Tere!
Mõtlesin teha ka oma blogi. Seda ehk kahel põhjusel. Kindlasti on neid põhjuseid rohkemgi, aga tooksin välja kaks. Üks on loomulikult see, et oleks koht, kuhu asju üles kirjutada. Täpselt ei tea küll milleks, aga ehk see põhjus ilmneb hiljem. Ja teine on, et viimane blog, mis mul oli, ei asunud minu (loe: minu poolt renditud) serveris ja mis mõttega ma teiste arvelt ikka elan…
Muideks, ma olen juba 2 tundi ja 12 minutit 17. aastane. Suht masendav värk. Seda samuti kahel põhjusel. Esimene on, et aina rohkem kaugenen sellest ajast, kui kõik maailmas oli veel nii tore ja huvitav. Eks mõned asjad on endiselt toredad ja huvitavad, aga kunagi paistsid need veel huvitavamad ja toredamad. Ja teine on, et veel üks aasta tuleb elada siin teiste kulul. Muidugi ei ole üldse kindel, et aasta pärast ma enam ei ela teiste kulul.. aga loota ju võib.
Mõni nädal tagasi mõtlesin, et kui mul oleks blog, siis saaks lõpuks rääkida paar asja hingelt ära. On see just hing, millelt inimesed asju ära räägivad, jääb siinkohal lahtiseks. Nimelt kindlasti on üks teatud isik juba vist üle aasta aja küsinud, et mis läks valesti. Tegelikult tahaksin vältida selliseid, kuidas öelda, emotsioonirikkaid väljendeid nagu “mis läks valesti”. Seda sama ütlesin ka ühele tüübile mõnda aega tagasi sõnade “usaldus” ja “sõprus” kohta. Vist. Igatahes, valesti ei läinud minumeelest midagi. Ma üritan hoiduda sellisest mõistest nagu vale või valesti. Iga asi maailmas on omaette kogemus ja sellest tuleb õppida. Üks teine tüüp ütles hiljuti midagi sellist, et mõttekam on teha miljon viga ja nendest õppida kui rääkida miljon korda tõtt. Minumeelest ei olnud need päris samad sõnad ja ehk tuleks see veidi lahti seletada. Tõde on suhteline ja ühe inimese tõde ei ole teise inimese tõde. Siiski, üks põhilisi põhjuseid, miks asjad nii läksid olid mitmed ended. Tavaliselt ma ennetesse ei usu.. väga stereotüüplik väljend. Ma ei tea, kas ma usun või ei, see kõik oleneb olukorrast. Alateadlikult usuvad kõik tegelikult. Siiski tol ajal küsiti mult, et kas ma oleksin valmis omaette elama minema ja naise võtma. Seda küsis mu kasuema. Kuigi ma ei pea teda oma kasuemaks eriti. Seda just heas mõttes. Minumeelest. Ta küsis seda igatahes selle pärast, et just olid olnud vanaisa matused ja vanaisa üks lapselastest (kellega ma olen ainult vanaisa läbi sugulane… keeruline värk..) oli just nimelt seda teinud. No ta on minust mingi paar aastat vanem ka, seega arusaadav. Ent isa tähendas juurde, et nii varakult ei ole mõtet seda teed mööda minna, sest siis pidavat kõik liiga vara kätte tulema. Justnimelt need samad sõnad olidki. Noh, eks see oleneb ka inimesest. Ma mõistan, et ta mõtles arvatavasti seda, et siis tuleb perekond ja tegeletakse sellega ja kool jääb pooleli ja võetakse mingi vilets töö jne. Mitu korda olen ma sellist asja näinud. Siiski oleneb kõik inimesest endast. Mõni võib minna seda teed mööda ja saada väga edukaks. Mõni ehk lõpetab oma suhted kooliga ära, mõni mitte. Kindlalt on raske väita. Teine n.