Nevesis “Pink Magnet Masters” esitluskontsert

June 10th, 2017

Käisin metal kontserdil. Või noh, tegelt mitte. Pigem rock kontserdil. Tartus tegi oma kuu aega vana uue plaadi esitlust heavy/stoner rock kollektiiv Nevesis. Jäime FB attendi määramisega interested pealt going peale umbes tund aega hiljaks, seega tuli maksta paar eurot kallim piletiraha. Seejärel üritas Nevesise nännidude väga entusiastlikult müüa meile 50€-st pusa ja T-särke. Olime vist ühed esimesed külalised, seega noormees oli väga sillas.

Välja reklaamiti, et kell 21:00 tuleb bänd lavale. Umbes 15 minutit enne oli Genialistide klubi saal täiesti tühi. Järgneva 30-40 minuti jooksul tõesti tuli bänd lavale. Niimoodi liikmed üks-haaval, tõmbasid paar keelt ja siis läksid ära jälle. Põnev oli jälgida kogu seda toimingut ja inimeste laekumist.

Vast umbes 45 minuti pärast, kella 21:30 paiku tuli Nevesis tõesti lavale ja hakkas esitlema enda uut plaati. Valgus oli suhteliselt punane kogu esitluse aja. Rahvast siiski oli siis juba täitsa normaalselt kohal.

Ma ei olnud uue plaadi pealt ühtegi lugu kuulnud. Laulja vahetusega vanad lood ei kõla enam nii nagu vanasti, kuid põnev oli kuulda, et mida nad uues koosseisus koos teinud on.

Kuidas ma nüüd ütlen. Võib-olla oli asi helikvaliteedis, aga vokaal tundus veidi huupi. Selles mõttes, et nagu ei läinud muusikaga kokku, ei olnud väga meloodiline ega helisev, ei kõlanud eriti hästi. Mõtlesin, et vanade lugude korral mulle meeldis väga see, et vokaal oli sarnases rütmis nagu muusika. Üldiselt mulle meeldib selline vokaal. Loomulikult vokaal täiendab muusikat, aga jamh. Veidi jäi mulje, et olin sattunud hoopis punk kontserdile.

Instrumentaal tundus aga suurepärane. Nendel hetkedel, kus lugudes vokaali polnud, oli väga kaasahaarav ja mõnus. Samas tihti juhtus nii, et kui vokaal tuli, siis ma kaotasin järje ära ja ei teadnud enam, mis rütmis peaks liikuma…

Aga see on päris huvitav. Selles mõttes, et praegu ma kuulan seda albumit niisama. Mine kuula ka. Ja seal tundub vokaal suht normaalne. Selles mõttes, et see ei häiri üldse ja tihtipeale on päris mõnus. Mind Control on päris khuul lugu. Panen aga tähele, et see vokaal seal plaadil on kuidagi pehmem. Seal on justkui mingi filter peal. Laivis oli kuidagi kare ja lugudele pealetükkiv.

Sellegipoolest oleks tegelt huvitav kuulata nende lugude instrumentaalversioone. Neil võiks olla, lisaks nendele lugudele sellel plaadil, kaasas ka teine boonus plaat, kus on ainult instrumentaal. Oleks äkki täitsa põnev. Kuigi jaa, plaat üldiselt tundub kuidagi rohkem rahulikum ja rohkem stoner kui eelnev looming. Ma ei tea. Muidugi on tsill, aga selline oomph tundub praegu mulle ainult sellel Mind Control lool veidi.

Vanadest lugudest tehti laivis Leidmine ja Starfish Porn. Need olid normid. Ega jah, mitte päris sama sound, mis varem, aga siiski ok. Starfish Porn on üliäge lugu, mine kuula. Hoogne, mõnus. Vokaal läheb muusikaga kokku, varieerub ja täiendab instrumentaali. Ok, no uut albumit kuulates on ka okei, kuigi veits uimpsim kui varem. Lives aga jäi hoopis teistsugune mulje.

Igatahes. Ei kahetse kontserdile minekut. Enamasti oli ikkagi mõnus ja mul on hea meel, et sain Nevesist lives uue loominguga näha. Ning ka nüüd sihipäraselt plaadiga tutvuda. Nad vist võiks HRL-i teise päeva hommikul täitsa mõnus hea tsill esimene bänd olla. ;)

\m/

Fotoalbum: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1469209

Vaata ka Kristeli pilte:
http://huntlus.blogspot.com.ee/2017/06/nevesis-pink-magnet-masters.html

Audi 80

May 28th, 2017

Mulle meeldivad asjad. Eriti sellised asjad, mis ma olen ise ostnud, millega on palju ägedaid kogemusi ja mis on kaua aega olnud. Asjad, mis on minu omad, kuid mida ma ka lähedastega jagan. Tõsi, lõpuks on need endiselt kõigest asjad ja väärtused sentimentaalsed. Sestap ka nüüd väike meenutus ühest asjast, mis on minuga 9 aastat olnud ning andnud mulle väga palju.

Aastal 2008 lõpetasin keskkooli ja olin mõnda aega juhilube omanud. Keskkooli lõpetamise puhul sain isalt 16 000 krooni. Võiks ju mõelda, et see on umbes 1000 €, aga sisetunne ütleb, et inflatsiooni tõttu see päris nii ei ole – tõenäoliselt on see vähem. Nii imelik on mõelda summa peale, milles number ulatub üle kümne tuhande. Igal juhul, mu eesmärk oli selle raha eest osta auto ja nii ka läks.

Mul on üks sõber Allan. Huvitav on see, et kuigi oleme tuttavad juba lapsepõlvest (sest meie vanemad on tuttavad), ei olnud ma temaga põhi- ja keskkooli ajal väga palju suhelnud. Meil on mõnevõrra erinevad huvid ja suhtlusringkonnad, aga ma oleksin täielikult eksinud olnud, kui ta poleks aidanud mul autot valida ja osta. Selle tõttu hakkasime rohkem suhtlema ning selgus, et meil on päris palju huvitavat, millest rääkida – haridusest, elust, tööst, suhetest, rahast etc. Eks muidugi ka autodest, siiski nendest räägib enamasti ainult tema.

Mulle meeldivad kandilised autod. Võib-olla selle pärast, et KITT oli kandiline ja Knight Rider oli äge sari. Vaatasin siis ühel suvepäeval autokuulutusi. Ma ei mäleta, mis need täpselt olid. Otsisin midagi Ford Sierra laadset. Allan vaatas ka ja siis läksime bussiga autosi vaatama. Kõigepealt olime vist mingil autoturul, kus oli toreda kujuga auto. Mäletan, et tüüp otsis sellele tükk aega võtmeid ja kui käima saime, siis tegi auto koledat häält.

See tõenäoliselt oligi teine koht, kuhu me läksime. Kui ma õigesti mäletan, siis see oli Pärnaõie või Pärnamäe tee ja auto omanik oli vist härra Pärn. Või õigemini tema lahkunud isa. Auto oli Audi 80 ja seisis eramaja garaaži ees. Vaatasime auto üle ja Allan ütles, et päris hea pakkumine. Oli küll näha, et parema esiotsaga on matsu pandud, aga paistis korralikult korda tehtud. Allan on selline sihikindel ja pealehakkav inimene. Olukord oli selline, et keegi teine ostja oli enne helistanud, kuid polnud veel jõudnud vaatama tulla. Allan ütles omanikule, et meie oleme praegu siin ja ostaksime kohe ära. Omanik oli nõus. Enne tegime ühe proovisõidu ka. Mäletan, et omanik veel ütles meile, et teenigu auto meid hästi. See mõte on jäänud siiamaani kummitama.

Seejärel läksime ARK-i paberile kirjutatud ja Hr Pärna allkirjastatud ostu-müügi lepinguga. Tädike ARK-is vaatas siis 16- ja 18-aastast noort poissi ja küsis kulmu kortsutades, et kas me ise kirjutasime selle lepingu. Selgus, et nad ei võta seda vastu ja pidime omanikuga uuesti ühendust võtma. Telefonile ta kahjuks ei vastanud, seega sõitsime eramaja juurde tagasi. Hr Pärn hakkas just oma naisega õhtust sööma õues terrassil, kui me neile olukorda selgitasime. Õnneks omaniku telefonikõne ARK-i lahendas olukorra, sõitsime sinna tagasi ja saime paberid vormistatud.

Teate, mälestused on veidrad asjad. Praegu mõtlen, et äkki ta ei kirjutanudki enne meile lepingut. Ja alles õhtusöögilauas kirjutas. Aga ma ei mäleta enam ja seiklus oli mõlemal juhul. Läksime autoga Mustamäele tagasi ja tegime pilte.

