Niisiis. Reedel käisin Rock Cafe’s bändi nimega Taak uut albumit kuulamas ja vaatamas. Üritusel tegid kaasa veel Tracedawn, Finntroll ja Metsatöll. Reede oli veits hull päev, varahommikul oli korteris remont, lõuna ajal oli kontoris töö ja õhtupoolikul sõitsime autoga Tallinna poole. Remont oli ka Tartu kesklinna mäki juures, kust enne tulema hakkamist sai veidi kiirtoiduga keha kinnitatud. Mäki wc-s oli kraanikausi juures kaks erinevat toodet nimedega: seep ja desinfitseeriv vahend.

Aga igatahes… sõitsime Kristeli, Indreku ja Tauriga siis Tallinna poole. Tauri siiski kahjuks Taaga plaadiesitluskonsale ei jõudnudki, vaid otsustas selle asemel trammiga Koplisse sõita. Indreku ja Kristeliga jõudsime Rock Cafe’sse suht-täpselt uste ajaks kell 21:00.

Käisime ringi ja vaatasime Taaga uut plaati. Seal oli ka pakkumine, et koos t-särgi või pusaga saab plaadi odavamalt. Või siis plaadiga saab hoopis t-särgi või pusa odavamalt. Jäin seal mõtlema… plaadi, särgi ja pusa peal oli esmapilgul veidi veidrana tunduv kala-loom. Ehk siis kohe alguses ma plaati ostma ei hakanud. Aga ma tulen selle teema juurde veel tagasi.

Esimene bänd oli Tracedawn Soomest. Nad teevad meloodilist death metalit ja osutusid päris huvitavateks. Mine kuula näiteks lugu Breed Insane.

Ega ma ei oskagi väga palju nende kohta öelda. Meenutasid veidi Ceremonial Perfectionit… ja kuigi mõlema kohta on Encyclopaedia Metalliumis kirjas meloodiline death metal, siis Tracedawn tundus mulle veidi rohkem meloodilisem. Arvan, et asi on sündimängijas.

Aga jaa… päris huvitav algus oli õhtule. Tracedawn oli piisavalt põnev, et pärast kodus uuriks veidi lähemalt, kuidas nende lood muidu on. Mine kuula näiteks eelmisest lingitud loost uuemat lugu Machine. Põnev. Video on ka änks.

Ja mina ei olnud ainus, kellele nad põnevust tekitasid. Esinemise lõppedes sattus üks külastaja sellisesse eufooriasse, et ta pidi lausa lava peal võõrsilt tulnud bändiga hüvasti jätma.

Pärast Tracedawni tulid lavale juba vähe tuttavamad näod.

Järgmine esineja oli Taak.

Ilmselgelt tehti enamasti uue plaadi materjali. Viimase nelja aastaga on Mart jõudnud Ahvide Planeedilt Vanglasse. Üldiselt no… hmm… uued lood ei ole mulle veel päris sajaga kohale jõudnud. Selles mõttes, et vägagi kihvtid lood on ja kindlasti nad kasvavad veel külge. Aga mingil põhjusel ei tundu ükski lugu päris sellisel tasemel nagu olid näiteks lood Tähist ja Tolmust, Õiglane Jaak, Lahkuja, Palvevennad. Välja arvatud muidugi Linnadesööja, kuid see on juba mitu aastat väljas olnud…  Kõigi nende eelnimetatutega oli see, et esmakordselt kuulmisel tuli see vau-moment, mis enam kunagi ära ei läinud.

Aga don’t get me wrong… uued lood on vägagi Taak ja vägagi khuulid. Laivis tehtud 59 Kraadi Põhjalaiust on täiega ugri-doom. Oraakli Vastus On Alati Surm on sõnadega, mida kuulates mõtled, et jaa.. tõsi-tõsi. Ämblikkude Hõng ja Vagu jäävad kummitama. Ja Sümbolpimeduse kohta tekib mul juba täiesti oma süsteem, mida loo sõnadest filosofeerida võib.

Okei. Ilmselt võib juba aru saada, et ma ostsin plaadi hiljem siiski ära. Paar mõtet veel selle osas. Linnadesööja on seal uuesti lindistatud ja kohati teistsugune. Veidi raskem ja doomim. Sõna hullumeelsusmett on paremini välja hääldatud – jeap, see oli kõige suurem erinevus minu meelest. Üleüldine diktsioon on ka väheke teine.. Ja saund.. Kokkuvõtteks ma isegi nüüd ei tea, kumb versioon rohkem meeldib. Plaadi peal olev tundub nagu laiv. Saund on küll parem, kuid kuna diktsioon erineb eelnevalt täiega meeldinud versioonist, siis tundub nagu laivi kuulaks… Väga veider, samas põnev, nähtus.

Teine asi on see plaadil olev konn-loom. Ma arvan, et äkki tema ongi Linnadesööja. Tõenäoliselt päriselt ei ole, aga mängult võib ju olla. Igatahes, hmm. Kohati tekkiski küsimus, et kes ta on ja miks ma peaksin tema pildiga särgi ostma. Zorgi särgiga oli lihtne, selja peal oli tegelane Rooste videost. Aga kes Taaga särgil on? Üldiselt mulle veits meeldis Läbi Halli Kivi plaadikujundus rohkem, oli rohkem selline… äratuntavam. Joonistatud kujunduse osas on see, et äkki võiks siis mõnel lool olla animatsioon-video? Eeldusel, et see konn-loom on Linnadesööja, siis võiks olla Linnadesööja lool video, kus animatsioon näitab toda tegelast… linnu söömas.