ö. enne oli Mati Undi raamat “Hüvasti, kollane kass”. Ka seal ei jäänud peategelasel tüdruku kõrvalt kooli jaoks aega. Ma ei hakka lähemalt sellest raamatust kirjutama, kes teab, see teab. Igatahes märkasin ka, et endal tekib ajanappus ja sellepärast läksidki asjad nii. Muidugi võiksin ma väita, et kogu selle lolli jutu ajasin ma tookord mõeldes ratsionaalselt ja justnimelt nendele eelpool mainitud asjadele mõeldes, kuid minumeelest ei olnud see päris nii. Eks ma olin ikka veidi loll küll. Aga see selleks, kui keegi küsiks, et kas ma olen sellest üle saanud, siis ei oskaks ma midagi vastata, sest ma ei tea ikka veel, millest üle? Ning need “ikka veel” ei ole seal ka päris õiged sõnad. Mõnda aega tagasi, nii kuu aega ehk, vaidlesin paari inimesega, et selline tunne nagu armastus on tehislik. Tegelikult on kõik tehislik. Kõik tunded on välja kujunenud inimkonna arenemise käigus. Minu teooria on, et need on kujunenud välja meie geenidesse või DNA’sse. Kuna ma täpselt ei tea, mis need kaks viimast asja on ning ma tõesti ei viitsi praegu wikist neid vaadata, siis jääb see lahtiseks. Sellegipoolest ma usun, et inimestel on võime andmeid edasi pärandada läbi DNA. Mõni ütleb ju, et ta on oma vanaemalt pärinud näiteks kunstiande. Olgu, see jutt läheb liiga uduseks, aeg vajutada Enterit.
Nüüd kirjutan jutu, mida olen täna juba vist kahele inimesele rääkinud. Nimelt tasuks Kartulisalongi kauplustes panna nähtavale kohale silt: “Ärge küsige müüjatelt mitte midagi, vaid näidake näpuga toote poole, mida te osta soovite”. Eks ma siis pean siia ka kirjutama oma tänastest seiklustest. Nimel tahtsin osta võrgukaarti, et saaks homme (no tegelikult juba täna, aga suva see) LAN’is midagi mängida, kui mõni tuttav külla tuleb… kuigi tegelikult võiksid inimesed mitte tulla, oleks rahulikum. Aga ma ei saa nii öelda, sest siis hakkavad kõik muretsema ja pärima. Ühesõnaga, läksin Kristiinesse. Seal istus leti taga mingi tips ja ütles, et ma ootaksin, kuni ta mingite fotodega tegeles. Seejärel ma ütlesin, et tahaksin osta võrgukaarti. Siis ma ei mäletagi enam, kas ta ronis kuhugi taha ruumi ka vahepeal või ei, aga jõudsime välja mingi vitriini juurde, kus oli rida helikaarte ja ta ütles, et ma valiksin… peale mõningast asjade selgitamist tulin ära sealt. Mõtlesin, et tühjade kätega ma küll ei lähe tagasi ja, et äkki on Magistralis võrgukaarti. Jõudsin sinna ja seal olev tips ei saanud samuti aru, millest ma rääkisin. Siis jäi ta mingit toodet uurima ja küsis, et mis see huvitav on. Vaatas arvutist järgi ja USB juhtmeta võrgukaart. No mul oli vaja PCI oma ja juhtmega. Seega tulin sealtki ära. Mõtlesin, et huvitav, kas Tevalo on lahti. Kell oli 17:00 läbi vist veidi. Mõtlesin, et noh, kui ei ole, siis lähen sinna Kadaka turu juurde.. seal on kindlasti mõni õige pood. Läksin siis Tevalo poole… peaksin mainima, et käisin Kännu-Kukest vmi. see koht seal on… läbi.. päris huvitav oli. Mingi 70% on sellest hoonest seal mahajäätud ja ära rüüstatud ning ülejäänud 30%’is toimub äri. Eriti palju rahvast oli mingis toidupoes. Kahju, et kaamerat kaasas ei olnud. Päris hea pildi oleks saanud… seal oli selline retro ära lõhutud suur silt “Kulinaaria”. Edasi jõudsin siis Tevalosse, õnneks pandi