Järgnevatel päevadel sõitsime autoga ringi. Ülevaatus oli vist vaja ka teha. Läksime mu isa töökoha juures olevasse ülevaatuspunkti. Isa vist aitas maksta seda. Autoga sinna jõudes tundis kohalik ülevaataja auto ära ja ütles üllatunult, et see on ju Pärna auto! Seletasime talle olukorda ja saime ülevaatuse tehtud.

Allaniga oli (ja on ka praegu) päris hea sõita. Selles mõttes, et algaja juhina olin ma väga pinges. See pinge läks üle vist mingi poole aasta või aastaga. Väga palju aitas asjaolu, et Allan kommenteeris kogu aeg mu sõitu: ära nüüd magama jää, anna gaasi; võta rohkem tee keskele, ma olen otsapidi kraavis juba. Samuti sõitsime palju õhtuti ja vihmas. Autos oli kassettmakk, seega lindistasin kassettidele muusikat. Üks laul oli, kus oli taustaks mingi sireen. Ehmatasime Allaniga koos ära selle peale ühel sõidul.

See oli tõenäoliselt üks mu pikim suvi. Astusin Tartu Ülikooli õppima ja seega käisime ka Tartus üürikortereid vaatamas. Jalmar oli ka kaasas. See oli nii naljakas, kuidas ma suutsin ööbimiseks valida mingi puhkekodu umbes 40 km Tartust eemal. Siiski see pleiss oli väga tsill ja saigi rohkem maanteedel sõitu harjutada. Igaüks, kes Tartusse esimest korda tuleb, ehmatab ilmselt ära seniseni Kaubamaja juures olevast topelt-foorist.

Tartus olles sain ka esimest korda tunda, mis tunne on, kui autot enam lume alt peaaegu nähagi pole.

Suhteliselt kohe hakkasid aga esinema erinevad probleemid. Eelnevalt vist niigi käisime tihti erinevate töökodade vahelt. Tartus sain päris palju iseseisvat kogemust õlide ja jahutusvedelike osas. Sain läbi tuttavate soovituse ühe Raini töökoja jaoks. See asus Luunja katlamaja taga. Rain ja sealsed teised töömehed olid väga sõbralikud. Ma sain seal tsillida, kui nad autot remontisid. Nad ei pahandanud, kui ma lolle küsimusi küsisin selle juures. Ehk siis jälgisin ja õppisin päris palju, et mida automehaanikud teevad.

Mäletan, et seal töökojas neid jälgides tekkisid erinevad huvitavad mõtted. Põhiline oli see, et mis see auto on. Ma polnud enne näinud või vähemasti mõelnud ülestõstetud auto üle. See nägi välja nagu kosmoselaev ja siis ma mõtlesin, et tulevikus võib-olla on remondimehed ja töökojad kosmoselaevade jaoks. Seejärel mõtlesin, et isegi praegu ju auto on transpordivahend. Inimesed saavad liikuda autoga kiiresti ühest asukohast teise. Ja automehaanikud aitavad autosi hoida töökorras, et inimesed liikuda saaksid. Väga põnev ja tänuväärne töö.

Autoga on ka tore kuskile sõita ja tsillida. Ma ei mäleta enam, mis järjekorras asjad juhtusid. Mingil hetkel tuli Andu ka Tartu ja siis käisime temaga tsillimas. Samuti sõitsin tolleaegse tüdruksõbraga ringi. Auto on huvitav koht, kus asju mõelda. Elu, probleemide ja lahenduste üle, unistada ning mõtiskleda. Sõita sellega kuskile huvitavasse kohta, kus on hea vaade või atmosfäär. Teistsugune keskkond kuidagi aitab aju käima panna. Sa vaatad uusi asju ja lood uusi mõtteid. Mitte ei hakka mõtteid seostama ja ammutama juba teada-tuntud kohtadest ning asjadest. Selle pärast ongi huvitav tsillida kuskil uudses kohas. Või ka kohas, kus väga tihti ei käi. Seal tulevad uued vaatenurgad ja ideed ning see on põnev.

See auto vajas aga suhteliselt tihti remonti. Mäletan, et parkisin seda enda akna alla maja äärde alguses. Ühel hetkel tuli aga näiliselt veidi ebakaines olekus onu ja ütles, et mu auto ajab teda öösiti plärisedes üles. Seejärel hakkasin parkima mujale. Vahepeal käidi ka autos sees. Signalisatsioon oli mul ühel hetkel läbi põlenud, sest starter jäi peale. Audi 80 lukkude kohta öeldi politseist, et need saab plekikääridega lahti keerata. Ühel korral oli päris halb see, et härrased vargad olid roolilati kuidagi kõveraks keeranud. Terve rool oli lihtsalt viltu.

Vahepeal laenasin autot ka Andule. Ma ise elan ülikoolile suhteliselt lähedal ja polnud mõtet lasta autol seista niisama. Andule meeldis. Kuuldavasti nad olid kasutanud ka lõpuks auto katuseraame, et Tauriga koos mingit madratsit transportida. Mõne aja pärast läks sidur läbi. Ma ise ei saanudki väga hästi aru sellest, aga Andu ütles, et libiseb täiega. Seega lasin siduri ära vahetada. Uus sidur oli nii huvitav. Põhimõtteliselt alguses ta ei tõmmanud üldse ja siis lõpus mingi 25% peal pedaali päris lahti laskmiseni hakkab järsku tõmbama. Ma ise harjusin kiiresti ära ja mulle meeldib, aga teised enamasti ehmatavad ära selle siduri peale.

Ma ikkagi väga pean rõhutama, kui lahe asi auto on. Lihtsalt eriti toredate inimestega ringi sõitmine, jutu rääkimine, muusika kuulamine, mööduva keskkonna uudistamine ja nautimine. Kuskile elamisrajooni sõitmine, et vaadata, kuidas inimesed seal elavad. Või salamisi mõne tuttava inimese elukoha juurde sõitmine. Või siis leida teede ääres põldudelt loomi ja neid vaadata. Või näha, kuidas udu langeb õhtupoolikul maha ja minna sinna sisse.

Aasta oli nüüd 2010 ja Jalmar ostis ka endale auto – Honda Civicu. Ma olin väga amazed, see on nii tore kandiline auto. Mäletan, et sõitsime ringi temaga. Auto oli eest ruumikas ja huvitav. Samas ka ülimalt naljakas. Mäletan, et sõitsime vihmaga ringi ja kui Jalmar kojamehed pani, siis põles kaitse läbi. Seejärel ta avas kindlalaeka, kus oli suur karp kaitsmeid ja vahetas selle ruttu ära. Kaitsmeteplokk asus rooli all. Ma naeran siiamaani selle üle.

Ühel hetkel ma tahtsin proovida, et kui palju bensiini läheb Tallinnast Tartu sõidul. Kui vahepeal mitte liiga palju peatusi teha, siis minu meelest läheb päris vähe. 1/8 70-sest paagist.
Mulle meeldib ka sättida teatud asju ära teatud kohtadesse. Kui need asjad seal püsivad, siis tekib mul kindel ja turvaline tunne. Muidugi kõigi asjadega pole nii, aga näiteks panin Sõpruse Puiestee kasseti Mustale Merele autos maki kohale. Teised kassetid olid mujal. Iga kord, kui ma seda kassetti seal näen, siis tunnen, et asjad lähevad hästi. Naljakas.

Selle teema jätkuks võib-olla see, et too auto oli mu esimene asi, mille osas ma tundsin, et see on täiesti minu oma. Mulle meeldivad asjad, mis on täiesti minu omad. Mäletan, et ühel aastal pidin jätma auto Tallinna, sest oli tekkinud järjekordne tehniline probleem. Ma ei mäleta, mis see oli täpselt. Kokkulepe aga sai, et Allan viib selle mingi hetk remonti, sest ma ise pidin Tartu tagasi minema. Millegipärast aga õnnestus sellesse kokkuleppesse kaasta Allani ema, minu ema ja mu vanavanemad. Seejärel ka hoopis mu onupoeg, kes oli selle autoga sõitnud mu vanavanemate juurde. Sain sellest alles pärast hiljem teada. Sellised asjad on ülimalt häirivad. Mul ei ole palju asju, mille osas ma tunnen vastutust ja kontrolli, aga mu esimene auto oli üks nendest. See oli minu asi, mis andis mulle vabaduse, ning too situatsioon lihtsalt purustas selle vabadusetunde. Läks kuid aega, kuni suutsin selle enda jaoks taastada.

