Archive for August, 2011

Rock & Art 2011

Sunday, August 28th, 2011

Laupäeval toimus Tartu kesklinnas tasuta festival Rock & Art 2011. Viimati jõudsin sellenimelisele festile aastal 2008, seega oligi juba hiline aeg uuesti külastada. 😛

Seekord toimus üritus Undergroundi kõrval platsil ning oli osalejatele tasuta.

Võib-olla mõtlete, et miks säärane esipilt seekord… Aga jap, peale sõpaka plaadi ma muud sealt eriti ei ostnud ja käepaelu ei jagatud, seega siis nii on… 😛

Veidi informatiivsem võiks olla festivali kava.

Jõudsimegi umbes kella 14 ajal sinna ja esimene bänd oli juba alanud. Rahvast väga palju veel polnud ja lõunapäike paistis.

Esimese bändi X-Panda kohta ma ei oskagi väga suurt midagi öelda. Võimalik, et polnud veel lainel…

Samas lingiksin siinkohal ühe blogi, kus on nende esinemisest tehtud videod ja juttu ka juures:
http://kiirtee.bytemob.net/2011/08/betoonist-hauakivid-soolased-ja-kattunud-sinakashalli-samblaga-ja-solidaarsus-ehk-rock-art-2011/

Malcolm Lincolni eurolaulu kaver on muidugi veidi huvitav… Kuid muidu jamh.

Päike paistis esinejatele jalgadele ja ülakeha jäi varju… Pärastpoole paistis päike esinejatele ülakeha peale ja pea jäi varju.

Tegelikult tuleks mainida, et peale sõpaka plaadi oli veel täitsa põnevat nänni müügis. T-särgid ja nokatsid ja plaadid, vinüülid. Lihtsalt sõpaka plaat oli allahinnatute kastist kõige kutsuvam. 🙂

Teine esineja oli Morguevara, mis oli juba mõnevõrra põnevam. Kuigi neil oli vahepeal ühe võimuga probleeme.

Pärast mõningat nuputamist ja otsimist leidis Kristel, et kavas on nende nimi valesti kirjutatud. Ise otsisin ka q-ga kirjutatud nime ja sattusin segadusse.

Aga igatahes, ka g-ga kirjutatud nimi ei anna näiteks Youtube’ist eriti tulemusi. Nende mySpace’i lehel küll mõned lood on olemas, aga mulle meeldis lugu nimega Tulge Õue, mida hetkel ei tundu eriti leida olevat. Samas ka mySpace’ist kuulatav Küpsisepuru on tsill.

Minu meelest nad sobiksid täiega hästi mõne suurema Eesti festi teise päeva esimeseks bändiks. Meeldisid tunduvalt rohkem kui näiteks Tolmunud Mesipuu. 😛

Ent jaa.. päike paistis solistile silma.

Kuid sellele vaatamata mängiti mahedat ja kohati päris põnevat muusikat edasi.

Seejärel ehitati lava ette veriste vaiadega piire ja õhtujuht Onu Bella hoiatas ka, et inimesed liiga lähedale ei läheks.

See kõik oli siis sellepärast, et tuli festivali tõenäoliselt kõige kurjem bänd Tapper. 😛

Soovitan külastada ka nende mySpace‘i või siis äkki hoopis Facebooki lehte. Nagu piltidel näha, siis oli kohati tegu ka kõige värvilisema bändiga. Isegi Nyrok City laulja, härra Peetri kahevärvilised juuksed ei ületanud seda. 😛

Minule isiklikult meeldis, et tüübid igaüks mingis suhtkoht omas stiilis oli. Nahka riietunud solist, punase ja pruuni rüüga tüübid, rõngassärgiga tüüp ja siis üks eriti khuulide punaste kirjade ja musta värvi taustaga riietes tüüp.

Põnevalt kirev värk..

Kõige põnevam oli aga tõenäoliselt viimase loo ajal kohale saabunud mõõgavõitlejad. Neid oli küll veitsa raske pildistada, sest kirev bänd oli taga, kirevad võitlejad keskel ja kirevate otsadega piire kõige ees. Kuid siiski tundus täitsa erakordne, et laivi ajal selline show tehakse.