Ja… kuigi siin on küll kirjas, et Linnadesööja on inspireeritud ühest T.E.D. Klein’i jutust, siis no… olles toda juttu mitte lugenud, ei tea ma, kas seal oli konkreetselt öeldud, milline Linnadesööja oli või on see tegelane lihtsalt jutu põhjal välja mõeldud. Aga igal juhul näiteks Demons & Wizardsi video Terror Train annab vihjata, et artist võib vabalt võtta ulmeromaani tegelase, saada sellest inspiratsiooni, kirjutada sellest lugu ja seejärel teha video, kus tegelane on kujutatud totaalselt teistsugusena kui romaanis kirjeldatult.

Aga jamh… läksin siin jutuga veidi pudruks… Igatahes.

Ühel hetkel juhtis Mart tähelepanu tänasele (tollesele) kuupäevale. Tähelepanu, mida oli Jalmar enne üritanud ühe SMS-ga ka juhtida, aga ma ei saanud kuupäeva pointile tol varasemal momendil pihta. Kuigi pärast meenus, et mulle oli seda veel varem kunagi seletatud ka… Bändiliikmed muigasid.

Seejärel läks esinemine edasi. Väga äge on, kui esineja kätega erinevaid poose teeb.

Järsku juhtus selline lugu, et Taurilt laenatud Canon 400D aku sai tühjaks. See oli veidi veider, sest konsa alguses oli 3 kriipsu ja minu meelest on tolle aku kauem ka vastu pidanud. Samas teisest küljest sai kolmas kriips suht kiiresti otsa. Ma olin moment segaduses, sest kaamerad käituvad aku tühjaks saades veidralt… Alguses arvasin, et ta jooksis kokku lihtsalt. Aga pärast paari korda aku välja võtmist ja tagasi panemist tuli lõpuks silt, et change battery pack. Nojah siis… Eks tuli võtta Nikoni 8400 välja ja jätkata tollega. Järjekordne võimalus kahte kaamerat võrrelda ja peegelkaamera ning kompakti vahelist analüüsi teha.

Mart tegi veel huvitavaid liigutusi kätega.

Nojah. Igatahes varsti Taak lõpetas ka. Üldisest ma arvan, et on väga lahe, et uus plaat ja uus looming tuli. Esinemine tundus ka kuidagi natuke elavam ja selle poolest ka ägedam kui varem. Awesome..

Seejärel tuli paljude üllatuseks jälle üks ülemere bänd – Finntroll. Üllatus oli see sellepärast, et arvati, et Metsatöll on enne Finntrolli. Aga nagu ma Finntrolli tüüpide jutust aru sain, siis Metsatöll nad sinna üldse kutsuski ja seetõttu ma arvan, et iseenesest päris huvitav olukord. Mõtlesin seal mõnda aega, et jaa.. Metsatöll tundub päris kaugele jõudnud olevat. Tallinna sõites Indrek ja Tauri rääkisid, et huvitav, kas Markus töötab ikka veel kuskil laotöölisena. Sellega seoses meenus ka üks ütlus.. ma ei mäleta, kas see öeldi eelmise aasta Rock Rampil või tegi seda hoopis HRL-il Kantor Voy solist… Aga öeldi, et võib-olla ainult Metsatöllu tüübid on Eestis need, kes ei pea bändi kõrvalt tööl käima, et ära elada. Aga see selleks… Finntroll hakkas.

2010nda aasta HRL-i postituses ma ütlesin, et Finntroll oli liiga jolly. Ma jään endiselt selle väite juurde, aga Rock Cafe’s neid lähemalt vaadates jäi märgatavalt positiivsem mulje kui laagris kaugelt seiramisel.

Point oli ilmselt selles, et bändiliikmed, eesotsas solistiga, liikusid väga ägedalt. Publikuga suheldi ohtralt… isegi kohati ohtramalt kui publik vastu suhtles. Näiteks viimaselt albumilt mulle kõige rohkem meeldinud ja meelde jäänud lugu.. Mot Skuggornas Värld… mille refrääni taheti lasta publikul kaasa laulda, kuid mulle vähemalt näis, et publik jäi kohati vaikseks. Refrään ise on lihtne: Ve, ve, ve; Ve, ve, ve; Dödsfärd! (mine kindlasti kuula ülalolevalt lingilt).

Aga üldiselt publikut oli palju. Mulle tundus, et rohkem kui pärast Metsatöllu ajal. Võimalik muidugi ka, et publik oli lihtsalt tihedamalt eespool koos.

Üritati ka wall of death‘i teha, kuid jällegi.. publik ei läinud kaasa. Aga jaa.. väga hoogne ja elav laiv oli. Peale ülalnimetatud loo Mot Skuggornas Värld tundsin veel ära muidugi lood Trollhammeren ja Under Bergets Rot. Rohkem ma suurt ei teadnud… Ma ei tea, liiga jolly.

Indrek ütles veel, et Finntrolli sõnu on lihtne kaasa laulda, sest keegi ei tea, mida need tähendavad. Erinevalt näiteks Metsatöllu sõnadest, kus sa võid hakata mõtlema sõnade tähenduse peale ja seetõttu natuke kriitilisemalt vaatama, mida sa kaasa laulad.

Näiteks: Vannun vaid rauda, sest raud on me väes, raud on meis endis ja rauas on hääl! Selle peale võib hakata mõtlema, et mis raud.. käes? Rauas on hääl? Mida värki nüüd….