Muidugi on ka palju teisi naljakamaid lugusi. Tol ajal vist läks mul esimest korda rehv katki. Õnneks olime Anduga koos Tallinnas Koplis. Tuli välja, et mul polnudki autos sobivat võtit, et rehv lahti keerata. Sõitsime siis väga aeglaselt lähimasse Statoili Sõle ristmikul ja ostsime võtme. Mul on hea meel, et Andu oli kaasas, sest ise ma poleks jaksanud rehvi ära vahetada. Igal juhul oli põnev ja tore ööseiklus. Kahjuks vist all olnud äge valuvelg läks kõveraks, seega pidin pärast uued veljed muretsema.

Ööseiklused on aga khuulid. Tallinnas käies sõidame tihtipeale Allaniga ringi. Meil on teatud kohad, kus me käime mõtlemas, rääkimas ja tsillimas. Näiteks jõuluõhtul on tore tsillida, kui pere juures on ära söödud ning keegi peres enam midagi huvitavat ei räägi. Siis on hea kokku saada ja huvitavaid asju rääkida.
Üks lugu veel nondest aastatest on see, kui politsei öösel puhumiskontrolli raames meid kinni pidas. Sõitsime suhteliselt vähese liiklusega teel. Ma ei mäleta, kas see oli jõuluõhtu või mitte, aga mingi õhtu ta oli. Meist kumbki ei saanud alguses aru, mida politsei seal tee peal teeb. Paistis, et nende auto lihtsalt seisis ja teine auto oli ka kõrval. Võtsime kiiruse natuke maha, hoidusime tee äärde, üritasime mööda sõita. Umbes 20 meetri juures nägin, et politseinik vehib millegagi. Läks sekund aega ja pidurdasin. Jäin natuke eemal seisma ja politseinik tuli juurde küsima, et kas ma tulukest ei näinud. Ma ei saanud aru, mis tulukesest ta räägib, ütlesin, et ei ja küsisin, et mis tulukest? Hetk läks veel aega, siis mõtlesin, et äkki ta vehkis helkuriga. Küsisin siis, et kas helkurit? Politseinik küsis, et mida ma üldse näen, kui ma tulukest ei näe. Puhusin ära ja sõitsime edasi. Siiamaani naljatame, et kas ma tulukest ei näe.

Tartus olles avastasin, et autoga on päris hea taarat ära viia. Huvitav, kui palju pudeleid ma kokku olen selle autoga ära viinud. Kindlasti päris palju.

Vahetevahel talviti tekivad autole ka lumelilled. Kahjuks mitte alati kõige ilusamad. Ma arvan, et see oleneb, et kui puhas auto on. See on tõenäoliselt vale, aga ma lähtun enamasti seisukohast, et küll vihm peseb. Või võib-olla oleneb see mingist vaimsest energiast, et kas tulevad ilusad või koledad lilled. Igatahes ühel korral tekkisid päris ägedad lumelilled.

Talviti on ka tore sõita. Peaaegu sama tore nagu vihmaga. Talvel aga sajab lund ja on külm. Autos aga saab olla varjus ja on üldiselt soe. Ja siis uus lumi laskub autole ja see on tore. Ja olenemata ilmast saab ikka minna kuskile ägedasse kohta tsillima.

Öösiti on tore sõita, sest siis vahepeal tekibki tunne nagu oleks kosmoselaevas. Kõik on pime ja näed tulukesi armatuuril ning mööda minevaid teisi autosi, maju, tänavalampe.

Mulle meeldib Audi 80, sest see on suhteliselt lihtne. Oleme vahetanud sellel küünlaid, rootorit, uurinud lõdvikuid ja igasugu muid asju, mis kapoti all on. Loomulikult mõistlik on enamikke asju lasta teha automehaanikutel, kellel on sobilikud tööriistad ning kogemused. Neil lähevad tööd kiiremini ning juhtub vähem vigu. Samas vahetevahel on ka ise põnev pusida. Näiteks ükskord vahetasin ära esitule. Mingil põhjusel läks eelmine esituli lihtsalt katki. Ma arvan, et raudteest üle sõites. Võib-olla oli klaasil mingi pinge vm. Samas on olnud ka mitmeid kukalt kratsima panevaid olukordi. Ma isegi ei mäleta, mis teema selle järgneva pildiga oli.

 

Tuledega oli üldse sellel autol probleeme. Esitulede regulaatorid olid täiesti läbi ja tuled näitasid tihti liiga kõrgele. Mõnikord pimedal maanteel oli päris kehv sõita. Ühel aastal keerasin lihtsalt ühe tule sisse poldi, mis tõmbas tuld allapoole. Nende aastate jooksul Raini töökoda pandi kinni. Üks töömees sealt läks ühte teise töökotta, siis käisin seal. Seejärel läks see koht ka kinni. Käisin veel paar korda selle ühe töömehe juures, kes nüüd tegutses üksinda. Ta oli päris tore, tegi alati asju juurde: näiteks määris mingit asja roosteste kohtade peale; pani klaasipuhastusvedelikku jne. Kahjuks läks ta Tartust ära ja ma ei viitsinud nii kaugel käia. Pärast seda hakkasin käima SAM autoremondis, mis on umbes 10 minuti kaugusel kodust.

Igatahes, veel mõned olulised pildid. Kohad ja asjad salongis. Vaated, mis vast loovad kindlustunde.

Mul on autoga juhtunud kolm avariid. Esimesel korral läksin Andule järele ja olin vähe maganud. Ei arvestanud, et ees olevad autod jäävad punase tule taha seisma ning pidurdasin liiga järsult. Mina jäin õigel ajal seisma, aga kahjuks tagumine auto sõitis sisse. Teine kord oli samuti vähe maganud olukord, kus ei arvestanud, et rooli pöörates pööravad ainult esirattad, mitte terve auto korraga. Tegin väikse kriimu ristmikul ohutuledega seisnud teisele autole, kellel oli parasjagu mingi muu tehniline rike. Kolmandal korral sõitsin Stroomi juurest lauamänge mängimast ära. Hoovist välja tagurdades tagurdasin nurgaga otsa tee ääres parkinud autole. Täielikult minu viga, ma olin ära unustanud enda auto mõõtmed ning ei jälginud piisavalt keskkonda.

Autol on katuseraamid. Neil puudub eriline otstarve, aga parklas on hea üles leida. Olen näinud teisi Audi 80-neid, millel on katuseraamid, aga puudub spoiler. Ja ka vastupidi. Teist sellist, millel oleksid nii katuseraamid kui ka tagaspoiler, ma näinud pole. Igatahes, mul on meeles üks kord, kus sõitsin kunagi Räpinasse ja pärast tagasi tulles olid katuseraamid kaetud sääselaipade kihiga. Too oli väga sääserohke suvi. Teine huvitav olukord oli siis, kui õues oli niiske ja nullilähedane temperatuur. Sõitsin Tallinnast Tartu ning vaatasin kogu tee vältlel, kuidas peeglite ja katuseraamide külge ägedad jääkristallid moodustusid.

Veel paar lugu, kus autoga on juhtunud mõned probleemid. Just Tallinna jõudes. Allaniga tihtipeale naljatame, et kui ma selle autoga Tallinna tulen, siis esimese asjana näitan talle, mis kõik jälle katki on.

Huvitav olukord oli kunagi, kui generaatori söehari ära kulus. Me muidugi kohe ei teadnud, et selles asi on. Aku lihtsalt enam ei laadinud, sai tühjaks ning mootor seiskus. Tahtsime Allaniga sõita tuttava Magnuse juurde, kellel olid tööriistad, et genekas lahti võtta. Tegime nii, et laadisime aku Allani isa auto pealt enam-vähem täis ning siis proovisime sõita. Jõudsime Nõmme mäest õnneks üles, kuid seejärel mootor seiskus. Auto veeres edasi kuni Võsu bussipeatuseni. Jäime sinna siis seisma ja Allan kutsus mõned tuttavad appi. Oli talv ja seal oli päris jahe. Paari tunni pärast seisid umbes 3 bemmi ja minu Audi seal bussipeatuses. Sinna saabunud buss pidi keset teed seisma jääma. Õnneks vedasime auto Magnuse juurde ära ja järgmisel päeval vahetasime söeharja. Saime teada, et Tallinnas on vist ainult 1 varuosade pood, mis ka nädalavahetusel lahti on.

