jee7'e blog

Käisime Vana-Vigalas toimunud metalfestivalil Hard Rock Laager 2017. Käisime kodus.
Tänavu 16ndat korda toimunud HRL oli veidi vihmane. Ostsin seetõttu endale uue punase vihmamantli ka. Ilmateade lubas igal päeval mitut tilka vihma. Õnneks sadas veidike ainult reedel ja laupäev oli suhteliselt vihmavaba. Üldiselt oli ilm väga tsill. Vahepeal võib-olla tundus veidi jahe, aga muidu oli täpselt õige. Festival ise oli ka väga äge. Vahepeal oli küll mõningaid minu jaoks igavamaid bände, aga peaesinejad ja ka paljud teised bändid olid suurepärased.

1. päev

Jõudsime kohale kella 16 ajal. Teel ja kohapeal veidi vihmutas. Mõtlesime, et kas panna telk üles või minna Psychiatric Wardi kuulama. Olin Psychiatric Wardi enne näinud ja nad meeldivad mulle. Siiski tundus, et mõistlik oleks ikkagi telgiga tegeleda, saapaid nöörida ja vihmakeep peale tõmmata. Jalmar oli ka kohal ja saime telgile hea koha. Sellega oli selline lugu, et Jalmar pidi saama kokku enda tuttavatega ja nende suure telgi juures kämpima. Telklasse tulles oli keegi talle ühe suure telgi alt lehvitanud ja ta arvas, et need ongi ta tuttavad. Pärast selgus, et lehvitati hoopis Jalmari laguneva paberkoti tõttu ning õiged tuttavad olid hoopis paar telki edasi. Aga uued tuttavad olid ka sõbralikud ning lasid tal ka seal olla.

Kell 17 hakkas teine bänd Sky Down. Mulle kahjuks ei jäänud eriti muljet. Nad tundusid toredad, aga ei viitsinud väga kuulata.

Käisime hoopis ringi ja vaatasime huvitavaid nännitelke. Vihma ka sadas. Leidsime veel eoses oleva mudaaugu. Jalmar otsis nokamütsi vihma vastu. Mütse küll oli, aga ükski polnud nokamüts. Mina otsisin võtmehoidjat, mida ma ka ei leidnud. Näiteks Katatonia võitmehoidja oleks olnud superäge. Vaatasime ka patche Nailboardi telgis, aga kõik ägedad patchid (nt Katatonia, Opeth, Devin Townsend) olid ümmargused. HRL-i telgis müüdi NBS-i kassette. Albumi “99” kassett maksis 20€. Airport on küll täitsa tore lugu, aga kuna mul on NSB-i looming enamasti juba ise kassetile lindistatud, siis hetkel neid ei ostnud. Pärast ostsime Estoneri kasseti, sest nad olid ka ägedad.

Järgmiseks pidi pealaval hakkama Nordjevel Norrast. Bänd algas pool tundi ajakavast hiljem, mis tähendas, et neil oli umbes 15-20 minutit esineda. Ootamine oli päris tüütu ja tavaliselt HRL-is on kõik asjad ikkagi väga hästi ajakavas. Ajakava on oluline. Mõne teise festi juures on väga tüütu see, et kõik asjad hakkavad nihkuma ja siis viimane bänd alustab kuskil kell 4 öösel.
Tegin siis seal rahvast pilte ja järsku tuli härra Urmo Saar ja tahtis endast ja tuttavatest pilti. Ma olen introvert, seega raske on võõraste inimestega suhelda. Eriti, kui nad tahavad hakata rääkima oma elust ja enda tuttavatest. Ja on ka veits joogised nii, et pooled sõnad jäävad segaseks. Njaa, ülesõbralikud purjus võõrad inimesed. Kusjuures ma arvan, et ekstravertidel on kindlasti väga tore nendega suhelda. Ja mul pole midagi isiklikku nende vastu, lihtsalt see on raske. Igatahes, inimesed ootasid seda Norra black metal bändi.

Ühel hetkel tulid norrakad lavale ja, oeh, seisid järgmised minutid seljaga rahva poole. Ma saan aru, et atmosfääriline show ja puha, aga kui olla juba hiljaks jäänud, siis võiks ehk proovida veidi kiiremini teha. Aga muidu olid nad toredad. Kitarristil olid ägedad läätsed ja corpse paint on alati khuul.

Seejärel tuli väiksel laval Dead Furies. Tuleb tõdeda, et ka see bänd veel väga ei inspireerinud. Laulja ütles, et rock’n’roll on saatana muusika. Millegipärast mainisid erinevad inimesed laval olnud Elvise pilti pärast korduvalt. Käisime vahepeal piilumas, kuidas hr Melts pani üles gootidisko telki.

