Laupäev 20:44
Saturday, February 27th, 2010Olles endiselt Dragon Age’i maanias, siis pole väga aega olnud muuga tegeleda.. s.h. midagi mõistlikku siia kirjutada. 😀
Et meelest ära ei läheks, siis ütlen seda, et Dragon Age’is on ülimalt hästi tehtud dialoogid ja karakterid. Umbes sama hästi (võib-olla pareminigi) kui NWN2-s. Noh.. Witcheris oli ka tore, aga seal see ei tulnud niipalju välja, sest kui ma õigesti mäletan, siis suur osa dialoogidest oli tekstiline. Dragon Age’is on aga kõige kohta audio ja karakteride näoilmed on hästi tehtud ja karakterid ise on ka meeldejäävad ja lahedad.
Vot.. aga.. praegu sellest veel rohkem ei ole kirjutada..
Igatahes, selline hmm.. idee et.. kunagi öeldi mulle, et ei ole väga aus, kui keegi teine (peale sinu enda) inimene sind inspireerib. Ma ei tea, ma endiselt olen arvamusel, et see on ülimalt oluline, et teised inimesed (ja ka sina ise) sind inspireeriksid. Et nagu.. maailm on huvitav koht ja siin on inimesi, teoseid, sündmuseid jne.. mis kõik meile kuidagi mõjuvad. Ja need kõik on keerulises aeg-ruumis, kust läbi me leiame oma tee.. kohtame sellel erinevaid asju.
Alles oli IT sots. aspektides näide, et kui inimene läheb hommikul bussi peale ja bussijuht suhtub temasse kurjalt, siis võib olla ta terve ülejäänud päev rikutud. Ta mõtleb sellest kurjast sündmusest ja üritab seda kuidagi väljendada.. edasi kanda. Endas ja aegruumis.
Aga see selleks.. igatahes, maailmas on väga palju asju (ma tean jh, et ei ole hea toon inimest asjaks nimetada.. :P) ja me kohtame nendest osasi enda elu jooksul ja kõigil neist on meile mingisugune mõju. Mõnel väiksem ja mõnel suurem mõju. Mõnel negatiivsem ja mõnel positiivsem mõju.
Seega miks mitte pöörata tähelepanu elus inspireerivatele asjadele, lasta neil ennast kanda, teha nende ajendil midagi ära. Isegi mõelda selle üle, et kui suur juhus on olnud, et kaks objekti maailma aegruumis on kokku saanud ja üks on teist mõjutanud. Kui suur juhus on see, et see mõju on olnud inspireeriv. 😛 Ja jällegi õnnestus mul inimesi asjade alla lahterdada.. samas kui mõelda abstraktselt, siis n-ö aegruumi seisukohalt on kõik selles objektid, k.a. inimene. Aga nojah.. 😛
Mina ei tea, kui paljud inimesed siin seda teksti loevad.. kui paljusi see mõjutab.. ja milline see mõju on. Okei.. ma vaatasin mingi hetk tagasi domeeni statistikat, aga ma oletan, et suur osa on ka botte seal, sest blog@tume-maailm.pri.ee meil oli suht spämmi täis. 😀 Aa.. siinkohal ka see, et too aadress ei pruugi olla kõige parem viis näiteks mingi tagasiside andmiseks, pigem üritada kasutada muid kanaleid.. 🙂
Aga see läks teemast kõrvale.. nii.. jah.. lugejad.. 😀 Ma tahtsin öelda igatahes, et ma loen mõndasi bloge.. mõtlesin mingi hetk ka siia mingi loetelu teha, aga mõtlen veel selle üle.. võib-olla ei ole kõige targem mõte. 😛
Igatahes jah.. on siis teatud blogid, mida ma üritan aeg-ajalt ikka lugeda.. ja on vist ilmselge, et kui ma kellegi blogi loen, siis ma leian, et see inimene on huvitav, sest mõtted, mida ta blogis väljendab, on huvitavad jne… Ja tihti nagu, erinevad kirjutised panevad erinevate asjade üle mõtlema või tekitavad teatud meeleolu.. inspireerivad mingis suunas näiteks. Ja isegi mõnikord ei pruugi see olla sõna-sõnalt selle tõttu, mida keegi kirjutanud on. Iga lugeja saab tekstist ikka omamoodi aru.. samastub sellega enda kogemuste põhjal ja mõtleb sellest edasi enda mõtteid, seab sõnad enda abstraktsete kujundite järgi ideedeks. Ja minu meelest see on ülimalt lahe. 🙂
Kusjuures.. alles oli ühes kohas teema, et kas muusikas peaks kuulama sõnu või mitte. Ja kas näiteks raske muusika on midagi, mida kuulatakse noorena ja hiljem kasvatakse sellest välja ja hakatakse kuulama midagi, milles on sõnadest parem aru saada…
Ettt.. see on muidugi omaette teema, aga mina kuulan muusikat mingis osas umbes samamoodi nagu ma loen mõnda blogi. Loomulikult on oluline ka saund, aga saund on ka midagi, mis meile midagi ütleb. Saund võib olla urbanistlik.. metsik/raevukas.. kurb.. suurejooneline.. lootustandev.. jne.