Päris hull lugu oli see, kui täpselt Tallinna jõudes pidurivoolik katki läks ning pidur põhja vajus. Jõudsin Linnahalli parklasse ja nägin, kuidas pidurivedelik tagumise ratta juurest välja voolas. Allan tuli jälle appi, leidsime ühe tuttava, kes sinna ratta juurde viiva vooliku ära blokeeris.

Loomulikult on see auto võimaldanud mul ka käia iga suvi erinevatel festivalidel. Enda lemmikfestivali HRL-i flaikusi ja plakateid olen läbi autoklaasi möödujatele näidanud. Needki loovad hea koduse tunde autos.

Eelmiselt pildilt on näha ka üks rooli kõrvale käiv lüliti. Seda ma lasin vahetada vist kokku 3 korda, sest kogu aeg tekkis seal mingi lühis ning lüliti mehhanism sulas lihtsalt ära. Tahtsin ükskord Andule näidata selle lüliti sisemust katkisest lülitist. Selle peale lendas mitu vedru sealt lihtsalt välja igale poole. Naersime.

Igatahes olen selle autoga palju ägedat kogenud ja läbi elanud. Kõvasti ka remondi alla pannud. Ükskord tuli näiteks karteripõhja sisse auk ning kõik õli voolas Tartu Raatuse Kooli juures välja. Mootor sai kahjustada ning pidin laskma terve mootori remondi teha.
Samuti on paljude toredate inimestega ringi sõidetud ning lahedaid asju räägitud ning tehtud. Tõepoolest. Ülimalt ägedad kogemused kõik.
Ka Kristel õppis selle autoga sõitma, kui ta lube tegi. Tal on muidugi veidi raske, sest sellel autol pole roolivõimu. Samas mulle meeldib, et ma tunnen roolis täpselt seda, millise tee peal ma sõidan. Aga igal juhul talle meeldib sellega sõita ka muidu siis, kui tal enda autot pole. Ja see on väga khuul.

Kahjuks aga on nüüd mootor jälle korrast ära läinud ning uksed ja kere juba päris roostes. Nende 9 aasta jooksul on tegelikult korduvalt olnud olukordi, kus on tundunud, et see mootor enam ei vea. Mõnest töökojast on ka öeldud, et pole midagi teha. Samas eelnevalt olen leidnud nupukaid inimesi, kes on ikkagi korda saanud vead. Mul on olnud lihtsam maksta neile, et saada kohe töötav ja tuttav auto selle asemel, et energiat kulutada uue otsimisele. Siiski nüüd ma leian, et on vist õige aeg ikkagi uue auto peale mõelda. Paar head pakkumist on küll hetkel ära läinud, aga mõned on veel ees. Tehniline pass sai ka templeid täis.

Aitäh kõigile toredate seikluste eest selle autoga! Aitäh, Audi 80, oled küll hästi teeninud!
Või vähemalt väga huvitavalt oled teeninud ja mulle meeldis. Mäletan kõiki möödunud põnevaid sõite ja trippe. Usun, et uue autoga tuleb sama põnev. Loodetavasti võiks olla muidugi veidi vähem tehnilisi probleeme.

Freakangel, Evestus, Everfall @ Genialistide Klubi

March 5th, 2017

Käisin metal kontserdil. Pärast väikest vahepealset pausi oli jälle väga värskendav, felt a bit like home again. Esinesid Everfall, Evestus ja Freakangel. Tegelikult oli tegu Freakangeli uue albumi esitluskontserdiga, kus teised bändid toetasid. Samas minu meelest olid bändid isegi enam-vähem võrdses rollis või nii. Aga eks ma kirjutan kohe täpsemalt…

Disclaimer: Fotod by Kristel Sergo.

Esimene bänd oli Everfall. Tuleb mainida, et bändid algasid kõik õigetel aegadel ja midagi ei veninud. See oli suurepärane, mingeid pikemaid pausi või ootamisi ei olnud. Everfall on elektrooniline metalcore. Kõlab ju väga hästi? Suht see, mis mulle meeldib? Ja ega halba midagi ei olnud ka. Täitsa mõnus kaasahaarav soojendus. Samas otseselt ei ole mul ka midagi väga märkimisväärset märkida. Võib-olla ma olen metalcore’i jaoks vanaks jäänud.

Everfall by Kristel Sergo Everfall by Kristel Sergo

Võib-olla oli ka asi natuke nende riietusstiilis. Võib-olla veits liiga casual minu maitsele ja ma ei saanud erinevatest näokatetest aru.

Everfall by Kristel Sergo Everfall by Kristel Sergo

Mulle meeldib, kui bändi välimus läheb muusikaga kokku. Samas võib-olla neil läks ka, lihtsalt ma ei saa pihta. Dunno. Ahjaa, ja erinevad lustakad soolod lugude vahel olid ka natuke veidralt naljakad. Igal juhul tasus kuulata ikkagi ja ma arvan, et kuulaks neid veel kuskil, kui nad esinevad. Popp lugu tundub olevat näiteks Six Feet Under.

Järgmisena tuli Evestus. Viimane mälestus neist oli 2014nda aasta HRL-ilt, kus laulja vokaali polnud eriti kuulda. Keegi isegi kommenteeris siis, et ta hääl on väga nõrgaks jäänud aastatega vm. Väga positiivseks üllatuseks oli see, et nüüd oli hääl väga hea, hästi kuulda ning ka sõnadest sain aru. Evestuse live oli väga äge ja meenutas rohkem hoopis 2010nda aasta HRL-i võimsat esinemist.

Evestus by Kristel Sergo Evestus by Kristel Sergo

Isegi nii äge oli, et lood jäid kummitama ja kuulan neid siiamaani. Kuula ka kindlasti näiteks lugusi Sacrifice ja Voices. Fantastiline.

Millegipärast peab Tartu publiku kohta ütlema, et nad olid kuidagi passiivsed. Inimesi oli ka natuke vähevõitu: FB andmetel ainult umbes 70. Samuti keegi ei kippunud nagu väga kaasa elama, plaksutama, hüüdma jne. Mõtlesime, et kõik on raudselt pilves lihtsalt ja mesmeriseeritud Gen klubi omapärastest taustavisuaalidest.

Evestus by Kristel Sergo Evestus by Kristel Sergo

Oo, ja muidugi see lugu… No God.

For every miracle you witness my friend
there’s a disaster
and there will never be an end
to your fears and your dreams
and the hopes that they feed
so you believe
someone else will pick you
up from your knees

Much thought, such amaze.

Evestus by Kristel Sergo

Seejärel tuli peaesineja Freakangel. Neid sai viimati nähtud suvel Amme Rockil, kus oli suurepärane show. Peab tunnistama, et ma ei ole nende uut plaati veel piisavalt palju kuulanud, et midagi selle kohta öelda. Ostsime igatahes plaadi ära, üldiselt tundub toredalt sünge, stiilne ja mõnus, aga peab rohkem kuulama, jah.

Freakangel by Kristel Sergo Freakangel by Kristel Sergo

Livel oli uute lugude vahel ka vanu lugusi. Näiteks Book of Violence oli jällegi tore lugu kuulata ja ka Parasite oli raju. Uue albumi pealt näiteks Hell and Back on hea.

Freakangel by Kristel Sergo Freakangel by Kristel Sergo

Igatahes Freakangeli live läks kuidagi kiirelt. Nad oleks võinud minu meelest paar lugu veel teha. Ma ei tea, kas neil oli plaanis või mitte, aga mõnevõrra stoiline publik neid tagasi igatahes ei kutsunud. Kokkuvõttes oli aga kõik suht äge. Loodetavasti näeb bände ka suvel välishowdel. \m/

Freakangel by Kristel Sergo

Pildigalerii by Kristel Sergo:
http://huntlus.blogspot.com.ee/2017/03/freakangel-uue-plaadi-esitlus-tartus.html

Amme Rock 2016

July 10th, 2016

Käisime Tartu lähistel toimuval tasuta muusikafestivalil Amme Rock 2016. Seekordne üritus oli jällegi väga tore, kui mõned üksikud juhtumid kõrvale jätta. Käisime Jalmari ja Anduga enne minemist poest läbi, sest see on selline festival, kuhu saab kohapeale oma söögi ja joogiga minna.

Amme Rock 2016

1. päev

Reedel kohale jõudes oli pidu juba alanud. Ajakava oli juba alguses kuidagi segamini ja saabudes mängis tõenäoliselt Freddy Tomingas & The Riff. Vahepeal rääkis ka Tartu vallavanem, et iga aastaga võetakse Vasulas võsa üha rohkem vähemaks tänu kasvavale festivalile.