Samas see pole pooltki nii veider, kui näiteks sõnad: May your sword stay wet like a young girl in her pride…
(btw, lingitud on live video ja selle koha laulmise ajal on kuulda, et keegi publikust naerab)

Ja kõige veidram on veel see, mida Indrek rääkis tagasiteel… Et kui Bombillaz Krooksus esines, siis oli neilt nõutud korduvalt ühte lugu.. ja siis kogu Krooksu külastajaskond oli kaasa laulnud: I am the masta, raggamasta. I am the masta, raggamasta…

Lamp pilt.

Aga jaa.. peab nentima, et Finntroll oli siiski päris eepiline.

Edasi tuli õhtu viimane esineja Metsatöll.

Metsatöll oli minu meelest ka täitsa hea. Kuigi mulle hakkab näima, et ma olen neid viimasel ajal liiga palju hakanud nägema. Kui ühte bändi liiga palju esinemas näha, siis hakkad juba vaatama et.. jaa.. Lauri läheb kohe teeb raudselt seda asja. Markus teeb kohe just seda nägu… Jaa.. nii oli ka eelmine kord.

Ma ei suuda otsustada, kumb allolevatest piltidest parem on.

Vahepeal Markus rääkis ka nalja. See oli suht khuul… Tegu oli päris pika naljaga, seega ma kõike ei hakka kirjutama. Aga ka Indrek ütles, et ta naeris ennast pooleks kui Markus tõstis juustest kaks patsi ja ütles, et ta oli kuskil külas populaarsuse saavutamiseks nii teinud ning väitnud, et ta on Kristo Kotkas NBS-ist. Ma naersin ka, seega pilte tollest konkreetsest hetkest pole. On hetkedest enne.

Seejärel tuli Rabakannel ja mõned eepilised poosid.

Vahepeal tehti ka lugusi nagu Kivine Maa ja Sajatus. Jee.. küttelood.

Järgnev pilt meenutab mulle Project Pitchfork – Existence‘i videot. Nüüd on siis teada, kes seal videos rüüde all olid…

Aga jah… nemadki ühel hetkel lõpetasid. Kell oli siis ka juba päris palju… Pärast Metsatöllu lasti lavalt mingit disko-sarnast jubedust. Indrek ütles, et see on selleks, et inimesi kiiremini ära ajada.

Jaa.. vahepeal juhtus tegelikult veel asju. Näiteks toimus ülalkorrusel mingi seljamaalingute värk ja DVD-de loos, mis suht ebaõnnestus, sest publik tahtis pigem uut bändi kiiremini. Õues käimise pael maksis 2€, mis on minu meelest liiga kallis. Ja käisime ka pärast Finntrolli plaate ostmas. Sihuke kala-loom on:

Üldiselt oli päris khuul üritus. Bändid olid küll küllaltki erinevad, kuid siiski iga bänd jättis mulle väga hea mulje. Põhiline oli aga siiski Taaga uus awesome plaat… \m/

Veel minu tehtud pilte sellest konsast näeb:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1275705

Mine vaata ka Kristeli pilte:
http://backsteidz.com/2012/04/21/finntroll-metsatoll-tracedawn-ja-taak-rock-cafes/

—————-
Now playing: Taak – Sümbolpimedus
via FoxyTunes

Täna oli võrreldes eelmise nädalavahetusega päris erinev ilm. Mitte, et mul eelmise nädalavahetuse ilma vastu midagi oleks olnud… Lumi on khuuul… Aga noh, ka soe ilm on huvitav. Sooja ilma tõdes ka tänane Neoneti teade…

Täna avastasin ka jaanuaris välja tulnud uue albumi selliselt khuulilt kollektiivilt nagu Lacuna Coil. Tõsi küll, järgnev singel sealt on väljas juba eelmise aasta oktoobrist. Aga take my word for it, see pole ainus awesome lugu albumilt Dark Adrenaline..

Aga igatahes, miks ma ilmast hakkasin rääkima… Käisime täna Pangodi maastikukaitsealal. Alguses oli küll plaan minna Vapramäele, aga kuna sõitsime linnast välja natuke teiselt poolt, siis mõtlesime, et võiks hoopis vaadata, kas kuidagi Pangodi juurde saaks. Kindlasti on seal ju mõni RMK pleiss…

Keerasin järve juures vasakule ja tükk aega olid ainult sildid eravaldus ja sisenemine keelatud. Jõudsin juba miskise kruusatee peale ja ümberringi olid põllud ja laudad. Pingsalt jälgides, et nüüd traktor vastu ei tuleks, jäi märkamata paremal tee ääres olev puidust väga ära kulunud ja loetamatu silt ning metsa varjust paistev suur valge P sinisel taustal. Õnneks Kristel märkas seda ja sooritasin kruusateel ja mäest üles veidi maad tagurdamismanöövrit.

Parklast edasi viis kaks teed. Ühte mööda minema hakates tuli jälle kohe vastu silt eravaldus. Otsustasime minna vaadata, kuhu teisel pool olev tee viib. Enne veel jäädvustasin ühe Eesti maastiku lahutamatu osa.. ja kuusepõõsa..

Mööda veits vesist ja veits lumist rada edasi tatsates tuli vastu kärbes. Õigupoolest neid varajaseid kärbseid tundus seal oksal olevat mitmeid, kuid teised lendasid minema.

Seejärel sooritasime rohelise tossuga musta maagiat ja muid süngeid rituaale.

Kuna nüüd saatsid meid pimeduse väed, kes iga pahatahtliku vastutulija Allmaailma oleks mananud, julgesime edasi minna ja nii jõudsimegi Pangodi maastikukaitsealale. Seal oli änks RMK silt, katusealune, pingid ja muu stuff. Ja kuigi paar päeva on olnud juba peaaegu suvine ilm, siis järv oli suuresti jääs.

Veel pilte.

