Tere!
Käesolev kirjutis on minu kogemusest tänavuselt muusikafestivalilt Rock Ramp. Avaldan siin rohkesti enda isiklikku arvamust, subjektiivset seisukohta ja kujunenud emotsioone. Mu muusikamaitse võib või võib mitte ühtida lugeja omaga. Eesmärgi osas tsiteerin Fallout 2 algusnarratsiooni lõppu: the reasons, as always, purely human ones. :O
Nädalavahetusel toimus Viljandis muusikafestival Rock Ramp 2013. Õigupoolest algas üritus juba neljapäeval, kuid otsustasime laekuda reedeks. Reedel laekuma hakates sadas Tartus paduvihma. Tee peal sadas ka paduvihma. Korraks tundus, et hakkab rahet sadama. Tee peal sõitis ka üks lahtise katusega sõiduk ~40km/h.
Paar kilomeetrit Viljandist sai vihm otsa, nagu noaga lõigatud, ning tundus, et koheapeal pole üldse sadanud. Telkla oli seekordki uues kohas. Positiivne oli, et autoga ei pidanud kaugele sõitma. Mõnevõrra negatiivne oli, et festi alale jõudmiseks jala veits ikka pidi.
 |
 |
 Visandi autor Kristel |
|
Tegelikult polnud üldse hullu ja mulle meeldis, et telkla oli väga suur. Ei pidanud telgini jõudmiseks teiste telkide nööride otsa koperdama või hullu ringi tegema. Usun, et teistelgi oli sellega vähe muret. Jah, mõnusalt oli ruumi ning oli võimalik leida täpselt õigete detsibellidega pesa telgile. Järgmine aasta võiks ka telkla seal olla.
 |
 |
Panime telgi püsti. Vaatasime ka, et telki ei jääks lahtist sööki, sest mullu oli sellega huvitav kogemus, mis sisaldas rohkel arvul sipelgaid. Kell oli selleks ajaks saanud nii palju, et U.D.O. oli vist lõpetanud. Jõudes festiala juurde selgus, et Kultuuriait oli oma tualettruumid sulgenud ja pressikaardid polnud veel piletitelki kohale jõudnud.
1. päev
Otsustasime siiski siseneda ja nägime kell 15:45 pealaval alustanud kollektiivi Maxtraktor, kes just alustas oma kaasahaarava ja tagamõtet sisaldava looga Liquid Star. Maxtraktor tundub selline mõnus bänd. HRL-il jäi nende kaemine lühikeseks, sest oli palju muud põnevat, ent Rock Ramp on just õige festival, kus tuleks neid vaadata.
 |
 |
 |
 |
 |
|
Nägime vist paari lugu enne, kui nad lõpetasid. Läksime uurisime veel olukorda pressikaartide osas ja ostsime Fantat – Fan times! 🙂
Väiksel laval hakkasid Hajameelsed Kunznikud. Bänd jättis veidi külmaks. Lõõtspill on veider instrument. Sellega tuleb alati meelde Zorgi video Rooste. Muud eriti nendest meelde ei jäänud.
 |
 |
 |
||
|
||||
Pealaval tuli kell 17:15 Epoche. Ma ei suutnud meenutada, kus ma neid näinud olin, ent praegu veidi otsides selgus, et nad olid kunagi Rokiklubis koos Apples of Idun’i, Mimicry ja Evestusega. Tagantjärgi lugedes tundub, et mul ei jäänud tookord nendest eriti muljet. Nad ei olnud siis halvad ega ka väga head.
Rock Rampi esinemine oli visuaalselt huvitav. Ma mõtlen selle all muidugi seda, et solist liikus vastavalt muusikale ja kaela ümber olev sulevõru oli päris äge. Muusika mind endiselt liiga palju ei kõnetanud. Olukorra päästmiseks tuleks kokku panna Emphasise muusika ja bänd ning Epoche solisti stiil ja liikumine.
 |
 |
 |
 |
Muidu, jah, võib kuulata näiteks nende lugu 6 Feet. Veidi meenutaks nagu Kidneythieves’i, aga raskust jääb puudu.
