jee7'e blog

Käisime Tartu lähistel toimuval tasuta muusikafestivalil Amme Rock 2016. Seekordne üritus oli jällegi väga tore, kui mõned üksikud juhtumid kõrvale jätta. Käisime Jalmari ja Anduga enne minemist poest läbi, sest see on selline festival, kuhu saab kohapeale oma söögi ja joogiga minna.

1. päev

Reedel kohale jõudes oli pidu juba alanud. Ajakava oli juba alguses kuidagi segamini ja saabudes mängis tõenäoliselt Freddy Tomingas & The Riff. Vahepeal rääkis ka Tartu vallavanem, et iga aastaga võetakse Vasulas võsa üha rohkem vähemaks tänu kasvavale festivalile.

Järgmiseks mängis tõenäoliselt Maarius Urvet & The Boston Lipstick Institute. Nemad ja ka eelmine esineja väga palju muljet ei jätnud. Jalmar ütles, et The Riff näeb välja nagu kitarrist oleks Tallinna vanalinna jalgrattaprandusest, bassimees kuskilt keskkooli bändist, laulja on läbipõlenud kontoritöötaja ja trummar hoiab kogu seltskonda kuidagi koos. Andu kommenteeris, et tõeline The 69 Eyes. Igatahes, mulle tegelt meeldis nende lugu Sweet Cali. Siuke tsill värk.

Kell 20:00 jätkas Xanax-rocki bänd MOVE. Oeh, ma ei leia praegu mitte midagi sellise kollektiivi kohta. Igatahes mulle meeldis, kui nad laulsid seilavatest laevadest, kivikülmusest ning läbi äikesetormide otsimisest. Võiks hea meelega veel kuulata, aga bänd on oma jäljed igalt poolt kustutanud. Või siis on lihtsalt liiga generic nimi.

Seejärel ajakava lükkus veel kuidagi pool tundi FB-s olevast infost edasi ja kell 21:00 tuli Soomest miski Full Moon Rockers & Hannu Leiden. Nähes soome kantrirokki kuulutavaid nahktagide ja kübaratega vanamehi jooksime kiiresti auto poole. Enne haarasime kaasa nänniputkast Pedigree patchi ja ühe väga põneva kasseti, millest veidi hiljem.

Pärast seda sündmust kell 21:00 läksid asjad paremuse poole ja lavale tuli Driven. Minu meelest oli lava heli veidi katki terve päev ja ka nende ajal. Igal juhul hoogne live. Väga meeldiv, kui artistid mitte ainult ei laula, vaid ka žestikuleerivad laval. Oi, mis keeruline sõna nüüd tuli. Neilt on ka uus huvitava videoga lugu Nullist Sajani, mis vist jah, tõmbab rohkem nende ekstreemspordi kuulajaskonda. Mulle meeldivad endiselt Kloun, Kõik kaob käest ja Vastuvoolu.

Seejärel kell 21:00 astus üles X-Panda. Väga eepiline, polnudki neid mitu aastat näinud ja tihti mõtlesin vahepeal, et mida nad teevad. Seekord tulid mehed lavale õhtupidulikes teksades ja nahkjopedes. Kuuldavasti tuleb neil oktoobris uus plaat välja… ootan suure huviga! Niikaua aga Revelation ja Slaves of Lies. Muidugi tasub ka praegune plaat osta, hea plaat on.

Kell 24:00 hakkas DND. Mulle nad niiväga ei meeldi, kuid rahvast oli selle ajal päris palju ja eks nad paljudele meeldivad. Huvitav oli mingi uus lugu Ära suitseta voodis, millest paistab praegu olevat ainult mingi live salvestus. Oleks ju tore, kui pärast live saaks kohe uusi ja huvitavaid lugusi kuulata kuskilt hea kvaliteediga, või mis?

