Väljavalitud inimesed, kes ei soovinud video-intervjuud või kelle puhul polnud see tehniliselt võimalik, said vastata küsimustele kirjalikult. Puuduseks siinkohal on see, et meil ei olnud eriti võimalust küsida lisaküsimusi (e-maili kaudu vastamise korral) ning seetõttu polnud võimalik tekitada arutelumomenti. See ei kehti kiirsuhtlusvahenditega vastatud küsimuste korral. Vastaja tiitli all on toodud ära kasutatud suhtlusvahend.

Küsimused on välja toodud paksus kirjas, vastused tavakirjas ning vastuste kommentaarid (kui oleme pidanud vajalikuks) kursiivis.

Täname siinkohal kõiki vastajaid, et nad leidsid aega küsimustesse süveneda ja enda arvamust avaldada. :)

 

Küsitlus

Härmel Nestra

Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna Arvutiteaduse instituudi lektor

(e-mail)

 

  1. Kui palju toote oma tundides (elulisi) näiteid?

Vähe, minu rõhuasetus on asja olemuse selgitamisel.

  1. Kui hästi õpilased teie arvates toodud näiteid analüüsivad?

Tundub, et lihtsamaid näiteid analüüsitakse hästi, aga keerulisemaid ei viitsita.

  1. Kas olete korraldanud juhtumianalüüse, kus annate õpilastele ette konkreetse probleemi ning lasete neil selle üle mõelda ja ootate ka tagasisidet?

Mis mõttes on tegemist „juhtumianalüüsiga“? Kodutöid olen ikka andnud.

  1. Kui tihti  korraldate mingis vormis rollimänge või simulatsioone tundides? (Näiteks jaotate klassi pooleks nii, et kumbki pool esindab erinevat seisukohta.)

Tunnis ei korralda, aga koduülesandes, kus on vaja programmeerida mingi mäng, võib osa punkte tulla sellest, kuidas võistkonna kirjutatud programm teiste omade vastu mängides hakkama saab. Seda jaotust „poolteks“ ja nende vastamisiasetamist aga vist pole küsimuses silmas peetud.

  1. Millisel määral pakuvad teie meelest arvuti ja interneti võimalust erinevate simulatsioonide või olukordade läbimängimiseks?

Arvan, et suurel, kuid konkreetselt ei tea.

  1. Kirjeldage enda seisukohta arvutimängudest.

Ma ei saa aru, kuidas tavainimesel võib nende jaoks aega olla. Arvutimänge mängida on väga lihtne, pole vaja partnereid ega muid vahendeid peale arvuti ning arvutiga mängimist (nt töö juures) on (ülemusel) raske avastada. Seepärast võib arvutimäng kergesti hõivata elus liiga suure osa ja tekitada sõltuvust. Muidugi kui mäng on millegi kasuliku treening, siis on ta teatud määral asjakohane.

  1. Kas olete ise mänginud mõnda arvutimängu? Milliseid? Millal?

Keskkoolis mängisin mõnda, meeles on „King's Valley“. Hiljem olen tõsisemalt mänginud bridži- ja maleprogrammidega. Ülejäänutest olen mõnda vaid proovinud. Hoian teadlikult eemale.

  1. Kas teie  arvates oleks mõeldav anda koduse ülesandena läbi mängida mõni arvutimäng?

Sõltub mängust, kasuliku treeningu puhul või sedasorti programmide programmeerimise õpetamise käigus jah.

  1. Milliste omadustega peaks arvutimäng teie arvates olema, et sellel oleks õppeaine seisukohalt hariduslik väärtus?

Kujutan ette, et ta peaks toetama selle õppeaine sisu omandamist. Näiteks võib võtta R. Prangi loogikaprogrammid tuletamise, tõeväärtustabelite jm koostamiseks, kui te neid mänguks nimetate. Samuti võib väärtus olla muul arvutimängul, kui tema peal saab näidata, kuidas üks programm ei tohi käituda või just peab käituma.

  1. Mida arvate sellest, et noored veedavad aega arvutimänge mängides? Tooge välja head ja halvad küljed.

See on minu jaoks ohu märk, v.a muidugi kui on mingi kasuliku treeniva programmiga tegu. Inimene peaks millegi mõistlikumaga tegelema. Halb külg ongi see, et arvutimäng hõivab omale aja, mida võiks kulutada kasulikumalt.

  1. Milliseid teile teadaolevaid simulatsiooniprogramme või arvutimänge soovitaksite ka teistele ning miks?

Ma ei tea ühtki simulatsiooniprogrammi, mida kellelegi soovitaksin. Arvutimänge tavamõttes üldse kellelegi ei soovita. Oskusi treenivaid programme, kui neid silmas peate, siis võin konkreetsel vajadusel soovitada, aga neid nimetatakse pigem õpiprogrammideks kui arvutimängudeks.

  1. Keda võiks veel sellel teemal küsitleda?

Simulatsioonimängudest on, kui õigsti mäletan, huvitunud Anne Villems.