Kristelile aga Epoche väga meeldis ja sellega uurisime Nailboardi telgist, ega neil plaati ei juhtu olema – ei juhtunud. Nöps kiitis solisti kõhulihaseid.
Järgmisena tuli väiksel laval bänd, kellel oli raskust minu jaoks natuke liiga palju. Emerald. Mulle väga meeldivad nende lugudes kohad, kus laulab kitarrist. Muidugi ei tohiks terve lugu ainult sellest koosneda, aga solisti vokaal tundub mulle kohati üksluine. Siiski, esinemisest jäi kummitama üks lugu – Hourglass. See tundub natuke mitmekesisem kui teised lood. Solisti on vähem ja vahepeal on väga mõnus koht, kus nad koos laulavad. Soovitan kuulata. Here we are, standing still…
 |
 |
 |
 |
Emeraldil on tänavu tulnud uus album Kharon. Vahepeal tuli ka Jalmar, kes oli vahepeal saanud telgi püsti… Vana-Vigalasse!
 |
 |
Seejärel tuli pealaval Hu?. Peab tõdema, et see oli tänavu kõige igavam bänd. Selles mõttes, et kindlasti on tal oma kuulajaskond. Aga.. neiu tuli lavale riides peaaegu sama tavaliselt kui Ott Lepland, käed taskus, silmad vajuvad kohe kinni… Ja lauludes ei olnud üldse emotsiooni. Vahepeal ta vist korra ringutas…
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Ehk siis, läksime sööma. Selgus, et eelmistel aastatel olnud veiseliha burgerit ei olnudki. Selle asemel oli mingi teine toitlustaja. Jalmar soovitas seakooti, ent kuna mulle sealiha ei meeldi, siis võtsin singi-juustutasku, mis oli okei.
Kell 19:30 alustas väiksel laval ansambel S.E.K.S. Hmm. Seal oli X-Panda kitarrist. Iseenesest oli ka väga stiilne, et kitarristil, bassistil ja trummaril olid erivärvi triiksärgid. Bänd oli ka väga energiline ja rõõmsameelne. Vahepeal toodi lavale isegi mootorsaag. Ehk siis visuaalselt oli päris põnev.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pealaval tuli kell 20:15 aga Redneck Rampage. Tollel hetkel tõdesin, et tuli selleks ajaks päeva parim bänd. Selleks nad ka jäid kuni peaesinejani. Lavale paistev õhtupäike moodustas lõunamaise bändiga hea koosluse. Panin tähele, et nii solist kui ka kitarrist tegid laval natuke teistsuguseid nägusi kui varem. See on päris huvitav küsimus, et kas ühel hetkel võivad ka näoilmed otsa saada. Minu meelest Metsatöllu Markus hakkas ühel hetkel teatud ilmeid tegema lugude ajal. See andis väga palju juurde ja oli kaasahaarav. Samas nüüd on muutunud see ettearvatavaks.
Muidugi kui näoilmetega enam midagi liiga uut ette võtta ei oska, siis saab kostüüme vahetada. Umbes nagu Winny Puhh korraldab väga unikaalseid etteasteid. Ka Cram oli natuke teistsuguses riietuses kui varem.
Siiski Rednecki puhul ei ole seda vast väga karta, et üksluiseks muutub. Kindlasti ei saa midagi sellist neile ka ette heita. Iga nähtud live on seni minu meelest läinud neil aina paremaks.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Trummidel oli Moshpit Paradise. \m/
 |
 |
 |
|
Huvitav on muidugi see, et eelmise aasta Rock Rampil oli väga palju Rednecki särgiga publikut. Või vähemasti nad hakkasid paremini silma. Tänavu neid nii palju ei näinud… Kas lihtsalt muud rahvast oli rohkem või on hakanud särgid otsa saama?
 |
 |
Igatahes, väga äge! Kuulata saab näiteks lugu Devil In Desguise. Solist ütles, et nad on liigutatud… ühest kohast teise.