Ma küll väga nüüd keskkoolist ei mäleta, aga juba kuskil keskajal (ilmselt oli see pigem barokk või klassitsism vmi) mõeldi muusikateooria üle. Teatud helistikud tekitasid kurva emotsiooni, teatud helistikud rõõmsama. Teatud meloodiaid/motiive kasutati depresseeriva mõju tõttu jne.
Seega saund on väga oluline, aga saundiga peavad kokku minema ka sõnad. Ja sõnad on minu jaoks olulised. Ilma saundita nad oleksid poole vähem ja ka saund ilma sõnadeta on tihtipuhku poole vähem. Ja ei möödu arvatavasti paari päevagi, kui ma mingi loo sõnu ei otsi netist. Selles mõttes, et ma saan neist aru küll lugudes (suuremas osas; on ka väga lahedaid erandeid :D), aga üks asi on nendest loos aru saada. Ja teine asi on neid näha ka teksti kujul, kui laul mängib.
Analoogia võib tuua näiteks mingi.. mm.. ütleme et saade. Mingi saade telekas.. ja siis selle audiosalvestust lastakse raadios, kus sa pilti loomulikult ei näe. Ma julgen oletada, et palju parema mõju sa saad siis, kui sa telekast koos pildiga vaatad seda. Sa näed inimeste näoilmeid, seod nende nimed nende olemustega jne..
Muusikaga on minu jaoks tihti sarnane lugu. Kuigi ma võin kuulata lugu ja öelda suhteliselt täpselt, mida nüüd lauldi.. siis kui ma kuulan lugu ja näen sõnu ka teksti kujul sinna juurde, siis on idee selle laulu taga rohkem kohalejõudvam.
Võib-olla on mul lihtsalt rohkem pildimälu ja ma olen melomaan ning ma olen need 2 asja kokku pannud. 😀
Igatahes.. ee.. ma läksin jälle teemast kuskile kaugele ära. 😀
No see selleks.. idee on selles, et iga väiksemgi asi maailmas omab mingit mõju. Ka see, kas ma leian enda tassi hommikul ülemise riiuli pealt vasakult või olen ta kuskile mujale pannud (see on üldjuhul halb). Ka see, kas ma pargin auto maja ette (kus mingi suusataja-tüüp tuleb rääkima, et ta ei saa enda autoga välja), maja taha (kus mingi venelane tuleb rääkima, et ta ei sa magada), prügikastide juurde (kus mingi tädi tuleb rääkima, et prügiauto ei saa prügi ära viia) või majast natuke kaugemale (kus siiamaani pole midagi juhtunud). Ka see, et kui ma neonetis brausin, siis kas keegi on teinud mingi all-caps pealkirjaga teema.. Ka see, kui ma satun kuskile lehele, kus on asju, mis mulle miskit meenutavad.. 🙂
Aga okei.. ma olen liiga kauaks siia kirjutama jäänud jälle.. veidi on tunne, et nagu midagi olulist on jäänud kirjutamata, aga küll ma kunagi tagasi tulen ja kirjutan.. 😀
—————-
Now playing: Sirenia – Seven Keys And Nine Doors
via FoxyTunes