see alles 18:00 kinni. Mingi tädi küsis sealt vana-aegseid elektrikorke. Talle öeldi, et sellieid asju enam neil küll ei müüda. Ma siis küsisin võrgukaardi kohta ja samuti tuli müüjale muie näole ja ütles, et seda tuleks otsida arvutipoest. Rääkisin siis oma loo, kuidas Kartulisalongis pakuti mulle helikaarte võrgukaardi pähe ja tulin ära. Läksin edasi sinna Kadaka Prisma juurde… kõigepealt läksin On Off’i. Seal olid ainult USB juhtmeta võrgukaardid. Mingi uus mood on vist… inimesed ei viitsi/oska arvutit lahti võtta, et võrgukaarti PCI-siini panna ja sellepärast on need nüüd USB’d. Ja muidugi juhtmeta. Nii on moodsam, ja kallim. Noh, mis ma räägin, mingi 4 aastat tagasi poleks ma ka osanud. Igatahes seal ei olnud ja mõtlesin, et vaatan veel ringi seal kompleksis. Leidsin veel ühe Kartulisalongi. Vaatasin veidi ja ennäe imet. Oligi täpselt õige asi. Muidugi küll veidi kallim, kui ma olin oodanud. Netis oli kirjas 89.- aga seal oli 127.- no aga mis teha, ma ei kavatsenud sealt kindlasti tühjade kätega tagasi kõmpida. Seega ostsin ära. Kuigi müüja veel küsis, et palun näidake, millist te soovite, kui ma olin öelnud, et seda PCI oma… rohkem PCI omi seal ei olnud minumeelest… ja just hiljuti räägiti, et Kartulisalongi teenindus pidavat paranema. Ikka on igal pool mingid tipsid, kes ei jaga asjast midagi. Mitte, et seda saaks nende süüks panna, et nad ei jaga… ega ma ka ei jaga kõike… aga müüja peaks ikka teadma, mida ta müüb. Noh, see selleks… tagasiteel ostsin Nestea, sest Cocast on seedimine läbi… kuigi Nestea on mingi 3-4 krooni kallim… jama värk…
Noh, mis siis veel.. aa.. flash mängu ma Miksikesele ei saagi vist valmis.. mis vist… päris kindlasti ei saa. Graafikat pole! Ja idioodid bio.edu.ee’s ei luba mul sealseid tekste ka kasutada. Too kibestunud tüüp, kes mu mailile vastas, ütles, et ma küsin talt selliseid küsimusi, mis on seaduses kirjas. No tänan väga. Seaduses on kirjas, et autoril on õigus anda luba teistele tema tööde kasutamiseks. Ja just seda ma küsisingi ju… idioot rsk… Ja no graafika kohta ei oska ma midagi öelda. Nagu ma mõnda aega kellegile ütlesin, siis see, kui osta tuttavale 880.- eest digitaallaud ei tee teda veel kohusetundlikuks inimeseks… tänapäeva noorus ma ütlen…
Samas ma hakkasin Jüriga uuesti tegelema IL projektiga. 4nda ja 5nda leveli taustad on valmis. Jüri progres vastaseid Jukut jälitama ja esialgu asi edeneb. Eks siis ole näha kui kaugele. Mõtlesin, et kuna koolis pidi olema ju mingi java mängude võistlus, et ma siis ehk teen seda IL’i veidi edasi… ja ehk kui see peaks valmis saama, siis saab seda freewarena levitada ja ehk veel kuskil võistlusel midagi võita. Kevadel rääkisin selle kooli võistluse osas mõne inimesega ja nad tahtsid, et ma nendega koos teeksin mingi mängu. No ma olin nõus muidugi, aga ainult siis, kui asi on läbimõeldud ja kui me suvel teeme, sest ühe kuuga ei jõua õiget asja valmis. Kurat, seda IL’i tegime praeguse faasini mingi 3-4 kuud. Aga noh… inimesed on laisad ja ei mõista, seega ei ole keegi veel mingi tegemissooviga minu poole pöördunudki. Ega mina ei hakka ka teiste pärast nahast välja kargama.
