Freakangel, Evestus, Everfall @ Genialistide Klubi
Käisin metal kontserdil. Pärast väikest vahepealset pausi oli jälle väga värskendav, felt a bit like home again. Esinesid Everfall, Evestus ja Freakangel. Tegelikult oli tegu Freakangeli uue albumi esitluskontserdiga, kus teised bändid toetasid. Samas minu meelest olid bändid isegi enam-vähem võrdses rollis või nii. Aga eks ma kirjutan kohe täpsemalt…
Disclaimer: Fotod by Kristel Sergo.
Esimene bänd oli Everfall. Tuleb mainida, et bändid algasid kõik õigetel aegadel ja midagi ei veninud. See oli suurepärane, mingeid pikemaid pausi või ootamisi ei olnud. Everfall on elektrooniline metalcore. Kõlab ju väga hästi? Suht see, mis mulle meeldib? Ja ega halba midagi ei olnud ka. Täitsa mõnus kaasahaarav soojendus. Samas otseselt ei ole mul ka midagi väga märkimisväärset märkida. Võib-olla ma olen metalcore’i jaoks vanaks jäänud.
 |
 |
Võib-olla oli ka asi natuke nende riietusstiilis. Võib-olla veits liiga casual minu maitsele ja ma ei saanud erinevatest näokatetest aru.
 |
 |
Mulle meeldib, kui bändi välimus läheb muusikaga kokku. Samas võib-olla neil läks ka, lihtsalt ma ei saa pihta. Dunno. Ahjaa, ja erinevad lustakad soolod lugude vahel olid ka natuke veidralt naljakad. Igal juhul tasus kuulata ikkagi ja ma arvan, et kuulaks neid veel kuskil, kui nad esinevad. Popp lugu tundub olevat näiteks Six Feet Under.
Järgmisena tuli Evestus. Viimane mälestus neist oli 2014nda aasta HRL-ilt, kus laulja vokaali polnud eriti kuulda. Keegi isegi kommenteeris siis, et ta hääl on väga nõrgaks jäänud aastatega vm. Väga positiivseks üllatuseks oli see, et nüüd oli hääl väga hea, hästi kuulda ning ka sõnadest sain aru. Evestuse live oli väga äge ja meenutas rohkem hoopis 2010nda aasta HRL-i võimsat esinemist.
 |
 |
Isegi nii äge oli, et lood jäid kummitama ja kuulan neid siiamaani. Kuula ka kindlasti näiteks lugusi Sacrifice ja Voices. Fantastiline.
Millegipärast peab Tartu publiku kohta ütlema, et nad olid kuidagi passiivsed. Inimesi oli ka natuke vähevõitu: FB andmetel ainult umbes 70. Samuti keegi ei kippunud nagu väga kaasa elama, plaksutama, hüüdma jne. Mõtlesime, et kõik on raudselt pilves lihtsalt ja mesmeriseeritud Gen klubi omapärastest taustavisuaalidest.
 |
 |
Oo, ja muidugi see lugu… No God.
For every miracle you witness my friend
there’s a disaster
and there will never be an end
to your fears and your dreams
and the hopes that they feed
so you believe
someone else will pick you
up from your knees
Much thought, such amaze.
Seejärel tuli peaesineja Freakangel. Neid sai viimati nähtud suvel Amme Rockil, kus oli suurepärane show. Peab tunnistama, et ma ei ole nende uut plaati veel piisavalt palju kuulanud, et midagi selle kohta öelda. Ostsime igatahes plaadi ära, üldiselt tundub toredalt sünge, stiilne ja mõnus, aga peab rohkem kuulama, jah.
 |
 |
Livel oli uute lugude vahel ka vanu lugusi. Näiteks Book of Violence oli jällegi tore lugu kuulata ja ka Parasite oli raju. Uue albumi pealt näiteks Hell and Back on hea.
 |
 |
Igatahes Freakangeli live läks kuidagi kiirelt. Nad oleks võinud minu meelest paar lugu veel teha. Ma ei tea, kas neil oli plaanis või mitte, aga mõnevõrra stoiline publik neid tagasi igatahes ei kutsunud. Kokkuvõttes oli aga kõik suht äge. Loodetavasti näeb bände ka suvel välishowdel. \m/
Pildigalerii by Kristel Sergo:
http://huntlus.blogspot.com.ee/2017/03/freakangel-uue-plaadi-esitlus-tartus.html