Mõndadest kohtadest, kust jää oli veidi ära sulanud ja paistis vesi, oli näha vastaskaldal olevate puude peegeldusi. Või siis lihtsalt vette kukkunud puid.

Igasugu puid oli ka järve kaldal oleval maastikukaitsealal.

Bokeh on naljakas.

Aga siis tatsasime tagasi auto juurde. Seal vaatasime päiksesse, uurisime 40D live view võimalust ning nägime triinut.

Fotoalbumi album: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1273929

\m/

—————-
Now playing: Lacuna Coil – Upsidedown
via FoxyTunes

Reedel (23. märts) oli Rock’n'Roll Heavenis üritus nimega Teeme laste turvakodule head. Õigupoolest oli tegu mitmepäevase üritustesarjaga, mis praegusel momendil veel kestab. Käidud sai siiski ainult Rock’n'Roll Heavenis toimuval kontserdil, kus esinesid 6 põnevat ja ägedat bändi. Neljapäeva õhtul käisime Kristelile ürituse korraldaja Muumi käest Krooksust akrediteeringupääset võtmas.

Ürituse FB evendis (mis nüüdseks on korraldaja poolt kustutatud) oli segadus algusajaga. Nimelt mainiti FB-s, et ürituse uksed on kell 21 ja esimene bänd on kell 22. Samas Rada7 teemas oli hoopis kirjas, et uksed on juba kell 19 ning esimene bänd hakkab kell 20.  Aga nendest keerulistest kahekohalistest numbritest olenemata läksime kella 20-ks kohale ja uksest sisse meid lasti.

Peale pileti sain ka veel khuuli põssa-särgi, mille ostust lubati 1€ anda tuvakodu heaks. Siiski nähes, et esimene bänd teeb helitsekki, jõudsime järeldusele, et kell 20 nad peale ei lähe. Ma täpset aega ei mäleta, aga arvan, et kuskil kella 22 ajal nad alles läksid. Aga põnev oli vaadata, kuidas inimesed veidi-haaval kogunesid ning kuulata muusikat, mis tundus tuttav, kuid täpseid lugusi / artiste ei osanud öelda. Kristel visandas.

Esimene bänd oli Emphasis. Lähemalt nende kohta saab lugeda näiteks nende Rada7 teemast. Seal on kirjas žanriks progressiivne metal. Ma ei teagi, mind huvitasid soundtseki ajal lastud elektroonilised klipid ja Kristel pakkus, et tegu on veits goota-bändiga. Samas ega täpne žanr polegi võib-olla nii oluline, muusika oli minu meelest päris khuul. Midagi natuke jäi ehk puudu, aga nii instrumentaal kui ka vokaal olid intrigeerivad. Peaks neid veel kindlasti kuulama…

Kui me Tauri sünnipäeval Guitar Herot mängisime, siis mõtlesime, et hea artist ei oska mitte ainult hästi pilli mängida, vaid ka sealjuures hästi esineda. Eeldusel, et päriselt pilli mängimine on raskem kui Guitar Hero, siis ma täiesti usun, et selle juures veel show’d teha on päris keeruline ülesanne. Mitte, et Emphasis nüüd mingis mõttes halb oleks olnud, vastupidi, nagu mainitud, siis nad olid ülimalt põnevad… Kuid mingitel hetkedel jäi mulje, et nad on laval natuke krampis.

Eks see võib olla lihtsalt noore bändi asi.. Või siis lisas pinget ka see, et lavast 3 meetrit oli tühjus, siis tuli kellegi statiivil olev kaamera (vasakul ja paremal olid ka statiividel filmikaamerad) ning alles kuskil kaugel oli rahvas. Tõenäoliselt võib lähemal olev kaasaelav rahvas tekitada hubasema tunde kui see, et mängid muusikat mingitele kaugetele kuulajatele, kelle reaktsioone ei ole hästi näha.

Siiski ei olnud Emphasis kaugeltki mitte laval ainult tardunult paigal..

Bändiliikmete must-valge riietusstiil olid päris huvitav… Kuigi soundtseki ajal päris sellist stiili ma ette ei kujutanud. Nais-bassist oli ka põnev.

Nädal tagasi ma lubasin, et proovin võrdlusmomendi mõttes nii Nikon 8400 kui Canon 400D-ga koos pildistada. Ehk siis nüüd mõned pildid, mis said kompaktiga tehtud Emphasisest.

Ma nüüd ei teagi kohe… Olles kaks viimat konsat pildistanud 400D-ga, siis 8400 oli veidi harjumatu. Ma küll olen välja toonud probleeme, mis 400D-l on minu meelest olnud.. kuid siiski pakub ta palju uusi võimalusi, mida 8400-ga oleks raske teha. Valgusolud möödunud reedel Rock’n'Roll Heavenis ei olnud nii head, kui nädal aega tagasi NBS-i konsal, kus oli kohale toodud lisa-valgustehnika. Sestap tekkis kompaktiga pildistamisel ka probleeme… Suvel saab ehk proovida mõnel valorohkemal õue-üritusel ka võrrelda.

Igatahes, Emphasis tegi minu meelest päris pika kontserdi võrreldes pärast neid tulnud bändidega… Ja nagu ma enne ütlesin, tahaks neid veel kuulata mõne aja pärast.

Pärast neid tulid lava juurde rohke arvu kohvrite ja muu tavaariga viimati minu poolt suvel Rock Rampil nähtud bänd… Bombillaz. Mäletan, kui nad rämbil sõitsid lava juurde rohkem kui paarkend aastat vana autoga, mis oli samuti pilgeni kohvreid ja värke täis. Põnevad sisenemised neil..

