jee7'e blog

I take it back… Naruto AMV tüübid oskavad küll ägedate videotega hakkama saada…

Link: http://www.youtube.com/watch?v=lPOmdEjVjXc

Link: http://www.youtube.com/watch?v=DT61hht3e78

Mul on tunne, et youtube tegi midagi enda otsinguga… mingi paar kuud tagasi ma sääraseid videoid ei leidnud igatahes. Veider, veider.. 😛

Aga too video 2006ndast omab endiselt kõik ära… Yeah, i know.. old..

Link: http://www.youtube.com/watch?v=MTDWM3r-hB8

Anywayz.. inimmõistus on huvitav asi. Kas me vajame kedagi, kes ütleks meile, mida teha? Kas me ei suuda iseendale otse öelda, mis meile parem oleks ja selle järgi ka käituda? Kas mitte meie kõige parem oskus ei ole ennekõike teiste, mitte enda õpetamises?

No dunnoz… 😀 Tegelt see muudab maailma veelgi rohkem huvitavamaks, kui inimesed teevad ikka igasugu asju… Ei mõtle ühtegi konkreetset inimest ega asja, vaid paljusi erinevaid. Mõelda, kõik võiks olla palju igavam… Ma ei hakka siinkohal tooma sisse sõnu nagu keskpärane vmi. Siuke sõna ei kirjelda enamasti midagi õigesti. Ja no teisest küljest ega vb ei ole ka õiget ega valet millegi kirjeldamist. Kes ütleb, kuidas on õige kirjeldamine?

Ok.. got carried away.. let’s backtrack. Minu isiklik arvamus on, et keskpärasust eksisteerib vähe kui üldse. Öeldakse, et inimesed ei ole võrdsed (pange tähele, vanasti öeldi, et nad on)… ja ma olen nõus. Aga üldises plaanis ei ole nad ka võrreldavad. Kuidas sa ütled, et üksikisa, kes paneb hommikuti enda lahkunud naise portree juurde lapsega koos viiruki põlema, on parem/halvem näiteks inimesest, kes leiab õnne hoopis kiirest Lamborghinist, mille võtmed tal taskus on?

Jap… eile öösel… oli Youtube’is Sundance filmifestivalilt otseülekanne ja film Life in a Day. Point oli selles, et 24ndal juulil möödunud suvel paluti inimestel filmida enda elu ühes päevas.

http://en.wikipedia.org/wiki/Life_in_a_Day_%28YouTube%29
http://www.youtube.com/watch?v=XMxuocCN1O0

Õnnestus mingi 2/3 filmist ära vaadata ja siis Elion täitis enda etteteatatud plaani internet paariks tunniks ära võtta.

Kui kellelgi tekib võimalus seda vaadata, siis soovitan täiega. 🙂

Aga igatahes… selles mõttes ei saa tegelikult inimesi võrrelda. Saab võrrelda mingis kitsas kontekstis, et kas inimene lahendas kellestki teisest rohkem ülesandeid õigesti ära või vastas rohkematele küsimustele. Aga, kelle tehtud otsused on elus paremad? Elu üldisemas mõttes… no mina seda ei oska öelda.

Kuid nagu Orochimaru tegelt kunagi ütles, siis tema ei tea ka, mis elu mõte on, seega miks mitte veeta siinolev aeg võimalikult huvitavalt?

Ja nüüd jõudes backtrackiga uuesti tagasi esialgse mõtte juurde siis… Kohati on päris huvitav vaadata, mis otsuseid teised inimesed teevad. 😛 Kohati täiesti sürrid, sellised, mida mina ei teeks. Kohati siuksed, mille osas tõenäoliselt teeks ka samamoodi samas olukorras. Ja kohati sellised, kus ei kujutaks ette…

Kaos ja kord… jällegi elu kontekstis suhtelised mõisted. Kuid kui hüpoteetiliselt oleks optimaalsem viis, kuidas elu elada.. ja kaootiline viis… Kumb oleks õigem? Oleks ehk mingi kesktee? Võib-olla ei ole vahet?