Kusjuures kindlasti soovitan soetada ka plaati. Hea kvaliteediga kõlavad lood veel paremini.
 |
 |
 |
|
Edasi tuli Kaevumäel ka eelmisel aastal esinenud ja tänavu palju reklaamitud The Angus. Nad on tore bänd, soovitan kuulata kindlasti sellist toredat pala nagu Õe Lugu.
 |
 |
 |
|
Värskendav on kuulata vahelduseks reggae/ska muusikat. Como esta – see tähendab.. kuidas läheb? No kuidas sul siis läheb? Kas oled veidi näljane? Miks sa süüa ei tee?
 |
 |
Järgmiseks esines kell 22:00 bänd, kes meenutas ürituse korraldajale abikaasa Sharonit. Enne bändi küsis korraldaja publikult, et kas vihma polegi veel olnud. Seejärel tõdes, et publikut on nii palju, et teeb varsti ise hirmust ühe vihma. Shanon.
 |
 |
 |
 |
Kitarrist olevat Rock Rampil esinenud 16 aastat tagasi. Solist olevat tol ajal olnud 6-aastane. Shanon on selline pehme popmuusika. Kuula näiteks lugu Jäätunud Jäljed. Trumme mängis Suss.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kaevumäel lõpetas esimese päeva DND. Ma neist väga palju ei oodanud ja nad väga palju ei üllatanud ka. Neil on selline Vainolalik stiil – ent sealt jääb kuidagi miskit puudu. Tehti ka paar vene keelset lugu, mis tulid natuke paremini välja. Valgus oli kehva.
Esimese päeva peaesineja oli No-Big-Silence. See oli NBS-ilt viimase aja üks parim esinemine. Olgu, ma nägin neid viimati eelmine aasta, aga siiski… Heli oli ideaalne, valgus olid ideaalne, laval oldi kaasahaaravad. Esitati ka lugu Sepa Kahurikuul.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Publik
 |
 |
 |
 |
 |
|
Nagu eelnevalt kirjutatud, siis Cram oli natuke teistmoodi riides kui varem.
 |
 |
Sellega sai festi alal esimesel päeval toimuv otsa.
 |
 |
Jalmar tahtis minna Paha Polly’t vaatama, aga me polnud kindel, kus nad esinesid. Minu meelest FB-s kirjutati Lennukitehasest, aga kava peal oli kirjas Viljandi Tudengiklubi. Tahtsime enne veel telklast läbi minna… Teel sinna tuli meiega rääkima Kalle.
Kalle ütles, et ma kirjutan siin ülevaateid väga subjektiivselt. Seletasin, et see ongi blogi iva. Veel oli natuke häirinud see, et olen kasutanud palju slängi. Sestap olen nüüd üritanud tänavust ülevaadet kirjutada slängivabamalt. Kalle rääkis veel india müstikust Oshost ja sellest, kuidas NATO lennukid puistavad Eestisse alumiiniumit, et meil tomatid ei kasvaks. Märkamatult möödus paar tundi ja vaatasime, et Tehasesse vist enam ei jõua. Põhimõtteliselt, kuna homme oli ka veel pikk päev ees, siis polnud sellest väga viga. Võib-olla erandina Jalmaril, kes polnud Paha Polly’t varem näinud ja kuna see pidi nende viimane esinemine olema, siis tahtis neid ära näha.
Ma muidugi täpselt ei tea, aga usun, et nad ikka esinevad veel kunagi. Neil on hoogsad, kaasahaaravad ja mõnusate sõnadega lood, mis inimestele meeldivad. Kuula näiteks lugu Ma Olen Tartu. Lugesin, et põhjus lahkuminemiseks on bändiliikmetel tekkinud uued huvid. Selles mõttes, et eks kindlasti tuleb proovida erinevaid asju ja järgida enda huve. Samas oleks tore, kui ikka vahetevahel tullakse kokku tagasi ja tehakse asja, mis töötab. Aga eks näis…
2. päev
Teist päeva alustasime, nagu ikka, Tegelaste Toas. Teenindus seal oli natuke aeglase võitu ja kaasklient ütles, et Folgiga oleks nad võinud ju hoo sisse saada. Tellisime kohvi ja hea toitva omleti. Lehes kirjutati Viljandis jätkuvast Rock Rampist. Esinenud olid melanhoolrokinelik ja tööstusrokipunt ning tulema pidid põrandaalune legend ning üks glamuurne bänd. Jõudsime festi alale täpselt nägemaks, kuidas Ozzy Osbourne läheb peolt koju.