Bombillaz oli jällegi.. huvitav, kuid muusika poolest mitte minu teetass. Kahjuks ei tehtud isegi Hea ja kurja tundmise puu lugu, mis rämbilt kõige rohkem meeltmööda oli…

Igatahes. Kui ma siin Emphasise juures üritasin öelda, et natuke rohkem oleks võinud ehk show’d ja emotsiooni olla… Siis no Bombillazel oli seda nende eest kaks korda rohkem.

Peale show ja isegi ka lugude sõnade… oli huvitav veel see, et lava juurde tulid ühtäkki sellised inimesed, keda poleks nagu oodanud. Ma ei oleks imestanud, kui oleksid tulnud hipid või mingid regge / indie tüübid… Tunduks ju just see selline muusika. Aga tulid hoopis sellised… tavalised tüübid, keda tõenäoliselt muidu võiks kohata ööklubides. Ja siis Bombillaze Silver läks nende sekka tantsima.

Väga põnev sündmus… Aga jamh, ka Bombillazt filmiti.

Aga seejärel tuli jälle natuke kodusema muusikaga bänd.. Ceremonial Perfection. Kuigi tavaliselt on nende muusika küll normaalne, kuid veidi ikka natuke maitsest mööda, siis seekord oli pärast Bombillazt ülimalt mõnus neid kuulata.

Kuigi Ceremonial on tõenäoliselt tegutsenud kauem kui Emphasis, siis vast võib neid ikka noorte bändiks kutsuda. Ja kuigi tegu on siis noorte bändiga, oskavad nad minu meelest rohkem publikuga suhelda kui Emphasis. Aga võib-olla tulebki see natuke kauema tegutsemise tõttu… Igal juhul on nende laiv alati olnud hoogne ja khuul.

Sarnaselt Bombillase Silveriga tuli ka Ceremoniali laulja publiku sekka. Publikule jagati ka energiajooke, bändiliikmed ise pidid veega leppima.

Ahjaa.. Ceremonialilt tuli hiljuti ka video loole Symbols and Processes. Tähendab… minu reaktsioon oli ka sarnane nagu paljudel kommenteerijatel Youtube’is… Ehk siis suht wtf. Aga okei, lugesin siis pikemalt video kirjeldust ja sain aru, et see on mõeldud parodeerimaks popvideoid. Minu küsimus oleks, et mis on popvideo?

See video värk hakkas mind huvitama ja uurisin edasi. Mõtlesin, et see on mõeldud parodeerimaks pop-muusika videoid, seega, olles ise suht pop-kultuuri ja pop-muusika võõras inimene, läksin mtv.com, valisin music -> most popular ja esimesel kohal oli Taylor Swift – Safe & Sound. Lugu ja video olid päris ägedad, veidi gootalikud. Kuna ainus sarnasus tolle video ja Ceremoniali video vahel näis mulle olevat peategelaseks olev blond neiu, siis uurisin, et kes see Taylor Swift on… Wiki andmetel on tegu country pop muusika artistiga. Seega nüüd jääbki segaseks, et kus see point oli…

Kusjuures see teema parodeerida pop-muusikat meenutas mulle eelmisel aastal HRL-il esinenud Semargli lugu ja videot Credo Revolution, mille kohta laagris ka räägiti, et tüübid olid selle pool-naljaga teinud. Aga jamh… Üldiselt okei, Ceremoniali video on kindlapeale outside the box ja paljuski naljakas, aga seda pigem sellepärast, et asjale ei saa pihta (Wiki: humour -> root components -> ambiguity), kui et ma saaksin aru, mida on parodeeritud. Täiesti võimalik, et see ongi just sellepärast, et ma olen popkultuuri võõras inimene… Aga videos olnud kassisöömine meenutas mõne popvideo asemel hoopis midagi, mida Dani Filth enda filmis teeks.

Anywayz, okei.. Ceremonial Perfectioni juurde tagasi… Paistab, et solisti trademark käeliigutus ei jää ka 400D peale vähem-udusemalt…

Hoogne laiv oli, aga siis tuli trummar, vedas kitarristi minema, lehvitas korraks ja läinud nad olidki.

Pärast Ceremoniali tuli lavale siuke tüüp ja tegi juhtmetega trikke.

Vahepeal mingitel hetkedel käisin ka suitsuruumis. Ühel hetkel oli seal üks tüüp rohelise laseriga ja ta rääkis, et too näitab 250m kaugusele ning et see on tugevam kui punane laser. Mingi teine hetk oli seal üks baarineiu, kes kõigepealt oli imestunud, et suitsupaki peal oli silt G4S approved vms., kuid seejärel rääkis, et ürituse algus oli edasi lükkunud sellepärast, et majas töötavad teised firmad ei olnud tahtnud, et tööpäeval kella 16-st hakataks valju muusikat mängima.

Aga siis tulid lavale Sven ja mingi äge Hammerfalli särgiga tüüp.

Järgmine bänd oli Herald, kuid nad tegid veel soundtsekki. Mis ma oskan öelda… Hammerfalli särk oli lahe.

Pärast soundtsekki nad hakkasid laulma. Ka Herald jagas rahvale energiajooki. Ühel hetkel Sven tõstis käed üles ja Hammerfalli särgiga tüüp kadus automaagiliselt tekkinud suitsu sisse.

Seepeale viskas Svenil üle ja ta läks elas ennast trummide peal välja. Hiljem tulistasid suitsust tulnud laserid teda selga.

Herald oli päris änks. Tehti catchysi lugusi nagu Veele, veele!, Tormiratsanikud ja Kõrbesurm. Oli ka minu lemmiklugu Amanita, millel on ka mõnda aega tagasi välja tulnud, võib-olla midagi või ka mitte-midagi parodeeriv, video. Mine kindlasti vaata, kui sa pole näinud..  too on naljakas.