Amme Rock 2016: Freddy Tomingas & The Riff Amme Rock 2016: Freddy Tomingas & The Riff
Amme Rock 2016: Freddy Tomingas & The Riff Amme Rock 2016: Tartu vallavanem

Järgmiseks mängis tõenäoliselt Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute. Nemad ja ka eelmine esineja väga palju muljet ei jätnud. Jalmar ütles, et The Riff näeb välja nagu kitarrist oleks Tallinna vanalinna jalgrattaprandusest, bassimees kuskilt keskkooli bändist, laulja on läbipõlenud kontoritöötaja ja trummar hoiab kogu seltskonda kuidagi koos. Andu kommenteeris, et tõeline The 69 Eyes. Igatahes, mulle tegelt meeldis nende lugu Sweet Cali. Siuke tsill värk.

Amme Rock 2016: Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute Amme Rock 2016: Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute
Amme Rock 2016: Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute Amme Rock 2016: Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute
Amme Rock 2016: Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute Amme Rock 2016: Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute

Kell 20:00 jätkas Xanax-rocki bänd MOVE. Oeh, ma ei leia praegu mitte midagi sellise kollektiivi kohta. Igatahes mulle meeldis, kui nad laulsid seilavatest laevadest, kivikülmusest ning läbi äikesetormide otsimisest. Võiks hea meelega veel kuulata, aga bänd on oma jäljed igalt poolt kustutanud. Või siis on lihtsalt liiga generic nimi.

Amme Rock 2016 Amme Rock 2016: MOVE
Amme Rock 2016: MOVE Amme Rock 2016: MOVE

Seejärel ajakava lükkus veel kuidagi pool tundi FB-s olevast infost edasi ja kell 21:00 tuli Soomest miski Full Moon Rockers & Hannu Leiden. Nähes soome kantrirokki kuulutavaid nahktagide ja kübaratega vanamehi jooksime kiiresti auto poole. Enne haarasime kaasa nänniputkast Pedigree patchi ja ühe väga põneva kasseti, millest veidi hiljem.

Amme Rock 2016: Full Moon Rockers & Hannu Leiden Amme Rock 2016: Full Moon Rockers & Hannu Leiden

Pärast seda sündmust kell 21:00 läksid asjad paremuse poole ja lavale tuli Driven. Minu meelest oli lava heli veidi katki terve päev ja ka nende ajal. Igal juhul hoogne live. Väga meeldiv, kui artistid mitte ainult ei laula, vaid ka žestikuleerivad laval. Oi, mis keeruline sõna nüüd tuli. Neilt on ka uus huvitava videoga lugu Nullist Sajani, mis vist jah, tõmbab rohkem nende ekstreemspordi kuulajaskonda. Mulle meeldivad endiselt Kloun, Kõik kaob käest ja Vastuvoolu.

Amme Rock 2016: Driven Amme Rock 2016: Driven
Amme Rock 2016: Driven Amme Rock 2016: Driven
Amme Rock 2016: Driven Amme Rock 2016: Driven
Amme Rock 2016: Driven Amme Rock 2016: Driven
Amme Rock 2016: Driven Amme Rock 2016: Driven

Seejärel kell 21:00 astus üles X-Panda. Väga eepiline, polnudki neid mitu aastat näinud ja tihti mõtlesin vahepeal, et mida nad teevad. Seekord tulid mehed lavale õhtupidulikes teksades ja nahkjopedes. Kuuldavasti tuleb neil oktoobris uus plaat välja… ootan suure huviga! Niikaua aga Revelation ja Slaves of Lies. Muidugi tasub ka praegune plaat osta, hea plaat on.

Amme Rock 2016: X-Panda Amme Rock 2016: X-Panda
Amme Rock 2016: X-Panda Amme Rock 2016: X-Panda
Amme Rock 2016: X-Panda Amme Rock 2016: X-Panda
Amme Rock 2016: X-Panda Amme Rock 2016: X-Panda
Amme Rock 2016: X-Panda Amme Rock 2016: X-Panda

Kell 24:00 hakkas DND. Mulle nad niiväga ei meeldi, kuid rahvast oli selle ajal päris palju ja eks nad paljudele meeldivad. Huvitav oli mingi uus lugu Ära suitseta voodis, millest paistab praegu olevat ainult mingi live salvestus. Oleks ju tore, kui pärast live saaks kohe uusi ja huvitavaid lugusi kuulata kuskilt hea kvaliteediga, või mis?

Amme Rock 2016: DND Amme Rock 2016: DND
Amme Rock 2016 Amme Rock 2016

Tegelikult ma ei tea, kas järgmine bänd Maryann Cotton USA-st läks peale täpselt kell 01:00. Pigem oli kõik uuesti edasi lükkunud mingi 30 minutit ja Maryann Cotton ise tegi ka veel lisaks 30 minutit üle. Laulja üritas Alice Cooperit taaskehastada ja laval oli igast propse ka, aga heli tundus endiselt pekkis ning noh, neil on umbes ~200 subscriberit YouTube’is. Hea kommentaar sealt on: Has anyone had the heart to tell these fellows what year it is or that Alice Cooper is still alive?
Aasta aastaks ja näiteks Halo of Dust tundub isegi täitsa tore, aga üldiselt jäi nagu midagi puudu…

Amme Rock 2016: Maryann Cotton Amme Rock 2016: Maryann Cotton
Amme Rock 2016: Maryann Cotton Amme Rock 2016: Maryann Cotton
Amme Rock 2016: Maryann Cotton Amme Rock 2016: Maryann Cotton
Amme Rock 2016: Maryann Cotton Amme Rock 2016: Maryann Cotton

Soojenesime veidi lõkke ääres. Amme Rock on tore, sest seal on selline suve-camping-tsill õhtuti. Lõkke ääres keegi küsis, et mis värvi on inimeste lemmikmänguasjad. Järele mõeldes võis see olla veidi selline vasakule küsimus. Me muidugi ei saanud aru ja Andul oli palju rohelisi konni ning minul oli legovärv. Oh meid.

Amme Rock 2016

Igal juhul, kell oli kuskil 03:00+ saamas, kui lõpuks tuli Pedigree. Oli väärt ootamist küll, kuigi pärast seda kuskil kell 05:00+ hommikuvalges koju jõuda ei olnud väga meeldiv. Pedigree ajal igatahes Kaido pani heli lõpuks korda ja oli väga äge. Vaidlesime pärast, et kui palju setlist erines laagri omast. Minu meelest oli täitsa mõistlikult erinev. Linkan uuesti March of the Blades ja eks The Gas Heart ole ka tore lugu.

Amme Rock 2016: Pedigree Amme Rock 2016: Pedigree
Amme Rock 2016: Pedigree Amme Rock 2016: Pedigree
Amme Rock 2016: Pedigree Amme Rock 2016: Pedigree
Amme Rock 2016: Pedigree Amme Rock 2016: Pedigree
Amme Rock 2016: Pedigree

Pärast kuulasime autos seda müstilist Ritual Musick kassetti ka. Telgist öeldi disclaimer, et seal pole ühtegi Pedigree lugu peal. Muidu tolleks ajaks oli päris sürr udu tulnud ja mõtlesime, et kui kuskil oleks väike metsamajake, siis tolle kasseti peale tuleksid küll keldrist deemonid välja. Üks siuke Kandariani deemon.

Amme Rock 2016 Amme Rock 2016

2. päev 

Novot, kuna reede õhtu venis nii pikale, siis jätsime hommikul vahele sellised kuulsused nagu Virkus Jalg ja Eterniit. Ei tea, mis nad tegid. Kava järgi oli hommikul ka Ozzmond, millest oli veidi kahju, aga õnneks nägime teda ka hiljem.

Kui kohale jõudsime, siis kella 17:30 ajal esines Nyrok City. Paistis, et härra Peeter seal hetkel enam ei laulnud. Või noh, wiki järgi juba 2 aastat ei laula seal. Igal juhul oli päris tore punk-hommik. Ahjaa, vihma sadas ka. Roll pidi ennast lausa käterätiga puhtaks pühkima.

Amme Rock 2016 Amme Rock 2016: Nyrok City
Amme Rock 2016: Nyrok City Amme Rock 2016: Nyrok City
Amme Rock 2016: Nyrok City Amme Rock 2016: Nyrok City

Kell 18:00 tuli Freakangel. Ma vist ütleks, et minu meelest teise päeva kõige parem bänd. Mis siis, et ka nende ajal veidi vihmutas. Laagri esinemine samas tundus natuke võimsam. Igal juhul, jälle kiidaks laval liikumist ja hoogsust. Üllataval kombel tegin kuidagi palju pilte neist. Kuula The Book of Violence.