Kell 20:00 jätkas pealaval Herald. Olen neid veidi liiga palju näinud ja seetõttu ei pakkunud enam väga palju põnevust. Tuli Sven, veel kord, näitas kätte vead ja jagas meile, mida teab. Eks loomulikult Masin, Meister, Kallis Kivi ja Amanita olid ägedad. Live oli ka khuul. Sven keerutas martkalvetlikult oma mikrofoni. Mainis ära ka oma hõimlase kuldsed sõnad, et pidu alles algab.

Järgmiseks tuli Süngehel. Päris sünge. Selline traditsiooniline laagri bänd. Muusika jäi veits monotoonseks mulle, aga growliv naisvokaal on alati põnev. Lava ees olnud rollupid olid stiilsed.

Seejärel kell 22:00 alustas Poola death metal bänd Hate. Päris võimas ja troo bänd, eriti lives.  Poola death metal ikkagi. Lavakujundus oli ka väga huvitav. Heida kõrv peale näiteks sellisele popile loole nagu Valley of Darkness.

Esimese päeva viimane bänd väiksel laval oli Goresoerd. Nad on ägedad ja rahvast oli kuulama tulnud päris palju. Jalmar teeb neile videoid ja siingi filmis ühe uue video tarvis veits kaadreid. Siiski, minu meelest nad on veidi liiga puhta deathi poole kalduvad viimasel ajal. Ma ei tea, võib-olla olen neidki liiga palju näinud. 66 on tore lugu.

Muidugi tüübid on väga tegusad. Vaatasin praegu, et nad on 6 korda laagris olnud. Tänavu oli seitsmes.

Keskööl tuli esimese päeva peaesineja No-Big-Silence. Paistab, et härra Kotkas on veits kaalust alla võtnud. NBS-i polnud ammu laivis näinud. Kuulan küll tihti nende muusikat autos selle mainitud omalindistatud kasseti pealt. Neil on lihtsalt nii head sõnad, sellised mõtlemapanevad. Mind paneb alati imestama hea lüürika juures see, et kes ja kuidas seda loob, mida ta mõtleb sellega. NBS-i lugude tähenduste üle on nii tore mõelda neid kuulates, seostada enda mõtetega, hõljuda ideedesse.

Live oli igatahes väga äge. Esimesel päeval selle hetkeni polnud minu jaoks midagi väga silmapaistvat. Mõtlesin korra, et võib-olla NBS jääb igavaks, sest ma kuulasin neid laagrisse sõites ka. Üldiselt on nii, et kui ma bändi samal päeval enne laivi kuulan, siis jääb laiv igavaks. Paar päeva varem on õige aeg kuulata – siis jäävad sõnad meelde, aga ei ole kordamine. Siiski õnneks ei jäänud üldse igavaks. Tehti lugusi Starstealer albumilt, mida ma enda kassetile lindistanud polnud ja olin isegi veidi ära unustanud, et neil see album oli. See oli suurepärane. Albumi nimilugu on üliäge ja tehti ka mu tolle albumi lemmiklugu Radioactive Paradise.

Peale selle tehti veel Vapper Major Annab Au. Ka tolle loo olin natuke ära unustanud ja vist ülejäänud publik ka, sest enne loo algust Crami pimm pomm pomm hurraa hüüdmise peale ei osanud paljud reageerida. Igatahes oli seegi väga äge ja pärast jäi kummitama. Tehti ka New Race, mine vaata kui noored poisid seal videos on. Mulle meeldis ka Crami vest. Jättis khuuli teatraalse ja soliidse mulje. Igal juhul, esimene päev oli korda läinud. Ei mingit suurt vaikimist…

Korraks piilusime uuesti sisse ka valmis saadud Beats from the Vault gootidisko telki, kus oli päris lahe biit. Loomulikult suits ja strobo ning huvitavad õudusfilmid. Väga lahe, et siuke koht seekord oli olemas. Võiks siukses kohas tsillida ja õudusfilme vaadata küll, kui väga väsinud pole.

2. päev

Teine päev algas vägikaika vedamise ja Heviaeroobikaga.

Keskpäeval hakkas progrebänd Progress. Päris tsill bänd, väga hea algus teisel päeval. Jep, hästi mõnus. Vankriga Taeva on khuuul lugu. Sellistes bändides on alati huvitavad tüübid süntekate taga.

Teiseks tuli väiksel laval Estoner. Seda bändi nime kuuldes võib mõelda, et mingi mellow stoner rock vm, aga tegelikult üldse mitte. Kuigi solist paistis suht pilves olevat, siis tegu on päris kurja bändiga. Siuke päris kuri doom. Kuula näiteks albumit Lennud Saatana Dimensioonis. Päris khuul. Nende lugude videod / visuaalid on muidugi veits ühekülgsed. Igatahes, solistil olid põnevad kleepsud igal pool. Ühel hetkel võeti ka suurem kitarr kasutusse, bassimees ütles, et suurem kidra – rohkem riffi. Bassimehed on naljakad.

