Pühapäev 14:50

Laupäeva õhtul oli taaskord pärast paariaastast vahet Rockveres üritus nimega Green Christmas 2011. Kuuldavasti ei toimunud üritus spordihallis, vaid Rockvere Teatrimäel ja kestis ühe päeva. Esines palju häid bände nagu Kosmikud, Nevesis, Horricane, Shirubi Ikazuchi. Tundus äge come-back ühele Eesti ägedamale talvisele festile.

Siiski oli samal ajal ka Tartus üks teine kontsert, kus sai ka käidud… 17. detsembri õhtul klubis Illusioon esines Metsatöll. Enne seda jagasid Metsatöllu liikmed ka Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes uue albumi plakateid, postkaarte ja autogramme. Klubis Illusioon olid uksed suhteliselt varakult, aga bänd tuli lavale alles kell 01:00. Rahvast oli suht palju.

Kontsert leidis aset Metsatöllu uue albumi Ulg esitluse raames ja tehti enamasti uusi lugusi just tolle albumi pealt.

Uutest lugudest meeldib mulle täiega Eesti põllukultuuri edendav Kivine Maa.

Aga kindlasti on rohkem tuntud lugu, millele nad tegid paar kuud tagasi ka vee-aluse pillimängimisega video – Küü. Tolle looga on see, et minu meelest vajab natuke rohkem kuulamist ja harjumist. Kivine Maa hakkas kohe kõrvu, aga Küü jääb esmakuulamisel veidike kaugeks. Video mõte on äge, aga kohati ma ei saa story’le pihta… Isegi kui ma loen endise klassivenna asutatud lehelt unplugged.ee kirjeldust, mis on küü ja kuidas ta on seotud eesti folklooriga, siis jääb segaseks, et kuidas video sellest räägib. Ja torupillist võiks ka vee all mängides õhumulle tulla. 😛

Vahepeal võeti veidi keelekastet ja tehti akustiline uus instrumentaal-lugu Isata. Minu meelest sobis kontserti keskele vahelduseks ülimalt hästi ja oli suht khuul – meloodiline ja mitmekesine. Änks, kui lugude vahepeal olustlik veidi muutub, võetakse teised pillid ja istutakse korraks ümber.

Kohati esines ka tehnilisi viperusi… Nimelt mingi osa parempoolsetest (publiku poolt) kõlaritest lakkas vahepeal töötamast. Metsatöll mängis ikka edasi, kuid päris mitu-mitu lugu käisid tehnilised eksperdid lava ümber juhtmeid taskulampidega üle kontrollimas.

Klubi Illusioon on veidi naljakas koht. Eks tegu olegi eesotsas ikkagi ööklubiga, mitte raskemuusika-klubiga. Tõenäoliselt oleks Rock&Roll Heaven jäänud Metsatöllu publikule liiga väikseks kohaks ja seega esineti suurte diskopallide all ja värviliste seinte vahel.

Paljude lugudega on nii, et kui olla mõnda aega neid kuulanud, siis hakkavad eristuma huvitavad uued kohad lugudest. Umbes nagu raamatutega, et mitmekordsel lugemisel tekivad uued mõtted.. Näiteks ma polnud enne väga palju Sajatuses vahepeal olevat kandlemeloodiat niiväga tähele pannudki. Võimalik, et nad tegid toda laivis natuke pikemalt ja rõhutatumalt ka võrreldes salvestusega. Tollel lool on samuti väga änks kitarrimeloodia.

Käpapilt ja kandlepilt. 🙂

Igatahes jah, publik elas kaasa ja kõigil tundus väga tore. 😛

Seekord Lauri õpetas ka kooslaulmise kohtade sõnu, mis iseenesest oli täitsa hea mõte. Saaremaa Vägimehe alguse sõnad jäid Lauri õpetuse, Kristeliga konsulteerimise ja hiljem kodus loo kuulamise kaudu vist enam-vähem meelde. Siiski oli ka üks uus laul, mille sõnu üritati õpetada, kuid publikul ei tulnud selle kaasalaulmine eriti välja. Tundub, et viga ei ole ainult minus… 😀 Tundub, et kohati on tegu liiga keeruliste sõnadega. Ma muidugi saan aru, et see ongi Metsatöllu point kasutada vanu eestipäraseid väljendeid, sõnu ja moodustada omapäraseid lauseid nendest. Võimalik, et nende point on ka edendada selleläbi eesti kultuuri ja tõesti rahvale õpetada läbi laulu pärimust, õpetada ka kaasalaulmise teel. Või pigem mitte isegi kaasalaulmise, vaid lugude mingi koha iseseisva laulmise.

Sellise poindiga on muidugi Lauri öeldud pange tähele, järgnev on väga oluline… tõepoolest nii. Ma kahjuks ei oska selle osas rohkem kommenteerida. Läbi laulu õpetamine tundub mõistlik, samas tase võib kohati olla liiga kõrge. Samas kõrge tase on hea, aga siis võibki juhtuda täpselt see, et on keerulised kaks rida, mida isegi ettelaulmise puhul publik ei suuda täpselt korrata.

Võimalik, et nüüdne võrdlus ei ole jälle päris sobiv, aga… Kui kuulata näiteks Raudraevu lugu Lätsi Sõtta, siis okei. Tegu on sõnade poolest päris lihtsa looga. Ma ei leidnud netist kuskilt esmapilgul küll lüürikat, aga ma ütleks, et umbes 8 rida on sõnu seal. Teisest küljest on minu meelest tegu nii hea looga, et paari kuulamiskorra järel ei tüüta ikkagi ära… Iga instrumentaal-koha juures ootad, et millal tuleb uuesti seesama lüürika. Ja sõnad jäävad pideva korduse tõttu hästi meelde.

Muidugi on tegu kahe erineva bändiga ja ma ei ütle, et mida keegi peaks tegema või mida mitte. Lihtsalt omapärane on lugeda näiteks Küü video kommentaaridest, et I´m estonian, and even i can´t understand the words. 😀 Samas salapära ja müstilisus on ka väärtuslikud eesmärgid lugude juures. Näiteks 2001-2002 aasta anime Hellsing opening theme sisaldabki kohati poolikuid tähendusteta sõnu ja kuulaja fantaasia ise loob seosed.

Aga okei, got sidetracked… Lihtsalt huvitav, et kui näiteks aastal 2007 käis Apoptygma Berzerk Rabarockil, siis olles mitte olnud ühtegi nende lugu kuulanud, oli suhteliselt lihtne kaasa laulda. Samas mõne Metsatöllu looga ei jää mitme-mitmekordse kuulamise peale ikkagi sõnad väga täpselt meelde. Huvitav olukord. 😛

Tulles laivi juurde tagasi, siis…

Lõpus tehti ka ühispilt publikuga ja jäeti taasnägemiseni. 🙂

Oli änks.. \m/

Veel minu fotosi tollest üritusest leiab:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1237227

Vaata ka Kristeli fotosi:
http://backsteidz.com/2011/12/18/metsatoll-ulg-plaadiesitluskontsert-illusioonis/

—————-
Now playing: Metsatöll – Hundi loomine
via FoxyTunes

Comments are closed.