Amme Rock 2016: Freakangel Amme Rock 2016: Freakangel
Amme Rock 2016: Freakangel Amme Rock 2016: Freakangel
Amme Rock 2016: Freakangel Amme Rock 2016: Freakangel
Amme Rock 2016: Freakangel Amme Rock 2016: Freakangel
Amme Rock 2016: Freakangel Amme Rock 2016: Freakangel
Amme Rock 2016: Freakangel Amme Rock 2016: Freakangel
Amme Rock 2016: Freakangel Amme Rock 2016: Freakangel
Amme Rock 2016: Freakangel

Järgmiseks tuli The Rack Doll Soomest. Tundus muusikaliselt igav meie jaoks, seega läksime autosse. Autos arutasime kultusbändi Dunghill lugude üle. Jutust käisid läbi lood nagu Sky High, Forrest Gump ja Don’t Touch Me, millest 2 viimast on võib-olla teiste nimedega, sest ma ei leidnud neid praegu.

Aga kell 20:00 alustas Sibyl Vane toreda kaveriga loost Never Let Me Down Again. Väga äge! Selleks ajaks oli ka päike välja tulnud ja üldse olid nad suht khuulid. Tol hetkel ei tulnud meelde, aga 2013 nägin neid Rock Rampil. Paistab, et siis nad tundusid liiga indie. Eks nad praegu olid ka, aga mulle on vist indie hakanud veidi rohkem meeldima. Või siis oli asi selles, et lauljal olid musta värvi riided seljas. Igatahes Honey Tree on tore lugu ja Supersonic kõlas ka täitsa hästi. Andule muidu tundus, et suht kõik lood olid kaverid.

Amme Rock 2016: Sibyl Vane Amme Rock 2016: Sibyl Vane
Amme Rock 2016: Sibyl Vane Amme Rock 2016: Sibyl Vane
Amme Rock 2016: Sibyl Vane Amme Rock 2016: Sibyl Vane
Amme Rock 2016

Pärast neid hakkas teine tore bänd lava üles sättima. Niikaua aga tuli meie üllatuseks lavale Ozzmond. Jalmar ütles, et ta on nagu multikategelane. Ozzmond on selline energiapomm. Mängib akustilist punki. Olime just enne kuulanud päris toreda videoga lugu Gasoline.

Amme Rock 2016: Ozzmond Amme Rock 2016: Ozzmond
Amme Rock 2016: Ozzmond Amme Rock 2016: Ozzmond

Seejärel tuli meie poolt oodatud Blueintheface. Millegipärast aga publikut väga ei olnud, eelmine aasta küll oli. Sarnaselt eelmise aastaga väga energiline ja positiivse meelestatusega show. Kindlasti võiks vaadata Birdy videot. Cupid on ka päris catchy. Lõpetati ka Gay Bar kaveriga, mille ajal igast värki lendas laiali, lastele väga meeldis.

Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016 Amme Rock 2016
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016 Amme Rock 2016
Amme Rock 2016: Blueintheface Amme Rock 2016: Blueintheface
Amme Rock 2016: Blueintheface

Peab kiitma ka jauza-jauza-jauza tüüpi, kes bände sisse ja välja hõikas kommertsteadannete vahel.

Amme Rock 2016 Amme Rock 2016

Kell 22:00 tuli Barbe-Q-Barbies, mis umm, oli kahtlane. Ma ei tea, muusika tundus jälle kuidagi igav.

Amme Rock 2016: Barbe-Q-Barbies Amme Rock 2016: Barbe-Q-Barbies
Amme Rock 2016: Barbe-Q-Barbies Amme Rock 2016: Barbe-Q-Barbies
Amme Rock 2016: Barbe-Q-Barbies Amme Rock 2016: Barbe-Q-Barbies

Jätkus meister Herald. Paljud inimesed kogunesid just nende ja kahe järgneva bändi ajaks. Üldiselt Herald oli ka tore. Mul veidi masinavaimustus on hakanud mööda minema. Sven ütles, et tema nimi ja telefoninumber on tema särgi peal. Kusjuures Jalmar tahtis tema särgi, või õigemini pusa, ära osta. Siiski lõpuks ikkagi ei ostnud, sest selja peal oli ainult hästi väike Heraldi käpalogo. Muidu, jamh… kontsert oli tore, aga ühel hetkel mingi grupp baikerid läksid lava ees, lava kõrval ja lõpuks lavast eemal konkreetselt kaklema. Väga midagi kirjeldama ma ei hakka, aga kohati oli küll tunne, et suht Mad Max 1979. Väga halb. Festivali kasvades peaks vist turvameeskonda ka veidi kasvatama.

Amme Rock 2016: Herald Amme Rock 2016: Herald
Amme Rock 2016: Herald Amme Rock 2016: Herald
Amme Rock 2016: Herald Amme Rock 2016: Herald
Amme Rock 2016: Herald
Amme Rock 2016: Herald
Amme Rock 2016 Amme Rock 2016: Herald

Kell 00:00 tuli Revolver, kes tegi erinevaid kavereid. Mulle meeldis lugu Ärge Jookske, aga muidu jättis mind veits külmaks. Enne auto juures mõtlesime, et tegelikult on tänavu puudu mõni stoner bänd nagu Smõuk või Liblikas vms. Tagantjärele mõeldes, siis võib-olla need hommikused olid.

Amme Rock 2016: Revolver Amme Rock 2016: Revolver

Lõpetuseks tuli Ziggy Wild. Ega midagi uut ei oskagi öelda. Hoogsus oli, muusika oli norm, tantsutüdrukud olid, Jalmarile meeldis. Hakkasin praegu aga hoopis mõtlema, et kus on siuke bänd nagu Slinghunt? Paistab, et nad on mullu midagi teinud, aga jah… neid võiks uuesti kuulata. Ziggy oli igatahes fain. Ühel hetkel tuli Watch Me ja pärast seda veel mõni lauluke, kuigi jah… tolle ajal oli mul juba see, et nüüd on festival korda läinud.

Amme Rock 2016: Ziggy Wild Amme Rock 2016: Ziggy Wild
Amme Rock 2016: Ziggy Wild Amme Rock 2016: Ziggy Wild
Amme Rock 2016: Ziggy Wild Amme Rock 2016: Ziggy Wild
Amme Rock 2016: Ziggy Wild Amme Rock 2016: Ziggy Wild

Kokkuvõtteks oli väga tore jälle. Kui välja arvata see, et esimene päev kõik venis ning lava heli oli veidi mõrane ja teisel päeval oli teatud kaklevatel inimestel liiv vagiinas.

Igatahes järgmise aastani! \m/

Amme Rock 2016

Album: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1459147

Hard Rock Laager 2016

July 4th, 2016

Käisime 15ndat korda toimunud muusikafestivalil Hard Rock Laager 2016. Tartust sõitma hakates olid küll taevas hallid pilved, aga läänepool oli ilm kena. Ka laupäev-pühapäev oli täits päikeseline ilm, laupäeval isegi liiga päikeseline. Ilm oli piisavalt hea, et kaamera akud kestsid kenasti terve festi aja. Bände oli erinevaid ja vast igale maitsele. Võiks öelda, et natuke selline standardne laager tundus minu jaoks. Parklas saime auto peale ka ägeda kleepsu.

Hard Rock Laager 2016

Ajaliselt jõudsime väga hästi kohale, panime telgid üles ning jõudsime kenasti esimese bändi ajaks. Enne veel vaatasime festi alal ringi. Otsisin tuttava jaoks Green Day pusa, mille peale loomulikult Nailboardist küsiti, et kas mul on päriselt vaja seda. Uurisin siis: “Kas kassette on?”, mille peale vastati: “Green Day kassette?!” Igatahes, mingi kassett isegi oli, aga too tundus kujunduse järgi väga bläkk. Kõrval telgis müüdi HRL särke ja isegi hoodisi. Ootan endiselt patche, märke ja longsliive.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016

1. päev

Laagri alustas kell 16:00 Abandoned Elysium. Tundus suht standardne, kuula näiteks My Saviour. Nad küll ise ütlevad, et progressive metal, aga ma ei tea. Opeth on progressive metal. Igatahes, Jalmar ütles, et nad ei teinud midagi valesti, aga nad ei teinud ka midagi uut või huvitavat.

Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium
Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium
Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium
Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium Hard Rock Laager 2016: Abandoned Elysium

Kell 17:00 alustas väiksel laval esimese päeva kõige parem bänd: Cookies. Jõudsin veel enne Venno käest küsida, et ega ta plaate kaasa ei võtnud, kuid kahjuks ei olnud. Selles mõttes, et ma saan aru, et vanem looming plaadil on rohkem nu-metal ja nüüd on nad rohkem metalcore, aga mis siis. Mulle väga meeldivad vanad lood ka. Usun, et Nailboardi telgist oleks mitmed eksemplarid ära ostetud küll. Igal juhul, ootan ka uut plaati huviga.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: Cookies
Hard Rock Laager 2016: Cookies Hard Rock Laager 2016: Cookies

Üldiselt laagri laivist tundus, et paljudel lugudel on vox veidi sellises support rollis, sellised head kütte lood noh. Ja siis Tee ennast korda! on hoopis teistmoodi. Mingi lugu oli veel vahepeal, mida tahaks uuesti kuulata, aga näedsa… pole kuskilt saada. Rääkisime pärast Mikuga ka pühapäeval Statoilis sellest ja tema meelest ka laval on suht troo värk. Mulle meeldis, et Venno oskab esineda – näitleja ju, seega laval tehti ja räägiti igast huvitavaid asju 6-aastasest kitarrimängijast ja salmist 3. Väga äge.

Hard Rock Laager 2016: Cookies

Jätkus pealaval Taak. Tuleb öelda, et ma olen viimasel ajal neid vist liiga palju kuulanud ja hiljutine plaat Supersargasso kuidagi läheb minust veidi mööda. Õrjetu Jaak on tore lugu, aga ma seda ei kuulnud. Nad võiksid teha Õiglane Jaak ja Õrjetu Jaak järjest mingi laiv. Tundus muidu, jah, natuke veider setlist neil HRL-ile. Jäin kuulama surnumanajatest laulva loo Puhas Kuld sõnu: kui loits kord äratab kõik süüdimõistetud. Kel risti hammas, püsti suss ja puruks luud. 

Hard Rock Laager 2016: Taak Hard Rock Laager 2016: Taak
Hard Rock Laager 2016: Taak
Hard Rock Laager 2016: Taak Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016

Igatahes, näeh, setlist, mida näiteks HRL-il võiks äkki teha (mingis teises järjekorras): Õiglane Jaak, Tähist ja tolmust, Lahkuja kustutab tule, Halva õnne koorem, Palvevennad, Roe, Linnadesööja, Vagu, Sümbolpimedus. Sinna vahele saab pista ka igasugused Olgu mürgitatud meie alguse, Ämblikkude hõngu, Punase mao ja Viimase õhtu Bela Lugosiga jt.

Hard Rock Laager 2016: Taak
Hard Rock Laager 2016: Taak Hard Rock Laager 2016: Taak

Edasi tuli kell 19:00 Nihilistikrypt. Huvitav, aga pole varem eriti kuulanud. Läksime selle ajal telklasse.

Hard Rock Laager 2016: Nihilistikrypt Hard Rock Laager 2016: Nihilistikrypt
Hard Rock Laager 2016: Nihilistikrypt Hard Rock Laager 2016

Pealaval oli kell 20:00 Horricane. Päris khuul, nagu ikka. Vaata Synthetic Forms. Tehti ka mingi vanem lugu, mille kohta ma kirjutasin, et kriipiv. Ja midagi, mille kohta ma olen kirjutanud wasteland. Ei mäleta, mis need olid.

Hard Rock Laager 2016: Horricane Hard Rock Laager 2016: Horricane
Hard Rock Laager 2016: Horricane
Hard Rock Laager 2016: Horricane Hard Rock Laager 2016: Horricane
Hard Rock Laager 2016: Horricane Hard Rock Laager 2016: Horricane
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: Horricane

Jätkus väiksel laval Goresoerd. Väga võimas. Lava oli muutunud õudusfilmist pärit haiglapalatiks. Nende video Painaja on ka üks tore õudusfilm: inimsugu, nii, nagu ta on, lastakse hävineda. Mulle jäi aga kõrvu nööritõmbamisvideoga lugu Asülum ning tehti ka Loitsu kaver Tuleristed. Tsirkus kõlas ka mõnusalt raskelt. Suurepärane vokaal.

Hard Rock Laager 2016: Goresoerd Hard Rock Laager 2016: Goresoerd
Hard Rock Laager 2016: Goresoerd Hard Rock Laager 2016: Goresoerd
Hard Rock Laager 2016: Goresoerd Hard Rock Laager 2016: Goresoerd
Hard Rock Laager 2016: Goresoerd Hard Rock Laager 2016: Goresoerd
Hard Rock Laager 2016: Goresoerd Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Goresoerd Hard Rock Laager 2016: Goresoerd

Edasi tuli esimene välismaa bänd: Blaze Bayley UK-st. Jõudsin neid enne laagrit korraks kuulata ja seal on selline madala häälega tüüp, kes laulab ilusat laulukest. Human on selline kummitava jääv lugu. Mulle tegelikult meeldis, et tüüp rääkis oma plaadi esteetikast ja taustamõtetest. Tulevikus nimelt on robotid ja ei ole enam selge, et kes on inimene ja kes mitte. Samas muusika on selline minu jaoks liiga heavy. Vähemasti tollel hetkel oli. Laulja oli kuidagi eriti ebafotogeeniline.

Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley
Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley
Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley
Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley
Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley
Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley
Hard Rock Laager 2016: Blaze Bayley

Kell 23:00 tuli Iirimaalt rahvametallibänd Cruachan. Blood for the Blood God on vististi popp lugu. Mulle meeldis, et kitarril oli kuidagi väga energiline vanamees, kuid bassil olev noormees oli suht stoiline. Minu jaoks oli veidi liiga tantsumuusika, kuid publikule meeldis.

Hard Rock Laager 2016: Cruachan Hard Rock Laager 2016: Cruachan
Hard Rock Laager 2016: Cruachan Hard Rock Laager 2016: Cruachan
Hard Rock Laager 2016: Cruachan Hard Rock Laager 2016: Cruachan
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: Cruachan

Esimese päeva peaesineja Borknagar Norrast oli täitsa tore. Meeldis I.C.S. Vortexi lai vokaal. Huvitav oli natuke teistmoodi lugu Ad Noctum. Mõnus khuul bänd esimese päeva lõpuks.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: Borknagar
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Borknagar Hard Rock Laager 2016: Borknagar
Hard Rock Laager 2016: Borknagar Hard Rock Laager 2016: Borknagar
Hard Rock Laager 2016: Borknagar Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Borknagar Hard Rock Laager 2016: Borknagar

2. päev

Teine päev algas väga palava ilmaga ja ma ei tea, kas sellest tingitud, kuid pool päeva oli veidi tuim. Õnneks müüdi igast huvitavaid jäätiseid, mida küll ühel hetkel tuli lusikate puudumise tõttu kahvliga süüa.

Traditsiooniliselt oli lõuna ajal Heviaeroobika.

Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika
Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika
Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika
Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika
Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika
Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika Hard Rock Laager 2016: Heviaeroobika

Seejärel maandus pealavale Liblikas. Täitsa lahe stoner-bänd teise päeva hommikusse. Mulle meeldis väga Spellbound loo lõpp. Kirju särgiga kitarrist nägi ka tsill välja.

Hard Rock Laager 2016: Liblikas Hard Rock Laager 2016: Liblikas
Hard Rock Laager 2016: Liblikas Hard Rock Laager 2016: Liblikas
Hard Rock Laager 2016: Liblikas

Kell 13:00 oli väiksel laval Legshaker. Ööö umm… ma ei tea… Tänased lubadused. Jolly-folk-punk.

Hard Rock Laager 2016: Legshaker Hard Rock Laager 2016: Legshaker
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016

Läksime sööma. Grill-liha oli täitsa hea koos praekapsa ja tomati-sibula salatiga. Kartsin korraks, et on pekine, aga isegi väga ei olnud.

Hard Rock Laager 2016

Pealaval jätkas Catnap. Nad tundusid täitsa mõnusad ja nende gameofthronesilik video Joker on suht äge. Lisaks nende autode järgi leidsime meie parklas enda auto lihtsalt üles, seega aitäh!