Njh… Dani tuli ka täna üle pika aja online. Ütles, et tal ei olnud netti vahepeal. No juhtub. Ega loodusõnnetuste ees oleme kõik võrdsed ja mis teha, kui graafikat ei saanud selle flash mängu jaoks. Mõnda aega tagasi.. Neo vist.. rääkis, et ega ei olegi mõtet liialt muretseda, koodi ma tegin valmis ja sellest ka õppisin, et kuidas actionscripti progreda.. päris lahe oli tegelt… vot siis…
Viimased paar nädalat olen Enigmat kuulanud. Normaalne… kõvaketas saab ainult täis.. täna tõmbasin Jane Jenseni Games Conventioni interview, esimene kord pidin dl’i ära katkestama, kuna tõin arvuti Kakumäelt Mustamäele. Teine kord oli corrupt. Praegu jõudis kolmas kord kohale, eks kas täna või homme (loe: hommikul… loe: lõuna ajal) uurin seda. Paar päeva tagasi tuligi pähe, et kindlasti on kuskil video sellest… ja näe.. täna oligi VU boardil selline teema. Mis veel.. wolfi sai mängitud. Hans oli saanud uue arvuti ja Mikk on nüüd vihane, sest tema tahtis ka. Nojah… mingi AMD 2ghz värk oli… Peaks uue prose ostma. 1.8 Ghz Celeron on ikka pask küll.. aga ma olen juba pool aastat seda rääkinud… eks näis kas sõnadest kaugemale ka saan… oeh… tahaks igast asju, aga kellegile pole rääkida neid. Kõik küll küsivad, et mida ma sünnipäevaks tahan jne… kuidas ma ütlen siis midagi, millest ma ise ka päristäpselt ei jaga.. mis siis veel teistest rääkida. Mingit elektroonika.. või nagu Genett ütles.. elektri tehnika värke võiks olla… Jüri rääkis, et tal on kodus häästi palju igasuguseid juppe ja värke, kuna ta isa on endine elektrik vms. Või tema juures elab endine elektrik.. ei mäleta täpselt.. mul võiks ka nii olla.. aga näe.. kõik viskavad ära vanu asju… jama. Ja Legodesse ma ei saanudki sel aastal valgusdioode pandud. Kuna neid ei olnud. Tevalosse ei jõudnud ja mujalt need välja ei tule lihtsalt. Ning selle releega on ka asi segane, millest Genett rääkis. Ei oska õiget osta. Ning tegelikult peaksin ma ehk arvutama välja, et palju mul pinget jms. vaja on.. aga füüsika õps on nii vilets, et ma ei saanudki neid asju korralikult selgeks. Jah mõni nüüd ütleb, et minu oma viga. Ongi osalt.. aga mis teha.. õpetaja süü on see ka kindlasti. Kuidas mul matemaatikas nii hästi läheb, aga füüsikas jään hätta. Keemiast rääkimata. Midagi on tõsiselt valesti selle maailmaga.
Räägiks veidi suvest. Lugesin läbi U. Eco “Roosi nime”. Väga hea raamat. Ajaloo õps soovitas kusjuures, nüüd soovitan mina ka. Emakeele õps soovitas “Kellavärgiga apelsini”, samuti väga hea raamat, soovitan minagi. Kuigi mõlema raamatu põhjal tuleb mõelda päris palju lugedes. Eriti viimase puhul tuleb otsida tagamõtet. Ehk saan järgmiste päevade jooksul “Kuritöö ja Karistuse” läbi. Seegi on väga hea raamat. Pingeline ja kaasakiskuv. Vähemalt minujaoks. “Da Vinci Kood” ja muud Browni teosed olid muidugi kaasakiskuvamad. Aaa.. ja “The Snake’i” lugesin ka läbi. Võimas. Eriti kuna ma lugesin seda suve algul ja siis oli hääästi palav. Ja raamatu sisu toimus ka kuumalaine ajal. Väga mõnus efekt tekkis. Emakeele õps soovitas Ecolt veel “Foucault’s Pendulum’i”. Ta niikuinii arvas, et ma ei olnud sellest enne kuulnud. Olen küll, seda soovitatakse GK4campaign lehel neile, kellele meeldib GK. Kahju ainult, et sellest ei ole eestikeelset tõlget. Muidu ma juba loeksin seda.
Niisiis, rohkem vast täna ei kirjuta. Eks paari päeva pärast ole näha, kas see, esimene post, jääb mu viimaseks või ei…
Muide… ühtegi smailit ei olnud siia maani.. 🙂