist ostnud Estoneri kasseti, aga ma üldse ei tea, mis sellest saanud on. Katsun veel otsida. Tahaks autos või köögis kuulata.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kui vahepeal laulja planeedist jutustama hakkas, siis arvasin ära, et järgmine laul on Asfaltplaneet ja teenisin selle eest lauljalt 500 punkti. Ei tea, kas ma saaks need punktid uue kasseti vastu vahetada.
 |
 |
 |
|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Pealaval jätkas Belgia bänd Evil Invaders. Tegelikult ootasin ka seda bändi. In Deepest Black on ikka väga muhe lugu. Aga paraku nende kontserdil oli küll heli päris kehv. Andu mõtles ka, et sellel lauljal tundub väga hea vokaal, kuid seda ei ole üldse kuulda. Ja kitarri polnud ka kuulda. Ning me ei seisnud lava suhtes üldse mitte halvas kohas.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väiksel laval kell 21 mängis Ocean Districts. Tegu on instrumentaalansambliga, kuid näiteks loos Fata Morgana on ka vokaal. Laagris tegi vokaali bändi sõber Joonatan.
 |
 |
|
 |
 |
|
 |
 |
|
 |
||
 |
 |
|
Pealaval esines seejärel Metsatöll. Kuriraivol oli päris pikk habe. Esitati ka selline klassika nagu Iivakivi.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väikest lava lõpetas kell 23 Surgent. Mulle meeldib nende eelmise aasta albumi pealt selline lugu nagu The Ritual. Branch and Bone on ka hea.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Keskööl alustas pealaval peaesineja Rootsi meloodilise surmmetalli bänd Arch Enemy. Nii palju inimesi pealava ees ei mäleta ma küll, et oleks varem olnud. Väga võimas ja ägeda koreograafiaga show oli igatahes. Kristel ütles, et lauljal oli tore superkangelase kostüüm. Kuula ja vaata lugu Eagle Flies Alone.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Arch Enemy lõpetas esinemise väga konkreetselt. Suht vinge lõpp tehti ning tagasi tulemist ei olnud. Päris palju inimesi jäi veel lava ette muljetama. Igatahes, järjekordne äge laager oli. Mul on hea meel, et tuli tõepoolest publikurekord ning esinejate muusikaspekter oli traditsioonilisel määral mitmekülgne.
Aitäh vinge festivali eest ja näeme jälle! \m/