 |
 |
Väiksel laval alustas Machete, mis oli väga hea algus teisele päevale. Selline mõnus progerokk. Lugu nimega Paks Usuisa meenutas kohati ilma refräänita Kosmikute Õieaega. Taevas oli sinine (vähemasti nii paistis solisti prillidelt).
 |
 |
 |
 |
 Visandi autor Kristel |
|
Kell 14:45 oli pealaval Sibyl Vane. Muidu oli normaalne, aga natuke liiga indie minu maitsele. Lahe, kui neiu mängib kitarri. Olin enne kuulnud lugu Honey Tree, kuula ka.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
Kaevumängedel olnud Slippery Slope oli suht igav…
16:15 paiku tuli bänd Köömes. Jalmar ütles, et ta oli nendest kuulnud, seega tundus huvitav. Köömes oli tore ja naljakate lugudega punkbänd. Kae pala Superluks.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
Need, kes tahtsid Köömest veel näha, võisid seda teha sama päeva õhtul Mändjalas. Siiski paluti rahval pigem Viljandisse jääda, sest pidi tulema veel paremaid bände. Mulle meeldis, et kitarril ja trummidel oli Köömese sümboolika. Trummar tundus üldse väga lustakas tujus olevat…
Lisaloo tõttu tuli Köömese tüüpidel minna järgmise praamiga.
Järgmiseks tuli Nion, mis oli kahjuks suht halb. Esiteks oli neil väga palju inimesi korraga väiksel laval ning osa neist ei teinud osade lugude ajal seal midagi. Teiseks kõlas see muusika selline nagu see tuleks kuskilt laadalt või restorani nurgast.
Ehk siis, läksime sööma. Ostsin seekord kanašnitsli-laadse asja, mis ei olnud eriti hea. Samuti olid otsa saanud head kartulid ning seekord võetud toorsalat oli kehvapoolne. Tahtsin tegelikult võtta toorsalati asemel praekapsast, aga öeldi, et sellega läheb kauem kui 5 minutit. Lauda istudes nägin, kuidas järgmistele seda juba jagati. Jalmar pidi oma poolkooti ootama ka tükk aega…
Tuletan jälle meelde eelmistel aastatel olnud veiseliha burgereid, mida sai alati suht hetkega kätte.
Pealavale tuli Wyrm Sub Terra, mis oli lõpuks midagi kodupärasemat. Neil pidi varsti välja tulema ka plaat ning öeldi, et kes plaadiesitusele ei tule, nendele nad tulevad ise järele.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väiksel laval jätkas minu jaoks selle aasta suurüllataja. Slinghunt. Lood olid ülimalt kaasahaaravad ja mõnusa stiiliga, jõulised. Solist tögas, et kuna tal on klapid peas, siis ta ei kuule, kuidas rahvas plaksutab. Mind ta nägi, et ma plaksutan, seega ju ma siis plaksutasin. Jalmar kiitis täiega bändi bassimeest.
 |
 |
 |
 |
Mõtlesime pärast tükk aega, kuidas Slinghunti muusikat kategoriseerida. Ma pakun, et Mad Sin’i tempokus + Moonrakeri stiil + midagi veel. Jalmar arvas, et tegu on lihtsalt rokiga. Jah, seda küll, aga bändi ei defineeri siiski ainult see, et tehakse rokki. Seal on ikka lugude tempo, ülesehitus, bändiliikmete stiil ja laval käitumine. Soovitan kuulata lugu Servants. Ostmisprotsess viidatud lingil on natuke lohiseva võitu, aga järjepidevalt inimestel soovitan ka mp3 osta sealt. Laivis kõlas too lugu ülihästi. Or are you serving people, are people serving you…
Jalmar ütles, et sõnu polnud vokaalist eriti olnud aru saada. Jah, aga mitte kogu aeg ning see lisas seda stiili täiega juurde. Tõime paralleele kunagi Rabarockil esinenud The Fall’iga. Slinghunt oli meie meelest igati parem.