Kusjuures see alguses jooksmine meenutab ühte teist videot, mille nimi praegu ei meenu… oh well..

Sven keerutas ka mikrit veits.. publik oli hirmul.

Üldiselt olid esitused sellised mõõduka pikkusega… Võib-olla oleks võinud paar lugu rohkem olla igal bändil, kuid tõenäoliselt oli ajakava kellegagi kokku lepitud ning järgmised bändid tahtsid tulla jne. jne… Seega tehti kummardus. Herald läks ära ja lavale tuli Zorg.

Tõsi küll, enne järgmist bändi tuli vahepeal lava ette Nevesise trummar, kes üritas hõivata kohta Zorgi esireas. Õnneks läks ta ära ja ma hõivasin selle koha ise.

Seisin kaks kaamerat kaelas ja Rooste särk seljas esireas suht keskel. Järgmine esineja oli Zorg.

Lemo rääkis laval, et see oli teine kord, kui nad Tartus esinevad. Ma avastasin, et millegipärast ei osanud 400D alt-üles poole sihtimisel fookustada. Muusika oli awesome.

Tuleb mainida, et rämbilt sain ma 8400-ga päikese käes tõenäoliselt paremaid pilte Zorgist. Aga igal juhul olid nad võimsad. Nagu ilmselt juba aru saada, siis olid nad minu meelest parim bänd tollel üritusel. Mainiti, et kõiki vanu albumeid saab nende kodulehelt alla tõmmata ja kui ma ei eksi, siis tehti ka paar uut lugu, mis kõlasid päris põnevalt. Suur osa lugusi oli muidugi Rooste plaadilt… näiteks Päev, Õndsus, Hüpikhiir ja Rooste.

Lemo hüppas.

Ja laulis…

Ka Zorg jagas publikule jooke. Sain ka ühe, millest poole jagasin kõrvalolevale tüübile. Tänati ka ürituse korraldajat ja kõiki, kes oma kohalolekuga laste turvakodu toetasid.

Tehti ka lisalugu Jää jumalaga, Mann. Ja oligi Zorgilt kõik. Tahaks neid proovida kuskil suurema ja valgema lava peal pildistada…

Seejärel tuli viimane esineja… Nevesis.

Aga enne veel väike foto-sessioon. 

Nevesis oli ka päris äge. Ma isegi ei hakka rohkem arutama, et miks neil küll plaati veel pole jne… Igatahes, Kristel ütles, et Nevesis on hoopis teine tase, nagu oleks tegu mõne välismaise artistiga.

Mul on Nevesisist imelikud pildid. Rahvast oli päris palju ja peaaegu igal pildil on kellegi pea või õlg peal. Rokika lava võiks kõrgem olla.

Igatahes, näidati hevikäppa ja foto-sessioon jätkus.

Laserid olid saikod.

Võtsid ka särgi ära…?

Solist üritas midagi publikule rääkida, kuid ütles seepeale, et öösel kell 3 talt enam midagi tarka ei tule. Ja siis nad mängisid edasi. Nagu öeldud, siis päris änks oli…  Vana lugu juba veits, aga jah.. 7 000 000 years on endiselt awesome.   Let’s gain superpowers…. Mine vaata / kuula ka tolle videot, mida ma just linkisin.

Nevesis Nikon 8400 läbi.

Nevesis tegi minu meelest ehk veidi pikemalt kui teised äsja olnud bändid. Ja publiku hulgas nägin ka Ceremoniali solisti. Aga jah… siis sai kell palju ja nad lõpetasid… tolleks korraks sai läbi.

Mis ma kokkuvõtteks ütlen… Minu meelest oli terve õhtu ülimalt põnev. Kõikide bändide juures oli midagi huvitavat ja khuuli. Kusjuures kogu üritus maksis ainult 5€. Änks oli kuulda jälle üle mõningase aja Ceremoniali, Heraldit, Zorgi ja Nevesist. Emphasis pakkus ka täitsa hea alguse. Bombillaz oli show poolest huvitav.

Tänud korraldajatele, bändidele ja kõigile teistele… \m/

Veel minu pilte sellest üritusest saab vaadata:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1267835

Mine vaata kindlasti ka Kristeli pilte:
http://backsteidz.com/2012/03/24/galerii-teeme-laste-turvakodule-head/

—————-
Now playing: Nevesis – 7000000 years
via FoxyTunes

Reedel (16. märts) tuli No-Big-Silence peaaegu, et koju kätte. Ehk siis Tartu Rock’n'Roll Heavenis esinesid NBS ja support-bänd Novellus (FB event).

Laenasin uuesti Taurilt Canon EOS 400D, et katsetada ka autofookusega. Tauri, suure NBS-i fännina, pidi ka pärast trenni sinna tulema, kuid ma pole päris kindel, kas ta jõudis. Asukohta ja piletihinda küsiv sõnum igatahes enne NBS-i lavale tulekut minuni saabus.

Igatahes jõudsime rokikasse kuskil kella 22 ajal, uksed olid kell 21 ning pärast saabumist ei tulnud kaua oodata, et Novellus alustaks. Rahvast oli päris mõõdukalt kogunenud.

Novellus oli kolme kitarristiga instrumentaal-bänd ja nii mõnigi lugu oli üpris huvitav.