Tegelikult ma ei tea, kas järgmine bänd Maryann Cotton USA-st läks peale täpselt kell 01:00. Pigem oli kõik uuesti edasi lükkunud mingi 30 minutit ja Maryann Cotton ise tegi ka veel lisaks 30 minutit üle. Laulja üritas Alice Cooperit taaskehastada ja laval oli igast propse ka, aga heli tundus endiselt pekkis ning noh, neil on umbes ~200 subscriberit YouTube’is. Hea kommentaar sealt on: Has anyone had the heart to tell these fellows what year it is or that Alice Cooper is still alive?
Aasta aastaks ja näiteks Halo of Dust tundub isegi täitsa tore, aga üldiselt jäi nagu midagi puudu…

Soojenesime veidi lõkke ääres. Amme Rock on tore, sest seal on selline suve-camping-tsill õhtuti. Lõkke ääres keegi küsis, et mis värvi on inimeste lemmikmänguasjad. Järele mõeldes võis see olla veidi selline vasakule küsimus. Me muidugi ei saanud aru ja Andul oli palju rohelisi konni ning minul oli legovärv. Oh meid.

Igal juhul, kell oli kuskil 03:00+ saamas, kui lõpuks tuli Pedigree. Oli väärt ootamist küll, kuigi pärast seda kuskil kell 05:00+ hommikuvalges koju jõuda ei olnud väga meeldiv. Pedigree ajal igatahes Kaido pani heli lõpuks korda ja oli väga äge. Vaidlesime pärast, et kui palju setlist erines laagri omast. Minu meelest oli täitsa mõistlikult erinev. Linkan uuesti March of the Blades ja eks The Gas Heart ole ka tore lugu.

Pärast kuulasime autos seda müstilist Ritual Musick kassetti ka. Telgist öeldi disclaimer, et seal pole ühtegi Pedigree lugu peal. Muidu tolleks ajaks oli päris sürr udu tulnud ja mõtlesime, et kui kuskil oleks väike metsamajake, siis tolle kasseti peale tuleksid küll keldrist deemonid välja. Üks siuke Kandariani deemon.

2. päev 

Novot, kuna reede õhtu venis nii pikale, siis jätsime hommikul vahele sellised kuulsused nagu Virkus Jalg ja Eterniit. Ei tea, mis nad tegid. Kava järgi oli hommikul ka Ozzmond, millest oli veidi kahju, aga õnneks nägime teda ka hiljem.

Kui kohale jõudsime, siis kella 17:30 ajal esines Nyrok City. Paistis, et härra Peeter seal hetkel enam ei laulnud. Või noh, wiki järgi juba 2 aastat ei laula seal. Igal juhul oli päris tore punk-hommik. Ahjaa, vihma sadas ka. Roll pidi ennast lausa käterätiga puhtaks pühkima.

Kell 18:00 tuli Freakangel. Ma vist ütleks, et minu meelest teise päeva kõige parem bänd. Mis siis, et ka nende ajal veidi vihmutas. Laagri esinemine samas tundus natuke võimsam. Igal juhul, jälle kiidaks laval liikumist ja hoogsust. Üllataval kombel tegin kuidagi palju pilte neist. Kuula The Book of Violence.

Järgmiseks tuli The Rack Doll Soomest. Tundus muusikaliselt igav meie jaoks, seega läksime autosse. Autos arutasime kultusbändi Dunghill lugude üle. Jutust käisid läbi lood nagu Sky High, Forrest Gump ja Don’t Touch Me, millest 2 viimast on võib-olla teiste nimedega, sest ma ei leidnud neid praegu.

Aga kell 20:00 alustas Sibyl Vane toreda kaveriga loost Never Let Me Down Again. Väga äge! Selleks ajaks oli ka päike välja tulnud ja üldse olid nad suht khuulid. Tol hetkel ei tulnud meelde, aga 2013 nägin neid Rock Rampil. Paistab, et siis nad tundusid liiga indie. Eks nad praegu olid ka, aga mulle on vist indie hakanud veidi rohkem meeldima. Või siis oli asi selles, et lauljal olid musta värvi riided seljas. Igatahes Honey Tree on tore lugu ja Supersonic kõlas ka täitsa hästi. Andule muidu tundus, et suht kõik lood olid kaverid.