Kell 19:15 tuli Soul Thrower. Arvame, et bänd on tehniliselt hea, ent liiga palju meid ei kõneta. Kõrvu jäi lugu, kus oli sarnane fraas nagu through the dark city… On tüütu, et paljudel eesti bändidel ei ole lüürika järgi võimalik lugusi leida. Emeraldi Hourglass looga oli sama probleem, kuulasin hunniku lugusi läbi, et õiget leida. Ei tohiks olla ju keeruline teha otsingumootori-sõbralik koduleht ja panna sinna lüürika üles. Samuti kirjutada sõnad populaarsematesse lüürikaportaalidesse. Samas võib-olla ei tehta seda selle pärast, et inimesed plaadi ostaksid. Sinise plaadi ostsin kunagi suuresti selle tõttu, et tahtsin This Girl‘i sõnu teada.
 |
 |
 |
|
Igatahes mõnus oli Soul Throwerit lambiposti najal istudes kaeda.
Kaevumäel läks peale Psychiatric Ward. Nad olid suht head ja kaasahaaravad. Mulle meeldis lugu Depression. Väga mõnus!
Bassimehele kingiti röster. The Anguse kitarrist viskas paberlennukeid.
 |
 |
 |
|
Pealaval tuli kauaoodatud Ott Lepland. Mis ma nüüd selle kohta ütlen… Alustame heast. Mulle meeldis, kui Ott lasi publiku hulgast ühel tüübil kaasa laulda – see oli rõõmus hetk. Publiku hulgas oli ka üks teine tüüp, kellel oli silt I ♥ Ott. Ott juhtis sellele tähelepanu ja küsis, et kurat, mida su naine sellest arvab? Lõpupoole rändas silt lavale ja asetati trummide ette. Samuti mulle veidi meeldib lugu Läbi Öise Tallinna.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Samas paljude lugude sõnad kõlasid nagu need oleks kuskilt lastelauludest. Üks lugu üritas veel olla natuke reggae stiilis ent see ei tulnud minu meelest üldse välja. Mõnel hetkel oli Ott kuidagi kohmetu ja riietusstiil oli häirivalt tasakaalukas. Kuidagi, jah, liiga puhas. Ott ei olnud ka otseselt halb või liiga igav… võib-olla natuke toores. Ma ei tea, Shanon oli parem.
 |
 |
 |
|
Siiski publiku hulgas oli kuulda, kuidas arvati, et Ott on väga kompu.
 |
 |
 |
|
Järgmisena esines minu poolt kauaoodatud Driven. Bändi laulja oli vahepeal asendunud kahe uue lauljaga. Seetõttu oli kõla ja stiil natuke teistmoodi ja mitte päris see, mis ma eelmise aasta kontserdi põhjal ootasin. Ja selle poolest oli natuke kahju. Vanal solistil oli kuidagi madalam ja võimsam hääl ning huvitavam stiil.
Samas tänavu oli Driven väga hoogne ja mullusest palju energilisem. Vana solistiga poleks nad vist nii õhtusesse aega sobinud ka.
 |
 |
|
Mulle meeldis, et Klouni tehti ka lisaloona. See võib tunduda kuidagi negatiivne, kui ühte lugu tehakse mitu korda, aga minu meelest see tihti nii ei ole. Eriti kui tegu on ülihea looga. Klouni lõpus oli veel koht, kus mindi laval pööraseks ja refrään on lihtsalt nii hea. Oma uhkust enda kätel võib kanda. Kuid, mis jääb lõpuks, mis on teistele anda. Kõik, mis me ümber keerleb, kaasa võib viia. End teiste ees vaid narriks teed…
 |
 |
 |
|
Kell 22:45 tuli põrandaalune legend – Pedigree. Põrandaaluse legendi kohta oli kogunenud väga palju inimesi. Tuleb öelda, et Pedigree oli suurel laval ülimalt võimas ja energiline. Nad sobisid suurele lavale palju paremini kui möödunud laagris väiksele.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Valgus oli väga põnev ning heli väga hea. Shrine oli üliäge.