Näiteks, kui kaootiline tähendab seda, et kõike võetakse vabalt ja minnakse vooluga kaasa (nagu Duke Nukemis.. teadsid, et lõpuks tuleb Forever välja? Mais)… ning see tagab optimaalsuse. Samas, kus kogu aeg mingi korra loomine tagab läbipõlenud närvid.

Või näiteks, kui kaootiline tähendab hoopis seda, et tehakse endale pundar funktsioneerimiseks. Tehakse juurde probleeme, et vältida muid probleeme. Ja kord oleks olemasolevatesse probleemidesse suhtuda põhimõttega: lahenda, kui saad; lepi, kui ei saa; tee vahet.

Vot kui keeruline see kõik on. Keeruline on huvitav. 😛

Tegelt ega see nii keeruline ei ole.. ma näen selle kõige taga lahendust. Aga kuhu siis kõik mõtlemisrõõm jääks? 😉

Scrubs on awesome. Hakkasin veits vaatama seda…

We all danced in fire
Trapped in this machine

—————-
Now playing: Julien-K – This Machine
via FoxyTunes

Niih, üks lamp postitus ka siia arvutimängupostituste vahele…

Key of Awesome’ist tuntud Mark teeb naljakaid asju:

Link: http://www.youtube.com/watch?v=eQlwyNBIyuI

Tolle vaatamine tuletas meelde, et mõnda aega tagasi sai kõik Back to the Future’i osad ära vaadatud.. They were awesome.. 😛

Link: http://www.youtube.com/watch?v=c8Rngy90Q14

Aga mida vb enamik lugejaid ei tea, on see, et Telltale Games teeb praegu viieosalist Back to the Future mängu.

http://en.wikipedia.org/wiki/Back_to_the_Future:_The_Game

Kusjuures esimene osa tuli juba 22ndal detsembril välja.

Trailer…

Link: http://www.youtube.com/watch?v=3blzGwd4xLg

Ja veel paar ägedat developmenti videot.. 😛

Link: http://www.youtube.com/watch?v=fJyHnu99Dl8

Link: http://www.youtube.com/watch?v=SdUkLcVM7rc

Link: http://www.youtube.com/watch?v=NQK4RR22qtg

Võimalik, et kunagi tuleb mingi review-sarnane asi ka selle kohta… 😉

Aga eks seda vaatab. Praegu on huvitav pildialgebra, või ma nüüd ei teagi, kuidas seda nimetada… Siuke raamat on olemas nagu: “Handbook Of Computer Vision Algorithms In Image Algebra 2nd Ed”… Kuigi no too on tibake raske ja ma ei tea, millal ma selle läbi saan… Enne seda üritan saada raamatu “Digital Image Processing” läbi.

Igatahes täiega äge oli teada saada, et algebra on ka piltide ja pilditöötluse juures defineeritud. Huvitav vaatenurk igast Photoshopi tööriistadele ja värkidele.. 😛

Varsti on jh.. uus semester ja värk… Plaanib tulla suht tegus. Lõputööd ma arvan, et ei jõua selle ajal teha… Tuleb uurida, kuidas lisa-ajaga asjad käivad…

Aa.. joonistasin ka veits.. polnud ammu.

Hm… kas ma selle juba postitasin kunagi? Vist mitte? Hea lugu igatahes (film oli ka äge):

Link: http://www.youtube.com/watch?v=BBpBmS35HZo

—————-
Now playing: Theatres des Vampires – Blood addiction
via FoxyTunes

12 aastat pärast lahkumist Black Mirrori lossist läks Samuel Gordon tagasi, et uurida enda vanaisa väidetavat enesetappu. Jõudes Willow Creeki nimelisse külla Black Mirrori lossi lähedal, tekkisid Samuelil peavalud ja teadvusekaotused. Samal ajal hakkasid ümberringi toimuma jõhkrad mõrvad.

See kõik ja enamgi juhtus 2003ndal aastal välja tulnud mängus The Black Mirror. Kuna Youtube’is ei olnud selle kohta mingit normaalset trailerit, siis kuulame nüüd Manowari:

Link: http://www.youtube.com/watch?v=kp-tvS6qPaA

Järjekordsed 12 aastat on möödunud ja Biddefordis vaheaega veetva ning kohalikus fotopoes töötava füüsikatudengi Darren Michaelsi ümber hakkavad juhtuma sündmused, mis lõpuks viivad temagi Willow Creeki ja Black Mirrori lossi, kus ta käib lahkunud Samuel Gordoni sammudes, et avastada oma kadunud tüdruksõbra saatus.