Ilma vokaalita hakkasin rohkem jälgima kitarrikäike ja bändiliikmete varieeruv look tundus ka suht põnev. Hetkel tundub, et neilt on netist kuulatav lugu Veskimees järgneval saidil:
http://www.beliskner.eu/novellus.html

Vahepeal tuli paariks looks lavale ka üks tüüp, kes laulis muu hulgas Sini-helerohelist valgust ning üritas ka ühte hõivatud kitarri mängida.

Üldiselt oli Novellus minu meelest päris põnev bänd ja võiks olla vabalt näiteks laagri teise päeva esimene esineja… Kristel küll arvas, et laagris võiks ikkagi midagi ägedamat olla, kuid ma usun, et eesoleva 3 kuu ja 11 päevaga suudaks Novellus oma repertuaari ägendada küll.

Viimase loo ajal toimus lava ees huvitav teatraalne etteaste. Ma alguses ei saanud asjale pihta, kuid iseenesest jaa.. päris huvitav. Seejärel aga läks lava pimedaks ja medikaid toodi juurde.

Novelluse lõpetamise ja NBS-i alustamise vahel oli päris pikk aeg. Ma oletaks, et ligi tund… Sellel ajal tuli Tõnis ja üritas mind meelitada TTÜ-sse roboteid ehitama. Jõudsime järeldusele, et TTÜ on üldiselt analoogsel suhtumisel nagu minagi, et reegleid võiks aastast-aastasse mõõdukalt, kuid mitte kardinaalselt (nagu UT tahab) muuta. Jõudsime ka järeldusele, et TTÜ on kogu ettevõtmisega seotud draama-tulle kallanud kõige vähem õli. Samas rääkis Tõnis, et nemad teevad PID-i ainult üksikutele ratastele eraldi, mitte kogu robotile… Selline lähenemine aga ei tundu mulle intuitsiooni poolest väga edukas. Analoogset asja proovisime kaks aastat tagasi, kuid roboti puudulikkuse tõttu tol ajal selle testimiseni ei jõudnud, enne tegime süsteemi ümber roboti positsiooni ja seejärel kiirusvektorite PID-i peale.

Aga siis tuli Jalmar.

Läksime suitsuruumi, kus kunagi olnud gaasimaskid tundusid olevat ära kadunud. Kuna NBS võis iga hetk peale hakata, siis tegime kiired suitsud, ostsin Coca ja läksime lava juurde tagasi.

Ja õige pea nad tulidki.

Tuleb mainida, et noh.. autofookus toimis normaalselt ainult siis, kui mul olid määratud kõik fookuspunktid. Üksiku fookuspunktiga umbes pooltel kordadel pildi tegemine ebaõnnestus. Kõikide fookuspunktidega oli aga see, et kuna fookussügavus tundub mu kompakti omast väiksem, siis fokusseeriti kohati ära liiga lähedal asuv punkt (näiteks mikri vars) ja õige objekt (artisti nägu) jäi ikka uduseks. Mitte küll alati ei juhtunud nii, kuid mõnel pildil võib seda täheldada…

Aga nojaa… eks mul kompaktiga kulus ka palju katseid enne, kui kõik iseärasused selgeks sain ja võimalikkuse piires nendega arvestama õppisin. Ja teisest küljest on parem valgustundlikus ikka suht hea omadus…

Võib-olla peaks nüüd uuesti kompaktiga mingi hetk proovima.. või siis mõlemaga ühel konsal ja pärast pilte võrdlema.

Igatahes, NBS oli kewl. Jalmar küll pärast ütles, et nad oleks võinud teha rohkem lugusi Starstealerilt ja vähem Successful, Bitch & Beautiful albumilt, sest tal viimase plaati pole ning arvutist on lood ära kadunud. Samas mul kasseti peal pole just Starstealerit, vaid on vanemad albumid… Seega minu meelest tehti vanalt albumilt hea arv lugusi.. Make Them Bleed, On the Hunt ja Otherside olid awesome.

Ja nüüd, olles aastatega õppinud, teadsin ma ka kaasa laulda… right now, right now, push detonate! No time, no time, to evacuate…

Aga muidu jah.. järgnev pilt on hea näide, kuidas autofookus kõigil fookuspunktidel ei ole just kõige targem valik. Tsiteerides klassikuid: you are all my children now…

Vahepeal toimus laval veidi näpuga näitamist. Seejärel Cram vaatas ülespoole. Ning ühtäkki muutus valgus väga raskeks.

Mingiks ajaks oli ruum päris palavaks läinud ja enne edasi laulmist tuli kustutada janu.

NBS läks korraks ka ära ning lasi rahval ennast tagasi kutsuda. Erinevalt nädal varem olnud Metsatöllust, nad tulid ka.

Tehti ka Crami kummitama jäänud Kino loo Eto ne ljubov ja ka Gunnar Grapsi loo Imelik masin kaver. Minu meelest jaamh.. mõlemad lood olid ka laivis väga NBS-ilikud ja põnevad. Viimane oli ehk selles mõttes veidi tuttavam, sest eesti keelne NBS on Kuidas kuningas Kuu peale kippus albumi pealt tuttav. Vene keelset lugu NBS-i esituses oli jällegi teisest küljest uudsem kuulata. Mõlemad olid ülimalt-ülimalt huvitavad.

Siis kui vanaisa, vanal heal ajal….

Igatahes, suht lahe laiv oli. Kristel ütles, et kuidagi lühikese võitu… tõepoolest, umbes ühe tunni kestis. Ma ei teagi, minu meelest ei olnud ülemäära liiga lühike ega ka ülemäära liiga pikk. Võib-olla oleks võinud paar lugu veel teha.. Näiteks mind on tükk aega huvitanud, kuidas Airport laivis oleks.

