Huntfest 2013

Rock Cafe’s toimus kahel päeval üritus Huntfest 2013. Nimelt Metsatöll tähistas enda sünnipäeva. Bändivalik oli väga mitmekesine nagu ka edasisest postitusest selguda võib… Igatahes, üritus oli vägev. Festiks kutsuda seda on kuidagi veider, muidugi on olemas igast Rocktoberfest jm, aga fest tundub minu jaoks ikkagi selline, mis ei toimu Tallinnas. Festi jaoks peab olema magamiskotis ööbimine ja koht kuskil Tallinnast väljas. Aga see on mingi minu kiiks praegu…

Esimene päev

Bändid tegid mõlemal päeval algust 21:30 ja üritust alustas Nevesis.

Ilmselt oli reede õhtu kell 21:30 tüüpilise tallinlase jaoks veel töö aeg ning seetõttu rahvast suht vähe. Ma järgmisi kahte bändi pärast Nevesist ei teadnud ja seega mul on teooria, et Nevesis läks esimesena lootuses, et neid tuleb veidi rohkem inimesi kohale kuulama.

Kusjuures Nevesise esinemine ei tõmmanud nii palju kaasa kui tavaliselt. Viimati sai neid nähtud eelmise aasta Rock Rampil, kus keset ööd tuli rasket äikesevihma ja kõik oli awesome… Rock Cafe’s aga nagu ei läinud eriti. Võib-olla on nad rohkem suve bänd?

Bändid vahetusid suhteliselt väikeste vahedega. Järgmisena tuli Soul Thrower, kes oli minu jaoks tundmatu. Vahepeal Tallinnas Maniat kuulates kostus, et nad esinevad koos Nevesisega veel Mania sünnipäeval.

Okei. Ma ei tea, mind jättis Soul Thrower suht külmaks. Maitse asi loomulikult, aga ei hakanud nagu midagi erilist kõrva. Publikut polnud väga palju rohkem kui Nevesise ajal.

Ka järgmist bändi ma ei teadnud… Seega suhtusin skeptiliselt Soomest pärit bändi Shape of Despair. Minu üllatuseks oli tegu igavesti ägeda troo ja khuuli doom metaliga. Ka lavavalgustus oli sellele vastav.

Doom metal on selline äge, mille ajal seisad ja kuulad ja vaatad ja unustad ennast ära muusikasse. Lõpus oli veel üks äge meloodia, mida nad järjest paarkümmend korda kordasid. Müstika…

Muidugi doom metaliga on üldiselt see, et pärast neid on hea magama minna. Siiski sellest võis ainult unistada, sest lavale hakkas sättima esimese päeva peaesineja No-Big-Silence.

NBS-i live oli hea, hoogne ja võimas – nagu ikka. Heli oli ka ok. Nii neil, kui ka paljudel järgneva päeva õhtu bändidel oli trummar hästi valgustatud. Põnev oli jälgida, kust ja kuidas trummihelid lugudesse saavad. Trummarid on põnevad. Rahvast oli päris palju.

Neilt tuli hiljuti ka uus kaver Kõnetraat, mida varem kuulates ei tundunud eriti liiga märkimisväärset olevat. Live ajal oli aga lugu palju parem ja hoogsam.

Publiku hulgas oli ka Eesti Manowari fännklubi president, kes sai trummipulga.

Sellega oli esimeseks päevaks kõik.

Teine päev

Laupäeval hakkas õhtupoole tuiskama ja Prisma juurest parklast Rock Cafe’ni jõudmine oli paras katsumus. Õnneks tuul lükkas takka.

Esimeseks bändiks oli J.M.K.E. Kohe, kui nad lavale tulid, ilmus kuskil päris palju inimesi.

Punkbändid on naljakad. Villu sai publiku käest mingeid plaate korduvalt ning tore oli jälle Rolli trummeldamas näha.

Teinegi bänd oli – vastupidiselt Villu üritusele Metsatöll enne lavale kutsuda – punkbänd. Kurjam. Nende esinemisest jäi mulle midagi puudu… Mäletan, et kui nad Metsatölluga Tõrvas esinesid, siis oli suht äge. Ma ei tea, mis nüüd Rock Cafe’s juhtus…. Aga viltune publik oli igatahes sillas.

Nad kutsuti ka tagasi, publik oli vahepeal veits lavale vajunud ning Sigus unustas ära, et ta oli võimu välja lülitanud.

Kolmandaks tuli sünnipäevalaps Metsatöll.

Live oli äge, nagu ikka. Ei puudunud ka leegid.

Markus ütles, et olenemata pinnasest rühivad nad edasi. Jeap, ma tõden endiselt, et imo on Kivine Maa üks nende parimaid lugusi. Töönarkomaanid nagu me kõik oleme… 😛

Igatahes. Kuriraivo ringutas ning Markus ja Lauri tõstsid näpu püsti.

Teise päeva peaesineja oli Markuse sõnul nagu kirss tordil. Finntroll.

Ma olen seda veidike jolly’t bändi juba nüüd kolm korda Eestis näinud. Tundub, et neilt on märtsi lõpupoole ilmumas uus album ja sestap tehti ka sealt palju lugusi. Mõni kõlas päris hästi. Kahjuks vist minu lemmiklugu Mot Skuggornas Värld esitamisele ei tulnud. Aga jaa, nende suur pluss on hoogus, kaasahaaravus ja graatsilisus laval. Ja loo Under Bergets Rot video on ka pluss.

Igatahes, vahepeal tuli Markus lavale ja Metsatöllule sooviti palju õnne. Seejärel läks Markus ära. Siis läks Finntroll ära. Markus tuli tagasi. Ja ka Finntroll tuli tagasi. Oli keeruline jälgida…

Tehti paar lisalugu aga siis tundus, et bassimees on veidi katki läinud juba.

Kokkuvõtteks olid põnevad kaks õhtut mitmekülgset muusikat. Tore oli näha nii palju häid bände. \m/

Veel minu tehtud pilte Huntfest 2013-st leiab:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1352477

Vaata ka Kristeli albumeid:
http://backsteidz.com/2013/03/02/galerii-huntfest-1-paev-rock-cafes/
http://backsteidz.com/2013/03/03/galerii-huntfest-2-paev-rock-cafes/

Comments are closed.