Muidugi võimalik, et ka mujal ja teiste poolt on nii tehtud, aga ma siiski nägin esimest korda. Ja suht efektne… selline paganlik-metal taustal ja 4 tüüpi mõõkadega ees.

Ja kus mujal sellist asja teha kui mitte Rock & Art’il… väga kunstipärane ja khuul.

Aga lõpuks tüübid väsisid ära ja heitsid pikali puhkama. Kütva päikese käes ikkagi tükk aega võideldud. Publik tegi suure aplausi. 😛

Järgmine bänd oli Deathcats ja noo.. ma ei tea nüüd.

Võite ise vaadata/kuulata, kuid üldiselt tundusid kõik lood suhteliselt ühesugused ja vähe-inspireerivad. Tõenäoliselt jällegi maitse asi, sest publikus ikka inimesed nautisid… Aga jamh, kuidagi sisutühjad ja vähe kandvad lood kõlasid.

Pildistada ka liiga palju just midagi polnud, sest neiud seisid enamiku ajast samas poosis ja suurt ei liikunud. Nagu nad ise mainisid, siis praeguseks ainult mingi pool aastat tegutsenud bänd, seega jamh.. vast arusaadav ka veits.

Tundus mõistlik nende ajal minna võtta lähimast Comarketist veidi midagi hamba alla. 😛

Nii Comarket kui ka linn olid veits tühjad… ei tea, kas kõik olid läinud UG juurde konsasi nautima või siis on suvehooaeg möödas.

Igatahes, jõudsime selleks ajaks tagasi, kui Mockingbird helitsekki tegi. Rock Rampil nähtud bänd tuli kohe tuttav ette ilma särgita kitarristi, nokatsiga ning päiksekatega solisti ja Slashiga teisel kitarril, kuigi viimase kitarr oli seekord väheke teist värvi.

Jällegi nad tegid sedasama lugu, mida nad tookord kutsusid nimega Huiamine. Täiega äge lugu, aga jälle ei leia ma seda kuskilt…

Samas seekord hakkas neilt kõrva ka säärane pala. Mõnus… 😛

Siinkohal peab ka kiitust avaldama, sest leidsin üles ka nende Youtube’i kanali… tõsi küll, veidi pidi otsima, sest google’dades sõna mockingbird on teadagi esimene vaste samanimeline Eminemi laul.

Pärast neid tuli bänd, kus ürituse korraldaja härra Roland Sutt trumme mängis… Härra Onu Bella mainis ka, et nüüd peab Roll tegema kahte asja samal ajal. Samuti rõhutati, et Nyrok City on laval traditsioonilises koosseisus.

Kitarrimees haaras vahepeal jõujooki ja siis mängis edasi.

Ning tõesti, häält tegid nii 1912nda aasta ujumismeeskonna kapten kui ka härra Peeter. Ning vahepeal isegi ka näiteks äsja jõujooki rüübanud suure habemega kitarrist.

Vahepeal toodi solistile ka kaks jalust rabavat lilleõit.

Igatahes, kuna ma just eriti palju nende lugusi ei tea, siis oskan ainult soovitada Youtube’ist ühte esimesena leitud lugu.. Chaos City Lights, millel on vahepeal põnev sireeniheli…

Härra Peeter oli ägedalt liikuv ja elav ning tegi põnevaid nägusi.

Järgmisena tuli Üllatusesineja. Selleks ajaks oli juba ajakava niimoodi veits nihkunud, et Üllatusesineja jaoks mõeldud 15 minutist oli veel järel umbes 2. Siiski ei lastud sellest heidutada ja tehti 6 minutit pikk suvelugu lubatud tantsutüdrukutega. 😛

Tantsutüdrukud moodustasid suht metal kitarristide kõrval ägedalt-naljaka kontrasti. 😀

Mängitud lugu oli siis selle suve kuumim hitt, mille Rock Rampi esitust saab vaadata näiteks siit.