Link: http://www.youtube.com/watch?v=APCZHTomJwM
(Voice on veits saksakeelne… inglise keelset ei leidnud.. )

The Black Mirror 2 oli kriipi ja üllatusi täis adventure mäng, mis jätkas suhteliselt huvitavalt seeria esimese osa story’t. Kusjuures rõhutaks veelgi, et kuigi mäng oli adventure mängudele omaselt lineaarne, siis seal oli palju kohti, mille puhul ei olnud lihtne ette näha, et just niiviisi sündmused kujunevad. See on adventure mängude juures äge, et story on tegelikult suhteliselt põnev ja pingetpakkuv.

Mulle meeldis, et The Black Mirror 2’s oli veidi erinevate valdkondadega seotud fakte ja ülesandeid… Näiteks ühel hetkel tuleb filmifotosi ilmutada pimeruumis; panna kokku oksüdeerinud raud ja alumiinium, et tekitada kuumalt põlev segu jne.

Samuti pakkus mäng näiteks erinevat ajaloolist infot, mida oli vaja kasutada mõndade puzzle’ite lahendamiseks ja värki. Või siis kohati ka niisama huvitavat triviat…

Äge oli, et mäng viis esimesest osast tuntud kohtadesse… mõnel hetkel oli tore äratundmisrõõm, et jaa, see oli ju see koht, kus too kriipi tüüp tegi kunagi mingeid katseid jne. Ka mõned eelmise osa tegelased mängisid olulisi rolle, näiteks Black Mirrori lossi ülemteener Bates.

Veidi häiris siuke värk, et enamikke inventory’s olevaid objekte ei saanud lähemalt vaadata. Näiteks ühel hetkel sain postkaardi, kus olid peale märgitud 12 aastat tagasi toimunud mõrvad ja mõrvapaikade lähedalt leitud sümbolid. Kuid ma ei saanud igas suvalises kohas neid sümboleid vaadata… Too postkaart töötas kaardina, kui oli vaja liikuda ühest piirkonnast teise, kuid ma reaalselt kasutasin seda suht vähe. Pealegi nendesse mõrvapaikadesse ei saanud minna… Tõenäoliselt oli see rohkem siuke atmosfääri lisamiseks tehtud asi.

Samas Biddefordis liikumise lihtsustamiseks oli samuti postkaart ja seal andis see väga palju juurde.

Boonuskontenti avamiseks oli kaasas kaamera, millega sai teatud kohtades pilte teha. Selle tulemusena ilmusid menüüsse concept-art’i pildid ja värk. Mis kohtades täpselt sai pildistada, jäi mängija enda arvata.

Tuleb kiita, et nagu adventure mängudele kohane, siis olid karakterid väga intrigeerivad, kohad ja muusika lõid hästi mõnusa atmosfääri ning puzzle’id olid huvitavad. Mängus oli päevik, milles sai jälgida enda taske ja lugeda uuesti üle sündmustekäiku… Oli olemas ka easy mode (mina mängisin normaliga), kus väidevatavalt mäng pakkus lisainfot edasi liikumiseks ning teatud puzzle’id olid skipitavad. Mäng ei olnud minu meelest normalis liiga raske.. mini-game tüüpi puzzle’id olid lahendatavad mingi ~5 minutiga ja ainult ühes kohas pidin walkthrough’d lugema, sest tuli teha midagi, mis ei olnud just kõige loogilisem valik.

Seega üldjoontes just siuke normaalses tempos edasi liikuv mäng, kus tavaliselt ei jäänud ühte kohta liiga kauaks kinni mõne puzzle’i pärast. Vb kohati oleks võinud puzzle’id isegi raskemad olla, kuid oluline oli ikkagi story, põnevus ja müsteerium.

Kusjuures müsteerium jätkub juba selle aasta esimeses kvartalis ilmuvas seeria kolmandas ja viimases osas.

—————-
Now playing: WillowCreek Subtheme D
via FoxyTunes