Pärast neid hakkas teine tore bänd lava üles sättima. Niikaua aga tuli meie üllatuseks lavale Ozzmond. Jalmar ütles, et ta on nagu multikategelane. Ozzmond on selline energiapomm. Mängib akustilist punki. Olime just enne kuulanud päris toreda videoga lugu Gasoline.

Seejärel tuli meie poolt oodatud Blueintheface. Millegipärast aga publikut väga ei olnud, eelmine aasta küll oli. Sarnaselt eelmise aastaga väga energiline ja positiivse meelestatusega show. Kindlasti võiks vaadata Birdy videot. Cupid on ka päris catchy. Lõpetati ka Gay Bar kaveriga, mille ajal igast värki lendas laiali, lastele väga meeldis.

Peab kiitma ka jauza-jauza-jauza tüüpi, kes bände sisse ja välja hõikas kommertsteadannete vahel.

Kell 22:00 tuli Barbe-Q-Barbies, mis umm, oli kahtlane. Ma ei tea, muusika tundus jälle kuidagi igav.

Jätkus meister Herald. Paljud inimesed kogunesid just nende ja kahe järgneva bändi ajaks. Üldiselt Herald oli ka tore. Mul veidi masinavaimustus on hakanud mööda minema. Sven ütles, et tema nimi ja telefoninumber on tema särgi peal. Kusjuures Jalmar tahtis tema särgi, või õigemini pusa, ära osta. Siiski lõpuks ikkagi ei ostnud, sest selja peal oli ainult hästi väike Heraldi käpalogo. Muidu, jamh… kontsert oli tore, aga ühel hetkel mingi grupp baikerid läksid lava ees, lava kõrval ja lõpuks lavast eemal konkreetselt kaklema. Väga midagi kirjeldama ma ei hakka, aga kohati oli küll tunne, et suht Mad Max 1979. Väga halb. Festivali kasvades peaks vist turvameeskonda ka veidi kasvatama.

Kell 00:00 tuli Revolver, kes tegi erinevaid kavereid. Mulle meeldis lugu Ärge Jookske, aga muidu jättis mind veits külmaks. Enne auto juures mõtlesime, et tegelikult on tänavu puudu mõni stoner bänd nagu Smõuk või Liblikas vms. Tagantjärele mõeldes, siis võib-olla need hommikused olid.

Lõpetuseks tuli Ziggy Wild. Ega midagi uut ei oskagi öelda. Hoogsus oli, muusika oli norm, tantsutüdrukud olid, Jalmarile meeldis. Hakkasin praegu aga hoopis mõtlema, et kus on siuke bänd nagu Slinghunt? Paistab, et nad on mullu midagi teinud, aga jah… neid võiks uuesti kuulata. Ziggy oli igatahes fain. Ühel hetkel tuli Watch Me ja pärast seda veel mõni lauluke, kuigi jah… tolle ajal oli mul juba see, et nüüd on festival korda läinud.

Kokkuvõtteks oli väga tore jälle. Kui välja arvata see, et esimene päev kõik venis ning lava heli oli veidi mõrane ja teisel päeval oli teatud kaklevatel inimestel liiv vagiinas.

Igatahes järgmise aastani! \m/

Album: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1459147

Käisime 15ndat korda toimunud muusikafestivalil Hard Rock Laager 2016. Tartust sõitma hakates olid küll taevas hallid pilved, aga läänepool oli ilm kena. Ka laupäev-pühapäev oli täits päikeseline ilm, laupäeval isegi liiga päikeseline. Ilm oli piisavalt hea, et kaamera akud kestsid kenasti terve festi aja. Bände oli erinevaid ja vast igale maitsele. Võiks öelda, et natuke selline standardne laager tundus minu jaoks. Parklas saime auto peale ka ägeda kleepsu.

