Neljapäev 19:03
🙂
Niiii… ega jah.. siia pole ammu midagi kirjutanud, aga mitu päeva on olnud tunne, et peaks. Kanakukk soovitas ka midagi huvitavat kirjutada, seega miks mitte… Eks see algus ole kõige raskem.
Niisiis… ok.. alustame kaugemalt. Viimane post oli 15 jaanuar.. nii.. täna on 3. aprill. Noh, peaks ütlema, et päris raske aeg. JA MITTE KOOLI PÄRAST! Õppimisega on kõik täiesti normis. Kõik ütlevad, et isegi hästi.. no ma ei tea.. ma jään selle juurde, et normis. Eksamid tulemas, õpin praktiliselt iga päev bioloogiat või matat. Inkat peaks ka vaatama, aga ei ole jõudnud ja kirjandiga.. noh.. on kuidas on… Kirjandi osas peaks tegelikult ka vast midagi lugema ja kordama, aga hetkel on matemaatika ja bioloogia prioriteedid. Aga tagasi tulles raske aja juurde. Üldiselt eks see vana asi ikkagi… paar päeva tagasi ütles üks tuttav, et ma ikka armastan teda. Võib-olla tõesti… ma ei tea, kas see on armastus.. ilmselt pidi ju olema, sest see on kõige sellelähedasem tunne, mida olen seni kogenud. Ja see ei ole üle läinud, nagu ma teadsin rohkem kui aasta tagasi… see ei lähegi kunagi üle…
Vahepeal mõtlesin, et see on selline.. saatus. Või kas just saatus, aga et elu teeb lihtsalt tagasi mulle seda, mida ma ehk teistele inimestele põhjustasin. Ma arvasin ka seda aasta tagasi, et see armumine Kristisse ja kannatamine on selle tagasi tulemine, mida ma Helenile kunagi tegin. Ma ei tea, kui kaua Helenil läks aega üle saamiseks, või kas ta on üldse üle saanud. Vist 2 aastat tagasi ta nägi mind ja siis tundus, et ei olnud üle läinud, sest ta kirjutas, et vihkab mind. Armastuse ja vihkamise vahel on jah.. päris õhuke joon… Aga no ma ei tea… point on selles, et kuna ta ilmselt kannatas minu tõttu, siis nüüd kannatan mina… või vähemalt selline mõte on/oli.
Selle kohta ütles üks tuttav, et tegelikult elu lihtsalt keerabki n-ö sitta kogu aeg ja selle vastu ei saa midagi teha. Tegin Neonetti ka teema, kus küsisin inimeste arvamust ja paljud ütlesid sama, et tegelikult ongi elu ebaõiglane ning lihtsalt tuleb sellest üle olla. Nojah.. Ega ma täpselt ei tea, sest on olnud väga palju selliseid juhuseid, mida eriti millegi muuga ei saaks seletada, kui sellega, et maailm tahab nii. Näiteks paar päeva tagasi õps lasi tunnist varem ära ja ma läksin jopet võtma ning Kristi tuli täpselt samal ajal ka trepist alla. Tavaliselt ma üldse ei käigi sealt trepist ning selline kokkulangemine lihtsalt.. väga sürr.. Aga ma ei tea, loodetavasti kunagi leian vastuse, miks asjad nii juhtuvad… või siis ka mitte.. ei oska öelda.
Igal juhul on vahepeal olnud loendamatu arv kordi, mil ma olen Kristit näinud või olnud kuskil mälestusterikkas kohas. Ma olen iga päev tegelikult siin.. enda toas.. ja tema oli siin. Ühesõnaga valus on, süda jätab lööke vahele ning miski taob vastu koljut.
Selles suhtes veel, et tegelikult jah.. ma olen aru saanud, et meie isiksused ei sobinud.. ei sobiks praegugi.. ja ei saaks arvatavasti kunagi sobima. Eks see ole veidi lohutav… aga nojah.. tema välimus on siiski põletatud mu mällu ja arvatavasti jääb see sinna igaveseks, sest ma leian endiselt, et mitte keegi teine ei ole temast ilusam. Oh well…
Aga tegelikult on veel paljustki rääkida. Vahepeal oli Rock Cafe’s näiteks Widescreen Mode’i kontsert.. mis oli ülilahe. Kahjuks oli seal ainult mingi 50-100 inimest ja ma olin üks paarist inimesest lava ees, aga ikkagi oli lahe. Tirisin Tõnise ja Karli ka kaasa.. neil oli ka fun, kuigi jah.. okei… Siis oli ka veel meeleavaldus Tiibeti kaitseks.. 🙂 Üldiselt ma eriti suur Tiibeti fänn ei ole, kuid ma usun, et kõikjal peaks olema mõtte- ja sõnavabadus ning Dani kirjutas, et tal on halb ning et meil, eestlastel on moraalne kohustus aidata Tiibetit. Nägin Danit ka seal.. ta ei tundud mind ära.. Ahjaa, need kaks asja on veel omavahel seotud selle kaudu, et nägime Tõnisega mõlemal üritusel ühte tüüpi… w00t.. kokkusattumused.. Seal Tiibeti meeleavaldusel oli veel Hans.. ja no Daniga oli Melian kaasas.. teda ei oleks seal oodanud, aga jamh.. ta tundis mu arvatavasti ära. Oh well…
Teine põhjus seal olemiseks oli Tiibeti sinine karu, kes on väljasuremisohus ning tuleks minu meelest päästa.
