Nevesis “Pink Magnet Masters” esitluskontsert

Käisin metal kontserdil. Või noh, tegelt mitte. Pigem rock kontserdil. Tartus tegi oma kuu aega vana uue plaadi esitlust heavy/stoner rock kollektiiv Nevesis. Jäime FB attendi määramisega interested pealt going peale umbes tund aega hiljaks, seega tuli maksta paar eurot kallim piletiraha. Seejärel üritas Nevesise nännidude väga entusiastlikult müüa meile 50€-st pusa ja T-särke. Olime vist ühed esimesed külalised, seega noormees oli väga sillas.

Välja reklaamiti, et kell 21:00 tuleb bänd lavale. Umbes 15 minutit enne oli Genialistide klubi saal täiesti tühi. Järgneva 30-40 minuti jooksul tõesti tuli bänd lavale. Niimoodi liikmed üks-haaval, tõmbasid paar keelt ja siis läksid ära jälle. Põnev oli jälgida kogu seda toimingut ja inimeste laekumist.

Vast umbes 45 minuti pärast, kella 21:30 paiku tuli Nevesis tõesti lavale ja hakkas esitlema enda uut plaati. Valgus oli suhteliselt punane kogu esitluse aja. Rahvast siiski oli siis juba täitsa normaalselt kohal.

Ma ei olnud uue plaadi pealt ühtegi lugu kuulnud. Laulja vahetusega vanad lood ei kõla enam nii nagu vanasti, kuid põnev oli kuulda, et mida nad uues koosseisus koos teinud on.

Kuidas ma nüüd ütlen. Võib-olla oli asi helikvaliteedis, aga vokaal tundus veidi huupi. Selles mõttes, et nagu ei läinud muusikaga kokku, ei olnud väga meloodiline ega helisev, ei kõlanud eriti hästi. Mõtlesin, et vanade lugude korral mulle meeldis väga see, et vokaal oli sarnases rütmis nagu muusika. Üldiselt mulle meeldib selline vokaal. Loomulikult vokaal täiendab muusikat, aga jamh. Veidi jäi mulje, et olin sattunud hoopis punk kontserdile.

Instrumentaal tundus aga suurepärane. Nendel hetkedel, kus lugudes vokaali polnud, oli väga kaasahaarav ja mõnus. Samas tihti juhtus nii, et kui vokaal tuli, siis ma kaotasin järje ära ja ei teadnud enam, mis rütmis peaks liikuma…

Aga see on päris huvitav. Selles mõttes, et praegu ma kuulan seda albumit niisama. Mine kuula ka. Ja seal tundub vokaal suht normaalne. Selles mõttes, et see ei häiri üldse ja tihtipeale on päris mõnus. Mind Control on päris khuul lugu. Panen aga tähele, et see vokaal seal plaadil on kuidagi pehmem. Seal on justkui mingi filter peal. Laivis oli kuidagi kare ja lugudele pealetükkiv.

Sellegipoolest oleks tegelt huvitav kuulata nende lugude instrumentaalversioone. Neil võiks olla, lisaks nendele lugudele sellel plaadil, kaasas ka teine boonus plaat, kus on ainult instrumentaal. Oleks äkki täitsa põnev. Kuigi jaa, plaat üldiselt tundub kuidagi rohkem rahulikum ja rohkem stoner kui eelnev looming. Ma ei tea. Muidugi on tsill, aga selline oomph tundub praegu mulle ainult sellel Mind Control lool veidi.

Vanadest lugudest tehti laivis Leidmine ja Starfish Porn. Need olid normid. Ega jah, mitte päris sama sound, mis varem, aga siiski ok. Starfish Porn on üliäge lugu, mine kuula. Hoogne, mõnus. Vokaal läheb muusikaga kokku, varieerub ja täiendab instrumentaali. Ok, no uut albumit kuulates on ka okei, kuigi veits uimpsim kui varem. Lives aga jäi hoopis teistsugune mulje.

Igatahes. Ei kahetse kontserdile minekut. Enamasti oli ikkagi mõnus ja mul on hea meel, et sain Nevesist lives uue loominguga näha. Ning ka nüüd sihipäraselt plaadiga tutvuda. Nad vist võiks HRL-i teise päeva hommikul täitsa mõnus hea tsill esimene bänd olla. ;)

\m/

Fotoalbum: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1469209

Vaata ka Kristeli pilte:
http://huntlus.blogspot.com.ee/2017/06/nevesis-pink-magnet-masters.html

Comments are closed.