Peab nentima, et too oli üks päeva tipphetkedest küll jeap… 😀

Järgmiseks tuli õhtujuhi sõnade järgi Eesti oma W.A.S.P…. bänd nimega Reckless.

Otsides nende bändinime Youtube’ist, tuleb esimeseks vasteks Papa Roachi samanimeline lugu…..

Aga jaa, nad olid kohati päris mõnusad. Nende fb lehel saab nende lugusi kuulata, selline hard rock. 😛

Sobisid õhtusse küll, lavavalgustus hakkas juba paistma ja päris mõnus oli.

Vahepeal jõudis Jalmar ka Filmitalgute massistseeni võtetelt tagasi ja tahtis, et ma õlle välja teeks.

Igatahes, järgmine bänd mulle ei meeldinud. Everfade. Paar pilti tegin, aga jamhh…

Jalmar ütles, et muusika ise on suht kewl… säärane masinlik ja äge, kuid vokaal rikub asja ära. Raskel vokaalil pole midagi küll häda, aga tema meelest oleks võinud diktsioon parem olla.

Minu meelest kah.. kuigi neil oli kaks vokaali ja vahepeal tuli isegi kolmas, siis jap… polnud ka minu teetass. Veits tõin paralleele Killswitch Engage’iga, et vokaalil võiks kohati olla ka näiteks meloodiline osa, siis oleks juba veits parem.

Vahepeal läks Jalmar ära jälle ja Onu Bella kuulutas sisse viimase bändi… bändi, kes pidi laeva sadamasse viima. 😛

Viimane bänd oli ägedalt saiko solistiga Nevesis.

Kitarristide taga oli äge valo.

Terve plats ja tänav olid muidugi rahvast täis. Vahepeal kahjuks andis bassimehe monitor otsad…

Mockingbirdi kitarrist tuli nokitses selle kallal veits, ma ei tea, kas see sai lõpuks korda… Aga päris palju lugusi pidi vaene bassist ilma monitorita mängima.

Igatahes jaa.. Nevesis oli loomulikult väga äge jällegi. Mõtlesime, et väga veider värk ikka, et neil siiamaani pole plaati välja antud.

Mine kindlasti kuula nende lugu 7 000 000 years. Ma tean, kallis lugeja, et sa oled kuulanud seda lugu… ja tõenäoliselt ka lingitud möödunud aasta videot näinud. Aga mine kuula/vaata veel! 😛

Geniaalne värk…

Aga jaa… sellega sai Rock & Art 2011 läbi. Roland Sutt tuli veel korraks lavale ja tänas kõiki tulemast ning viisakalt käitumast. Mul sai kahjuks kaamera aku Nevesisi ajal tühjaks, aga Kristel tegi temast ka pilte.. 😛

Ega jah, üldiselt käitusid inimesed tõesti väga normaalselt. Vahepeal oli üks kodutu tüüp, kes oma taara millegipärast festivaliplatsile laiali ajas kõik… aga turvad viisid tema minema pärast seda, kui ta oli keeldunud taarat üles korjamast.

Peale selle insidendi ja kohatiste tehniliste viperuste tundus kõik hea olevat. Nad võiksid väheke rohkem reklaami teha sellele üritusele, Facebookis küll oli leht olemas ja osalenud bändid tegid ka promo, aga jaah… ma arvan, et paljud ei teagi, et selline asi toimub.

Onu Bella sisse- ja väljajuhatused bändidele olid ka päris geniaalsed, mis siis, et mõningad bändid päris minu maitse polnud. Seevastu jälle mõningad teised olid ja nii ongi. 😛

Veel minu tehtud pilte sellelt ürituselt leiab:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1202581

Mine vaata ka Kristeli galeriid:
http://backsteidz.com/2011/08/28/galerii-rock-art-2011-tartus/

Samuti võib vaadata ka Reporteri väikest kajastust sellest ja ühest ratturite üritusest, mis samal ajal Tartus oli:
http://www.reporter.ee/2011/08/27/tartus-mollasid-trikiratturid-ja-tosised-rokimehed/

Aitäh kõigile bändidele ja korraldajatele… \m/

—————-
Now playing: Nevesis – 7000000 years
via FoxyTunes