Niisiis.. tahtsin veel kindlasti kirjutada ühest uudisest, mis oli SL Õhtulehes. Muidu seda ei loe, aga jäi silma lihtsalt…
http://sloleht.ee/index.aspx?id=273479
Nojah.. alguses arvasin jälle, et see on nagu… maailm, mis teeb mulle tagasi selle sügisese Postimehe loo pärast, sest seda SL Õhtulehe uudist lugedes olin suht pettunud ja segaduses. Aga täna jõudsin mõttele, et tegelikult on tegu lihtsalt ühe.. noh.. kuidas öelda.. mõttetu inimesega. Jah, ka gooti subkultuuris on ilmselt mõttetuid inimesi. Eriti jõudsin sellele arusaamale tänu ühele videole, mis Neonetti postitati:
http://www.reporter.ee/index.php/2008/03/31/vaataja-video-gooti-relika-annab-avameelse-intervjuu/
No tõesti, sellist teksti ajav inimene ei ole minu meelest kuigi arukas. Küsimus ei ole hetkel pornograafias, neetides… millesiganes. Vaid point on selles, et kui SL Õhtulehele antud intervjuu pani mõtlema ja tekitas segadust ning lõi minu jaoks hetkeks pildi, et kogu gooti subkultuur koosnebki sellistest inimestest, kelle moraalne tunnetus mulle eriti peale ei lähe, siis see video näitas, et antud indiviid ei erine eriti mõnest Viru-piffist, vähemalt mõtlemise poolest küll mitte. Ehk siis üldiselt võis see luua ka uue tasandi inimeste mõistmises minu jaoks: kõik, kes kannavad musta, ei olegi alati intelligentsed. Seda oleks võinud ehk varemgi tajuda, kuid nüüd on see suht selge. Ühesõnaga hetkel näen nagu uue pilguga igasugu endiseid tuttavaid.. Ingrid, Triin, Kristi… kesiganes.
Hmm.. millestki võiks veel kirjutada. Vaatasin vahepeal Star Warsi kolm esimest osa ära. Peaks ütlema, et… kolmas ei jätnud eriti head muljet. Veidi ülepingutatud efektidega.. story oli hea though.. Hm.. Stargate: Atlantisel ja Supernaturalil on praegu paus.. 🙁 See on jama, sest mitte midagi ei ole vaadata… Ahjaa.. Stargate The Ark of Truthi vaatasin ka ära. Üldiselt ma vahepeal kirjutasin nendest ja paljudest teistest asjadest ka Neonetti, seega ma vast ei hakka ennast kordama.
Hm.. rabaka pilet on olemas, kuigi hetkel paistab seal väga niru list olevat. HRL-il on väheke parem list, aga piletit pole. Paar nädalat on olnud tunne, et ei lähe HRL-ile see aasta. Aga eks näis… mingi aeg peaksin saama veidi raha, siis vaatan, mõtlen.
No tegelt saaks veel väga paljust kirjutada, aga hetkel tunduvad need asjad kergelt tühised. Nooo.. tellisin Luis Royo The Labyrinth: Tarot’i. Lootsin, et tegu on kaardipakiga, kuid oli hoopis raamat. Lugesin, et on antud välja nii raamat kui ka kaardipakk, seega jamh… vaatasin, et lähim koht, kust saaks kaarte, on Soome… jama..
Muidu elu möödubki nii, et hommikul vean ennast kooli mõeldes Kristist, koolis käin suitsul, et Kristit unustada ja keskenduda õppimisele. Seejärel tulen koju mõeldes Kristist… kodus üritan õppida eksamiteks või mängin midagi, et Kristit unustada. Õhtul mõtlen Kristist ja sellest, kuidas ta siin oli… wow.. njah…
Hea küll, võib-olla mingi aeg kirjutan veel midagi… elame, näeme! Veel…
—————-
Now playing: In Flames – Cloud Connected
via FoxyTunes