Ajaliselt jõudsime väga hästi kohale, panime telgid üles ning jõudsime kenasti esimese bändi ajaks. Enne veel vaatasime festi alal ringi. Otsisin tuttava jaoks Green Day pusa, mille peale loomulikult Nailboardist küsiti, et kas mul on päriselt vaja seda. Uurisin siis: “Kas kassette on?”, mille peale vastati: “Green Day kassette?!” Igatahes, mingi kassett isegi oli, aga too tundus kujunduse järgi väga bläkk. Kõrval telgis müüdi HRL särke ja isegi hoodisi. Ootan endiselt patche, märke ja longsliive.

1. päev

Laagri alustas kell 16:00 Abandoned Elysium. Tundus suht standardne, kuula näiteks My Saviour. Nad küll ise ütlevad, et progressive metal, aga ma ei tea. Opeth on progressive metal. Igatahes, Jalmar ütles, et nad ei teinud midagi valesti, aga nad ei teinud ka midagi uut või huvitavat.

Kell 17:00 alustas väiksel laval esimese päeva kõige parem bänd: Cookies. Jõudsin veel enne Venno käest küsida, et ega ta plaate kaasa ei võtnud, kuid kahjuks ei olnud. Selles mõttes, et ma saan aru, et vanem looming plaadil on rohkem nu-metal ja nüüd on nad rohkem metalcore, aga mis siis. Mulle väga meeldivad vanad lood ka. Usun, et Nailboardi telgist oleks mitmed eksemplarid ära ostetud küll. Igal juhul, ootan ka uut plaati huviga.

Üldiselt laagri laivist tundus, et paljudel lugudel on vox veidi sellises support rollis, sellised head kütte lood noh. Ja siis Tee ennast korda! on hoopis teistmoodi. Mingi lugu oli veel vahepeal, mida tahaks uuesti kuulata, aga näedsa… pole kuskilt saada. Rääkisime pärast Mikuga ka pühapäeval Statoilis sellest ja tema meelest ka laval on suht troo värk. Mulle meeldis, et Venno oskab esineda – näitleja ju, seega laval tehti ja räägiti igast huvitavaid asju 6-aastasest kitarrimängijast ja salmist 3. Väga äge.

Jätkus pealaval Taak. Tuleb öelda, et ma olen viimasel ajal neid vist liiga palju kuulanud ja hiljutine plaat Supersargasso kuidagi läheb minust veidi mööda. Õrjetu Jaak on tore lugu, aga ma seda ei kuulnud. Nad võiksid teha Õiglane Jaak ja Õrjetu Jaak järjest mingi laiv. Tundus muidu, jah, natuke veider setlist neil HRL-ile. Jäin kuulama surnumanajatest laulva loo Puhas Kuld sõnu: kui loits kord äratab kõik süüdimõistetud. Kel risti hammas, püsti suss ja puruks luud. 

Igatahes, näeh, setlist, mida näiteks HRL-il võiks äkki teha (mingis teises järjekorras): Õiglane Jaak, Tähist ja tolmust, Lahkuja kustutab tule, Halva õnne koorem, Palvevennad, Roe, Linnadesööja, Vagu, Sümbolpimedus. Sinna vahele saab pista ka igasugused Olgu mürgitatud meie alguse, Ämblikkude hõngu, Punase mao ja Viimase õhtu Bela Lugosiga jt.

Edasi tuli kell 19:00 Nihilistikrypt. Huvitav, aga pole varem eriti kuulanud. Läksime selle ajal telklasse.

Pealaval oli kell 20:00 Horricane. Päris khuul, nagu ikka. Vaata Synthetic Forms. Tehti ka mingi vanem lugu, mille kohta ma kirjutasin, et kriipiv. Ja midagi, mille kohta ma olen kirjutanud wasteland. Ei mäleta, mis need olid.