Enne järgmist bändi käisime söömas. Seekord oli toiduvalikus Metal Meals telk, kus pakuti kanasüdameid. Neid on nii veidrad asjad, mida süüa. Sellise veidra tekstuuriga ja ei taha üldse hammustada neid. Hommikul aga oli hommikusöögiks ciabatta peekoni ja munapudruga. See oli päris hea.

Kell 14:00 tuli pealaval Intact. Ma ei oska midagi öelda. Nad olid laval liikuvad ja pidid olema rohkem groove’isem Cantilena. Vaata näiteks Jalmari videot loole Nothing from You.

Käisime ringi ja leidsime sepatöökoja. Samuti oli festi alal üks tore pinksilaud.

Väiksel laval tuli Tankist. Huvitav bänd. Mul on mingi tunne, et nad oleks justkui päris vana bänd, samas seal on suht noored tüübid. Veits punk, sellised otsekohesed ja provokatiivsed tüübid. Solist ütles, et talle ei meeldi need värdjad usklikud ja siis tuli lugu Politically Incorrect.

Järgmisena tuli Val Tvoar. Ma ei tea. Tarvo on Tavro, ükskõik kuidas seal nimes neid tähti segamini ajada. Üldiselt oli päris igav muusika. Ainus põnevam lugu oli lõpus tehtud Like There’s No Tomorrow. Ma ei tea, ma ei leia lihtsalt heavy’s enda jaoks midagi huvitavat.

Kell 17:00 alustas Condescension. Mustades keepides corpse paintiga bänd oli väga positiivne üllatus. Mõnus sünge ja hoogne muusika ning laulja tegi ägedaid poose laval. Bassil oli Emphasisest tuttav bassineiu. Igatahes päris stiilne värk. Kuula näiteks lugu FFF.

Pealaval jätkas Läti death’n’roll bänd Sanctimony. Ootasin neid suuresti selle tõttu, et neil on loo Sound videos vana Audi. Lugu ise on ka tore. Nad käisid laagris ka aastal 2011 ning ka siis nad meeldisid mulle. Nüüd oli neil tulnud välja uus plaat Unholy Five. Üliäge lugu on Freefall. Nii catchy, täitsa lõpp. Võikski jääda kuulama seda. Kahjuks aga ei leidnud ma laagris kuskilt nende plaati. Käisin küsimas Nailboardis ja tüütasin mitu korda ka HRL-i telgi rahvast. Igatahes minu meelest teise päeva üks parimaid bände. Super hoogne live ka.

Kell 19 astus väiksele lavale DND. Publikut oli päris palju. Siiski ma ei viitsi neid kuulata väga. Neil on küll huvitav melanhoolne stiil ja põnevad sõnad ka. Aga ma ei tea… mulle oli seekord igav.

Järgmisena tuli ka üks rohkelt publikut tõmbav Hollandi bänd Asphyx. Nad tunduvad siuke vanakooli death metal. Ma kahjuks pean jälle tõdema, et mulle jäi igavaks. Aga tore, et nad käisid ja inimestele meeldisid. Pärastpoole tuli üks neid kuulanud külastaja juttu rääkima. Selgus, et tegu oli ühe tüübiga ühest auto tehnoülevaatusest, kus ma käin. Nimelt käisin seal ja siis ülevaataja mainis autos olnud HRL-i plakateid. Küsis, et kust ma sain ja kuidas ma korraldajat tean vm. Pärast viisin talle ka paar tükki huvi tõttu, jätsin laua peale. Ja näedsa, see Brutal Assaultil käiv tehnoülevaataja tuli ka siia. Asphyxi kuulama. Väga lahe.

Väiksel laval tuli kell 21:00 Shower. Selles mõttes on muidugi tore, et 20 aastat hiljem tuleb bänd jälle kokku ja vanad fännid saavad kindlasti ägeda elamuse. Samuti on tore vaadata, et kuidas inimesed on muutunud selle ajaga.

Pealaval jätkas Norra bänd Arcturus. Kui mullu Borknagariga käinud ICS Vortexi vokaal oli juba tookord huvitav, siis seekord oli ta oma avant-garde bändis eriti võimas. Eelnevalt rääkisime Matikoga, kes ütles, et selle asemel, et siin mainstream metalit nagu Mayhem jt kuulata, võiks hoopis minna Austria mägedesse mõnele väiksemale üritusele, kus mägedes ühel pool on bänd ja teisel pool lehmad. Tänavu oli Arcturus see bänd, miks ta HRL-ile üldse tuli. Matiko on tegelikult täitsa mõistlik tüüp. Mõnesmõttes on tal õigus ka, aga ma arvan, et aastatega HRL-i repertuaar ka kasvab ja areneb. Arcturus tundub ju päris hea näide sellest. Teisest küljest avant-garde pole ka päris see, mida ma tüüpiliselt palju kuulaks. Samas Arcturuse live oli suurepärane.