Ent tolleks korraks oli läbi… Jalmar läks veel Tõnise käest tagasi Tallinna küüti küsima, kuid selgus, et Tõnis oli rongiga tulnud. Erinevalt Jalmarist, kes saabus tol päeval Tartu lausa kolme erineva auto läbi.

\m/

Veel minu pilte sellest üritusest leiab:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1265489

Mine vaata ka Kristeli pilte:
http://backsteidz.com/2012/03/17/galerii-no-big-silence-klubis-rock-n-roll-heaven/

—————-
Now playing: No-Big-Silence & Kosmikud – Sepa Kahurikuul
via FoxyTunes

Reede õhtul andis Metsatöll Tartu Rock’n'Roll Heavenis naistepäeva puhul kontserdi. Ma nüüd ei tea, kui palju selle kontserdi põhjused või sisu nüüd konkreetselt naistepäevast sõltusid, ent reklaamiti seda just niiviisi…

Jäädvustamiseks laenas Tauri mulle kit-objektiiviga Canon EOS 400D-d. Iseenesest oleksin võinud oma Nikoni kompaktiga ka minna, ent tekkis selline võimalus ja mõtlesin, et proovin siis kuidas ainult peegelkaameraga kontsertfotografeerimine oleks. Muljed on nii ja naa, aga sellest ehk hiljem…

Igatahes, Rock’n'Roll’i aia peale oli suuna näitamiseks kaks õueküünalt asetatud. Kella 21:45 ajal kohale jõudes oli rahvast veidi vähevõitu. Samas oli FB evendis öeldud, et kell 22 läheb laulmiseks… Ei läinud.

Laulmiseks läks alles kuskil pärast kella 23-e. Tutvusin niikaua kättejuhtunud 400D-ga ja avastasin, et kit-objektiiv ei suuda hämaras automaat-fokusseerida. Kristel näitas siis, kuidas seda manuaalselt teha, ent soovitas siiski proovida automaatsega, kui konsa ajal valgemaks läheb. Ma jäin manuaal-fookuse juurde, sest kartsin, et kui ma näen head kaadrit ning seejärel automaatfookus esiteks paar sekundit aega ära võtab ning seejärel veel feilib, siis on veits kehva… Pigem tahan pildi umbes paigas oleva fookusega kätte saada. Võib-olla polnud see kõige parem mõte, sest nii mõnedki pildid jäid vale fookusega ning ma unustasin proovida automaatikaga live-valgustuse käes.

Aga siis ühel hetkel hakkas ootamisest väsinud rahvas Metsatöllu hüüdma, lavale lasti tossu ning laulemaie nad tulidki.

Markus oli näokarvad tagasi kasvatanud, publikust tehti pilte ja üks eriti innukas naistepäeva-fanatt üritas pidevalt lavale ronida.

Üllatuseks nägin publiku hulgas ka ühte informaatikat õppivat pimedat tudengit. Väga khuul, et ta oli tulnud head laiv-muusikat kuulama-nautima.

Publik oli üldse suht mitmekesine. Oli näha selliseid tüüpe, keda näeb iga aasta laagris ja mujal konsadel… Oli paandunud Metsatöllu fänne… Seejärel igasugu lapsi, vanemaid inimesi jne. Täitsa huvitav nähtus, kuidas Metsatöll suudab suht laia haardega publikut meelitada.

Kuna rahvast oli konsa ajaks päris palju kogenenud ja 400D-l pole live-view’d, siis enamik pilte tegin silmade kõrguselt. See tähendas, et palju publiku õlgasi ja muud värki jäi peale…

Aga teisest küljest sai kõrge ISO tõttu rohkem zoomida ja paremaid portree-pilte teha. Kõrge ISO siis võrreldes mu kompakti 400-ga.

Saund oli minu meelest väga hea. Kõiki vokaale ning pille oli mõnusalt kuulda. Muusika oli vali, ent ei muutunud arusaamatuks.

Samuti oli valgus hea. Nii hea, et Lauri näoilmed muutusid vastavalt värvitoonile.

Lugude valik oli ok. Ma nüüd väga palju ei oska seda kommenteerida, aga Kivine maa, Sajatus ja Verijää oli kewlid.

Vahepeal oli mingi värk Lauri mikriga, mis lõpetas töötamise… Aga siis võeti teine mikker ja laulemaie jätkus.

Enne viimaseid lugusi läksin teisele poole lava ja sain Raivost ka pildi.

Üldiselt oli efektne show, publikule väga meeldis.

Aga siis ühel hetkel nad kummardasid ja läksid ära. Vaatamata publiku hüüdmistele, tagasi nad enam ei tulnud.

Tulles tagasi selle peegelkaamera teema juurde, siis esimese kogemuse põhjal tervet kontsertit pildistada… ütleks, et eesmärk jääb ikkagi leida pigem tasemel kompaktkaamera. Kindlasti oleneb see ka kogemusest ja harjutamisest, kuid need plussid, mis mul 400D-ga õnnestus saavutada (hea ISO, zoomimisvõimalus, kuni 14-pilti puhver, kiire puhvrisalvestamine) ei kaalu üle aspekte, mis tundusid puudu jäävat (kergus, kaamera vahepeal kotti ära panemise võimalus, live-view, 3×3 maatriksis fookuspunktid, nende kiire valimine, suur fookussügavus ja ka hämaras fokusseerimine).

Aga eks peab veel proovima…

Veel minu tehtud selle ürituse pilte leiab:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1263861

Mine vaata ka Kristeli pilte:
http://backsteidz.com/2012/03/10/galerii-metsatoll-klubis-rock-n-roll-heaven/

—————-
Now playing: Metsatöll – Verijää
via FoxyTunes