Jätkus väiksel laval Goresoerd. Väga võimas. Lava oli muutunud õudusfilmist pärit haiglapalatiks. Nende video Painaja on ka üks tore õudusfilm: inimsugu, nii, nagu ta on, lastakse hävineda. Mulle jäi aga kõrvu nööritõmbamisvideoga lugu Asülum ning tehti ka Loitsu kaver Tuleristed. Tsirkus kõlas ka mõnusalt raskelt. Suurepärane vokaal.

Edasi tuli esimene välismaa bänd: Blaze Bayley UK-st. Jõudsin neid enne laagrit korraks kuulata ja seal on selline madala häälega tüüp, kes laulab ilusat laulukest. Human on selline kummitava jääv lugu. Mulle tegelikult meeldis, et tüüp rääkis oma plaadi esteetikast ja taustamõtetest. Tulevikus nimelt on robotid ja ei ole enam selge, et kes on inimene ja kes mitte. Samas muusika on selline minu jaoks liiga heavy. Vähemasti tollel hetkel oli. Laulja oli kuidagi eriti ebafotogeeniline.

Kell 23:00 tuli Iirimaalt rahvametallibänd Cruachan. Blood for the Blood God on vististi popp lugu. Mulle meeldis, et kitarril oli kuidagi väga energiline vanamees, kuid bassil olev noormees oli suht stoiline. Minu jaoks oli veidi liiga tantsumuusika, kuid publikule meeldis.

Esimese päeva peaesineja Borknagar Norrast oli täitsa tore. Meeldis I.C.S. Vortexi lai vokaal. Huvitav oli natuke teistmoodi lugu Ad Noctum. Mõnus khuul bänd esimese päeva lõpuks.

2. päev

Teine päev algas väga palava ilmaga ja ma ei tea, kas sellest tingitud, kuid pool päeva oli veidi tuim. Õnneks müüdi igast huvitavaid jäätiseid, mida küll ühel hetkel tuli lusikate puudumise tõttu kahvliga süüa.

Traditsiooniliselt oli lõuna ajal Heviaeroobika.

Seejärel maandus pealavale Liblikas. Täitsa lahe stoner-bänd teise päeva hommikusse. Mulle meeldis väga Spellbound loo lõpp. Kirju särgiga kitarrist nägi ka tsill välja.

Kell 13:00 oli väiksel laval Legshaker. Ööö umm… ma ei tea… Tänased lubadused. Jolly-folk-punk.

Läksime sööma. Grill-liha oli täitsa hea koos praekapsa ja tomati-sibula salatiga. Kartsin korraks, et on pekine, aga isegi väga ei olnud.

Pealaval jätkas Catnap. Nad tundusid täitsa mõnusad ja nende gameofthronesilik video Joker on suht äge. Lisaks nende autode järgi leidsime meie parklas enda auto lihtsalt üles, seega aitäh!

Väiksel laval tuli Leedu bänd Devlsy. See oli ka täitsa hea. Meenutas veidi paar aastat tagasi olnud Psilocybe Larvaet. Kuigi, jah, natuke tundusid nad toored, midagi jäi nagu puudu. Puudu jäi ka see, et nad tegid midagi huvitavat, mille alguses öeldi, et Corridors, aga ma ei leia seda kuskilt. Kitarril Jack Nicholson.

Kell 16:00 tuli Statica.

Kell 17:00 jätkas Legacy ID Lätist. Ka sellised toredad. Kuula näiteks Mentalist. Laulja oli veits nagu Ceremonial Perfectioni laulja.

Seejärel pealaval tuli shamaan-metalli viljelev Rattler. Väga khuul! Selles mõttes, et lavakujundus ja kostüümid! Enne neid Goresoerd oli ainus bänd, kellel mingi arvestatav lavakujundus minu meelest oli. UFO-d ja kaktused backdropil, mille peale on kirjutatud True North Baltik Metal on muidugi fantastiline. Ufod olid ka lava ees / kohal. Kuula lugu Rattler Shaman. Kuri värk.

Jätkus kell 19:00 Freakangel. Neil oli selline kreisi bassimees, kes ringi hüppas igal pool. Kitarristil oli ka sünnipäev. The Book of Violence on äge lugu! Don’t be afraid… goodbye!