Hr Vortex tundub nii rõõmsameelne tüüp ja ta tegi kätega kogu aeg igasugu fab liigutusi. Üks üliäge lugu on Crashland. Kuula kindlasti. Ma olen mingi sada+ korda kuulanud juba.
With the mysteries in front of me, I drop my guard and you set me free…

Mulle täiega meeldis ka kitarrist, kes pöörles oma kitarriga ringi ja nägi välja nagu lõbus animetegelane.

Vortex ütles, et tegi ükskord purjus Hellhammerile musi ja ta vuntsid on täpselt nii torkivad nagu nad paistavadki.

Päris huvitav on ka jälgida, et mis joogiga erinevad bändid laval on. Arcturusel oli näiteks vein.

Igatahes, suurepärane live. Game Over on ka tore lugu.

Väikest lava lõpetas kell 23:00 Loits. Lava ees oli ikka päris palju inimesi. Tore on muidu see, et see oli minu ja Jalmari jaoks 10s HRL ja aastal 2007 oli ka Loits viimane bänd väiksel laval. Olin seal esireas ja jäin video peale ja puha. Selles mõttes oli tänavu huvitav nostalgiline HRL. Samas tollal oli point selles, et Loits oli raju metal bänd, äge muusika ja no.. küte. Praeguseks on aga Loitsu lugude temaatika bändi minu jaoks natuke puiseks muutunud. Selles mõttes, et sellel temaatikal on kindlasti oma fänne, aga ma ei leia, et ma oleks nende hulgas. Nagu, bänd on tore ja muusika on tore, aga ma ei viitsi kuulata seda muusikat sellistel poliitilistel põhjustel. Jalmar ütles ka, et seda bändi ongi päris raske niisama kuulata. Haavad Uulitsal.

Tsill.

HRL 2017 peaesineja oli Katatonia. Võib-olla on seda bändi ka paljudel raske niisama kuulata, aga see on üks mu lemmikbändidest. Matiko ütles, et nende uuem looming on rohkem tehniline ja mitte nii palju sõnumit enam. Võib-olla tõsi. Ma põhimõtteliselt kuulan ainult kahte albumit: The Great Cold Distance (2007) ja Last Fair Deal Gone Down (2001). Peaaegu kõik lood nendelt kahelt albumilt on fantastilised. Ja ülejäänud lood muudelt albumitelt mind ei kõneta eriti.

Nagu öeldud, siis 2007 oli esimene HRL, kus ma käisin, seega aastal 2005 ma Katatoniat ei näinud. Praegu on ka raske uskuda, et ma nüüd lõpuks nägin. See oli minu jaoks üks parimaid laive, mida ma kogenud olen. Võrreldav 2007 olnud Soilworkiga, kus ma olin esireas. Siin ma olin kuskil keskel ja juba keskel oli nii äge. Väga ei meenu ka ühtegi teist välismaa bändi, kellele ma oleks nii palju kaasa laulnud. Super live.

Tehti sellised klassikud nagu Teargas, Leaders, Soil’s Song, My Twin ja uue kuu alguse puhul loomulikult July.
I see the bright lights; It’s the month of July…

Täiesti fantastiline kontsert. Ainsad häirivad asjad olid vahepeal segama tulnud Hr Märtmaa. Plz, mon, kui sulle endale ei meeldi, siis mine vaikselt ära, ära tule teisi segama. Ja pärast laivi lava platsilt inimesi ära ajav meeskonna tüüp. Kas ma ei oleks võinud lihtsalt seista ja vaadata õndsas vaikuses seda lava veel mõned 5-10 minutit? Oeh.

Igatahes, ülimalt tore ja südamelähedane laager oli tänavu. Üle pika aja tuli lõpuks ka mind kõnetav peaesineja ja veel milline.

Aitäääääh ja järgmise aastani! \m/

Fotoalbum: http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1469823

Vaata ka Kristeli pilte:
1. päev: http://huntlus.blogspot.com.ee/2017/07/hard-rock-laager-2017-1-paev.html
2. päev: http://huntlus.blogspot.com.ee/2017/07/hard-rock-laager-2017-2-paev.html

This entry was posted on Monday, July 3rd, 2017 at 9:29 pm and is filed under Concert Photography, Music Festivals. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. Responses are currently closed, but you can trackback from your own site.