 |
 |
Ka The Gas Heart kõlas hästi. Ja ka Head Drug Rising.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pärast neid tuli väiksel laval HND (akustiline). See oli just olnud kahe ägeda bändi järel natuke igav. Samas rahvast oli palju ja iseenesest on lahe, kui vahepeal tehakse lugusi akustiliselt.
 |
 |
 |
 |
Lõpetuseks tuli tänavust Rock Rampi festialal lõpetav lõpubänd Winny Puhh. Alguses arvas Nöps ekslikult, et laval on tehnilised probleemid ja kontsert toimub hoopis Kaevumäel. Seejärel toimus maadlemine. Üldse oli kogu etteaste väga sisurohke ja põnev.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
Vanamutt ja Peegelpõrand tehti alguse poole ära. Vanamutt on minu meelest helilt väga mõnus ja mitmekülgne lugu.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Vahepeal toimus veel maadlemist. Seekord otsiti publiku hulgast tugevaid inimesi, kes uskusid, et teevad Winny Puhhi mehele ära. Ükski publiku hulgast tulnud mees ei teinud. Ei teinud ka kolm publiku hulgast tulnud naist korraga.
 |
 |
 |
 |
Kontserdi teises pooles üritas solist tõusta kraanaga ära, ent alguses ei tulnud see välja. Olles aga ühel hetkel nipi kätte saanud, muutus äratõusmine tema jaoks ülilihtsaks. Kraana juures lendas kaamera-UFO.
Kuna bänd ei suutnud vahepeal korralikult mängima hakata, siis Rammsteini Rosenrot särgiga Jalmaril hakkas vist igav ja ta oli haigutanud. Sinise pildi ja musta särgiga tüüp juba haigutab! Näitas näppu ka veel! Oota, kuni ma alla tulen..!
 |
 |
Kraana otsast tehti Ruublid ja Hapupiim ning Korsakov.
Sellega oli tänavune Rock Ramp seljatatud.
 |
 |
Winny Puhh lõpetas kuskil kella 2 ajal ja tundus, et Tehasesse minek jääb jälle ära. Võib-olla muidugi, et Sinine polnud veel alustanud… aga võib-olla oli. Kindlasti aga oli olnud väga võimas ja väsitav päev ning tuli ette võtta retk telklasse. Võib-olla kui telkla oleks Tehasele lähemal olnud nagu eelmistel aastatel. Aga mis seal ikka…
Nägime ka Martinit, kellega koos sai telkla poole mindud. Martin tahtis kuskilt juua osta, seega kõigepealt üritasime minna kohalikku shotibaari. Seal vaadati talle otsa, seejärel vaadati jalas olnud sandaale ning raputati pead. Edasi jõudsime mingi hotellini, kus ebaõnnestus pangakaardi lugemine. Seega tuli raha välja võtta seal olnud teise panga automaadist ja osta pakk suitsu.
Kokkuvõtlikult oli tänavu Rock Rampil palju häid bände, kelle esinemised olid ülihead. Parimad bändid olid Redneck Rampage, NBS, Slinghunt, Driven, Pedigree ja Winny Puhh.
Mind üllatas, kuidas Nöps jõudis väga kiiresti ühe lava juurest teise juurde, et öelda midagi lõpetanud bändi lõpetuseks ning alustava bändi alustuseks. Tal on vist mingi salatee kuskilt mägede alt.
Väga hea, et vihma ei tulnud. Vähemasti mitte seda padukat, mis tulema hakates Tartus kallas. Müüdav karastusjoogi valik oli ka hea. Telkla oli mõnusalt suur ja avar.
Superluks! Järgmise aastani… \m/
Osa pilte on ka lingil:
https://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1381039
Vaata ka Kristeli pilte lingilt:
http://backsteidz.com/2013/08/04/galerii-rock-ramp-2013/