Pealaval tuli Cantilena. Leegid ja sädemed olid küll huvitavad, aga muusika, kuigi tore, pole päris see, mida ma kuulaks. Mine aga vaata Jalmari monteeritud videot Sentiments.

Kell 21:00 pidi tulema Nevesis, aga väiksel laval läks elekter ära. Seega ajakava nihkus umbes pool tundi edasi ja Nevesis tegi veidi vähem. Ma ei teagi nüüd, nende kollektiiv muutus veidi: laulja läks ära ja juurde tuli keegi neiu. Hmnjaaa… väga kurb, et laulja Janno Reim ära läks. Erki üritas küll vokaali üle võtta, aga tal on kuidagi selline… mitte nii kõlav või lahti laulmata hääl. Nõrgaks jäi selle poolest. Pühapäeval Statoilis rääkides inimestega oli ka see, et paar aastat tagasi oli väga kõva bänd, aga praegu niimoodi ei tundu enam. Uued lood on ka muutunud kuidagi liiga funky’ks, kuula näiteks Rock53. Selles mõttes, et funky-elementi on kogu aeg sees olnud, aga oli rohkem metallisem. Andu oli kurb, et nüüd ei tulegi korralikku loo Jacob salvestist.

Pealaval tuli selle aasta suur üllatus minu jaoks: Poola black/doom metal bänd Batushka. Mul on tunne, et HRL korraldusmeeskonnas on keegi üks tüüp, kes iga aasta otsib mingi eriti teatraalse ja religioosse-kiiksuga sürri bändi. Igatahes väga lahe! Kuula kindlasti lugu Yekteniya 1. See on minu jaoks tänavune repeat-one lugu.

Väikest lava lõpetama asus Pedigree. Ja, wow! Lõpuks ometi Bonne tegi märtsiloo March of the Blades! Nagu ta ütles, et täna on hea päev. We want your soul! Burn down this house of bones!
Üldse tehti palju häid lugusi nagu Too Much Damage ja traditsioonilised Shrine ning Gas Heart. Igatahes see oli minu jaoks tänavu kõige parem live laagris. Kuigi Pedigree minu meelest sobib suuremale lavale ka mega hästi, aga siis poleks välismaa artiste vist kuskile panna.

Peaesineja oli Rootsist At The Gates. Jalmar ütles, et laulja näeb välja nagu rekkamees. Statoilist selgus, et Miku meelest pole see päris lege bänd, sest artistid on kõik teistest bändidest. Muusika minu meelest oli selline keskmine, aga on tore, et välismaa artistid viitsivad laval ringi liikuda ja ka lava ääre peale tulla. Rahvast oli niimoodi keskmiselt. Vanasti on ikka peaesineja juures rohkem olnud. Istusime helipuldi peal ja kõrval oli üks tüüp, kes elas kaasa. Pärast selgus, et see tüüp elas kaasa telefonist tulevale jalgpallile. Aga jaah, neilt on näiteks siuke lugu nagu Circular Ruins.

Vahepeal läksid neil trummid katki. Sel ajal, kui parandati, läks bänd ära. See oli natuke veider. Laulja oleks võinud midagi rääkida või siis vähemasti kitarristid midagi mängida. Our drummer hits too hard, we need to find someone who doesn’t hit that hard.

Selles korraks oli HRL läbi.

Hommikul jõudsin veel enne WC-de ära viimist seal käia. Jalmar ei jõudnud. Huvitav, kas see kord olid nad kõik alles ja kas Pedigree backdrop oli ka alles. Ilm oli mõnusalt jahe.

Järgmise aastani! \m/

 

Album: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1458935

Vaata ka Kristeli pilte:
1. päev: http://huntlus.blogspot.com.ee/2016/07/hard-rock-laager-2016-1-paev.html
2. päev: http://huntlus.blogspot.com.ee/2016/07/hard-rock-laager-2016-2-paev.html