Hard Rock Laager 2016: Catnap Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Catnap Hard Rock Laager 2016: Catnap
Hard Rock Laager 2016: Catnap Hard Rock Laager 2016: Catnap
Hard Rock Laager 2016: Catnap Hard Rock Laager 2016: Catnap
Hard Rock Laager 2016: Catnap Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016

Väiksel laval tuli Leedu bänd Devlsy. See oli ka täitsa hea. Meenutas veidi paar aastat tagasi olnud Psilocybe Larvaet. Kuigi, jah, natuke tundusid nad toored, midagi jäi nagu puudu. Puudu jäi ka see, et nad tegid midagi huvitavat, mille alguses öeldi, et Corridors, aga ma ei leia seda kuskilt. Kitarril Jack Nicholson.

Hard Rock Laager 2016: Devlsy Hard Rock Laager 2016: Devlsy
Hard Rock Laager 2016: Devlsy

Kell 16:00 tuli Statica.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Statica Hard Rock Laager 2016: Statica
Hard Rock Laager 2016: Statica Hard Rock Laager 2016: Statica

Kell 17:00 jätkas Legacy ID Lätist. Ka sellised toredad. Kuula näiteks Mentalist. Laulja oli veits nagu Ceremonial Perfectioni laulja.

Hard Rock Laager 2016: Jalmar Hard Rock Laager 2016: Legacy ID
Hard Rock Laager 2016: Legacy ID Hard Rock Laager 2016: Legacy ID

Seejärel pealaval tuli shamaan-metalli viljelev Rattler. Väga khuul! Selles mõttes, et lavakujundus ja kostüümid! Enne neid Goresoerd oli ainus bänd, kellel mingi arvestatav lavakujundus minu meelest oli. UFO-d ja kaktused backdropil, mille peale on kirjutatud True North Baltik Metal on muidugi fantastiline. Ufod olid ka lava ees / kohal. Kuula lugu Rattler Shaman. Kuri värk.

Hard Rock Laager 2016: Rattler Hard Rock Laager 2016: Rattler
Hard Rock Laager 2016: Rattler Hard Rock Laager 2016: Rattler
Hard Rock Laager 2016: Rattler Hard Rock Laager 2016: Rattler
Hard Rock Laager 2016: Rattler Hard Rock Laager 2016: Rattler
Hard Rock Laager 2016: Rattler Hard Rock Laager 2016: Rattler
Hard Rock Laager 2016: Rattler Hard Rock Laager 2016: Rattler
Hard Rock Laager 2016: Rattler Hard Rock Laager 2016: Rattler
Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Rattler

Jätkus kell 19:00 Freakangel. Neil oli selline kreisi bassimees, kes ringi hüppas igal pool. Kitarristil oli ka sünnipäev. The Book of Violence on äge lugu! Don’t be afraid… goodbye!

Hard Rock Laager 2016: Freakangel Hard Rock Laager 2016: Freakangel
Hard Rock Laager 2016: Freakangel Hard Rock Laager 2016: Freakangel
Hard Rock Laager 2016: Freakangel Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: Freakangel
Hard Rock Laager 2016: Freakangel Hard Rock Laager 2016: Freakangel
Hard Rock Laager 2016: Freakangel Hard Rock Laager 2016: Freakangel

Pealaval tuli Cantilena. Leegid ja sädemed olid küll huvitavad, aga muusika, kuigi tore, pole päris see, mida ma kuulaks. Mine aga vaata Jalmari monteeritud videot Sentiments.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: Cantilena
Hard Rock Laager 2016: Cantilena Hard Rock Laager 2016: Cantilena
Hard Rock Laager 2016: Cantilena Hard Rock Laager 2016: Cantilena
Hard Rock Laager 2016: Cantilena

Kell 21:00 pidi tulema Nevesis, aga väiksel laval läks elekter ära. Seega ajakava nihkus umbes pool tundi edasi ja Nevesis tegi veidi vähem. Ma ei teagi nüüd, nende kollektiiv muutus veidi: laulja läks ära ja juurde tuli keegi neiu. Hmnjaaa… väga kurb, et laulja Janno Reim ära läks. Erki üritas küll vokaali üle võtta, aga tal on kuidagi selline… mitte nii kõlav või lahti laulmata hääl. Nõrgaks jäi selle poolest. Pühapäeval Statoilis rääkides inimestega oli ka see, et paar aastat tagasi oli väga kõva bänd, aga praegu niimoodi ei tundu enam. Uued lood on ka muutunud kuidagi liiga funky’ks, kuula näiteks Rock53. Selles mõttes, et funky-elementi on kogu aeg sees olnud, aga oli rohkem metallisem. Andu oli kurb, et nüüd ei tulegi korralikku loo Jacob salvestist.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Nevesis Hard Rock Laager 2016: Nevesis
Hard Rock Laager 2016: Nevesis Hard Rock Laager 2016: Nevesis
Hard Rock Laager 2016: Nevesis Hard Rock Laager 2016: Nevesis
Hard Rock Laager 2016: Nevesis

Pealaval tuli selle aasta suur üllatus minu jaoks: Poola black/doom metal bänd Batushka. Mul on tunne, et HRL korraldusmeeskonnas on keegi üks tüüp, kes iga aasta otsib mingi eriti teatraalse ja religioosse-kiiksuga sürri bändi. Igatahes väga lahe! Kuula kindlasti lugu Yekteniya 1. See on minu jaoks tänavune repeat-one lugu.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Batushka Hard Rock Laager 2016: Batushka
Hard Rock Laager 2016: Batushka Hard Rock Laager 2016: Batushka
Hard Rock Laager 2016: Batushka Hard Rock Laager 2016: Batushka
Hard Rock Laager 2016: Batushka Hard Rock Laager 2016: Batushka
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016  Hard Rock Laager 2016: Batushka
Hard Rock Laager 2016: Batushka Hard Rock Laager 2016: Batushka
Hard Rock Laager 2016: Batushka Hard Rock Laager 2016: Batushka
Hard Rock Laager 2016: Batushka

Väikest lava lõpetama asus Pedigree. Ja, wow! Lõpuks ometi Bonne tegi märtsiloo March of the Blades! Nagu ta ütles, et täna on hea päev. We want your soul! Burn down this house of bones!
Üldse tehti palju häid lugusi nagu Too Much Damage ja traditsioonilised Shrine ning Gas Heart. Igatahes see oli minu jaoks tänavu kõige parem live laagris. Kuigi Pedigree minu meelest sobib suuremale lavale ka mega hästi, aga siis poleks välismaa artiste vist kuskile panna.

Hard Rock Laager 2016: Pedigree Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: Pedigree Hard Rock Laager 2016: Pedigree
Hard Rock Laager 2016: Pedigree Hard Rock Laager 2016: Pedigree
Hard Rock Laager 2016: Pedigree

Peaesineja oli Rootsist At The Gates. Jalmar ütles, et laulja näeb välja nagu rekkamees. Statoilist selgus, et Miku meelest pole see päris lege bänd, sest artistid on kõik teistest bändidest. Muusika minu meelest oli selline keskmine, aga on tore, et välismaa artistid viitsivad laval ringi liikuda ja ka lava ääre peale tulla. Rahvast oli niimoodi keskmiselt. Vanasti on ikka peaesineja juures rohkem olnud. Istusime helipuldi peal ja kõrval oli üks tüüp, kes elas kaasa. Pärast selgus, et see tüüp elas kaasa telefonist tulevale jalgpallile. Aga jaah, neilt on näiteks siuke lugu nagu Circular Ruins.

Hard Rock Laager 2016: At The Gates Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: At The Gates Hard Rock Laager 2016: At The Gates
Hard Rock Laager 2016: At The Gates Hard Rock Laager 2016: At The Gates
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: At The Gates
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: At The Gates

Vahepeal läksid neil trummid katki. Sel ajal, kui parandati, läks bänd ära. See oli natuke veider. Laulja oleks võinud midagi rääkida või siis vähemasti kitarristid midagi mängida. Our drummer hits too hard, we need to find someone who doesn’t hit that hard.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016: At The Gates Hard Rock Laager 2016: At The Gates
Hard Rock Laager 2016
Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016: At The Gates

Selles korraks oli HRL läbi.

Hard Rock Laager 2016

Hommikul jõudsin veel enne WC-de ära viimist seal käia. Jalmar ei jõudnud. Huvitav, kas see kord olid nad kõik alles ja kas Pedigree backdrop oli ka alles. Ilm oli mõnusalt jahe.

Hard Rock Laager 2016 Hard Rock Laager 2016

Järgmise aastani! \m/

 

Album: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1458935

Vaata ka Kristeli pilte:
1. päev: http://huntlus.blogspot.com.ee/2016/07/hard-rock-laager-2016-1-paev.html
2. päev: http://huntlus.blogspot.com.ee/2016/07/hard-rock-laager-2016-2-paev.html