Noh.. mängisin siis NFS Carbonit veidi… viimane level on ikka suht raske… aga vähemalt oli midagi, mille läbi mõtteid jälle koondada vms… muidu 8-mile’i ei jõudnud vaatama, sest kelgukoerad olid samal ajal ja ei viitsinud enam seal passida peale neid…
Aga jh… vahet pole…
Loen mingilt lehelt suitsiidi kohta.. suht huvitav…
Niikuinii pole sellest elust mingit kasu, kui ma ei suuda midagi saavutada…
Nii… mõtlesin, et kas editida eelmist posti või teha uus… tegin uue siis..
Üldiselt pole mitte kedagi “koolikaaslaste” grupist online msn-is… no ok.. 6 inimest on… aga enamus neistki on away… täiesti haige… kõik rikuvad ennast reede õhtul :S
Kristit ka pole, aga no ma usun, et ta vaatab näiteks telekat vms. praegu…
Igal juhul… suht halb on olla… no saab hakkama, aga südame juurest valutab jälle… tahaks minna mängida midagi, aga ei saa.. pean Marko ära ootama… loodetavasti tuleb ta enne msn-i, kui ma lähen telekat vaatama… täna on Kelgukoerad ja 8-mile… eks näis, kas viitsin seda vaadata…
Näen silme ees täppe liikuvat.. XD
Ja kirjutan novelli enda elust…
Mõtlesin, et mainin igaks juhuks, kui peaksin ära minestama vms…
Ei.. ma ei ole midagi tarvitanud.. lihtsalt ma arvan, et magamatusest… suht huvitav tegelt.. 😛