Erkki Leego
Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna
Arvutiteaduse instituudi külalislektor
E – Erkki Leego
M - Mirjam Paales
R - Raimond Tunnel
M: Küsin siis kõigepealt..
mm.. mille põhjal Raimond teid välja valis siis? Kui te teate.. üks teist.. mis
aine...
R: Ee... mis aine.. mis
aineid te annate?
E: Kasutajaliidese
kavandamine
M: Oh jeebus, okei.. väga
minu valdkonnast väljas.
E: Niivõrd-kuivõrd...
M: Ee.. mis aineid te annate
siin teaduskonnas?
E: Praegu rohkem ei annagi.
Ma olen külalisesineja, mis tähendab seda, et.. põhitegevus on ettevõtte
juhtimine. Siis käin kindlat asja tegemas...
M: Aa.. jaja.. üks nendest.
Kas te olete küsimustega tutvunud, ette?
E: Ja.
M: Väga hea, siis ma
lihtsalt loen sümboolselt maha ja siis... Nii, esimene küsimus, kui palju toote
oma tundides elulisi näiteid?
E: Hästi palju, et mulle
meeldib rääkida asjadest läbi eluliste näidete. Ja kuna mul see karjäär on nüüd
väga mitmekesine.. siin erinevates riigiasutustes ja.. Siis võib tuua väga
tabavaid näiteid siin tervishoiust ja riigikogu toimetamisest.. Ma arvan, et
see on oluline, et seostada selliseid teamisi eluliste faktidega. Et kui sa
räägid ikka sellest, et arvuti valest kasutamisest lõigatakse sul ära üks käsi
kogemata valelt poolt, siis see annab tunde kätte.
M: Kuidas see võimalik on?
Et käe kallale minnakse...
E: Noo, lihtsalt.. arvuti
ütleb sulle, et.. operatsiooni ettevalmistamise käigus, et ära tuleb lõigata
parem käsi, mitte vasak käsi.
M: Jajah..
E: No nii lihtne see küll ei
ole, aga lihtsamad eksimused, et vereproovi *arusaamatu*. Siis.. siis
juhtuvadki eksmused.
M: Mhmh, kui hästi õpilased
teie arvates toodud näiteid analüüsivad?
E: Ma arvan, et kui näited
on sellised, kus nad tunnevad enda seost. Et nad on.. noh.. arsti juures nad
käivad, koolis käivad, pitsat tellivad, Õppeinfosüsteemi kasutavad. Kui on
sellised näited, mis käivad nende süsteemide kohta, mis on nendega seotud. Siis
kindlasti saavad hästi aru ja anlüüsivad. Keerulisematel puhkudel ilmselt see
nii lihtne ei ole.. kui on valdkonnast väljas. Räägitakse aint puidutööstusest.
Aga.. ma arvan, et see kursus, mida ma annan, et seal see seos tekib hästi ja
halvasti. Et igas selles.. eluvaldkonnas on omad rakendused, omad loogikad,
kuidas rakendusi kasutada. Ja siis.. tekivad seosed. Muidu seda peab tudengite
käest küsima, kuidas nad aru saavad.
M: Ei noh me hinda.. me
huvitume sellest.. tajutavast analüüsi vajaminemisest. Et teie käest...
E: Mulle tundub, et nad ikka
naeravad kaasa niiet natukene analüüsivad vist...
M: See on hea.... Ee.. kas
olete korraldanud juhtumianalüüse, kus annate õpilastele ette konkreetse
probleemi ja ootate ka tagasisidet?
E: Et selles kursuses
tulebki kokku teha.. valmistada üks juhtum. Et siis kodutööna tuleb teha valmis
ühe rakenduse kasutajaliides. Mis sisuliselt on juhtumianalüüs, väga otseses
mõttes. Loengus me teeme ka selliseid juhtumianalüüse näiteks... Lemmikteemaks
on Õppeinfosüsteem. Seda kõik kasutavad ja tunnevad ja vihkavad, mõnele ka
meeldib. Et seda analüüsida, mis seal on halvasti ja mida tähele panna ja kas
tegelikult ongi üldse halvasti. Õppeinfosüsteem on üks hea näide, et
funktsionaalsuselt on asi hästi, aga kasutaja mugavus ja kasutajaliides on
selline viletsakene... Niiet teeme küll juhtumianalüüse jah.
M: Kui tihti korraldate
mingis vormis rollimänge või simulatsioone tundides?
E: Päris rollimängu ei tee..
me oleme teinud grupitööd.. selles mõttes, et ülesanne, mille korral kõik
korraga toimetama peavad. Mis.. teatudmõttes küll kujundab välja rollid. Kui me
võtame kuus inimest gruppi ja ütleme neile, et neil on vaja mingisugune eesmärk
saavutada.. Siis tahes-tahtmata tekib seal keegi liider ja.. siis keegi, kes
kõiki kritiseerib ja..
M: Sekretär ja..
E: Sekretär ja.. kes..
vaatab lihtsalt pealt ja ei ütle kunagi ühte sõna.. Et rollid kujunevad välja,
aga see ei ole otseselt taotlus. Küll on taotlus see, et sellise.. grupitöö
käigus nad lisaks sellele.. konkreetse ülesande lahendamisele.. saaksid aru
meeskonnatöö rollist. Kui võtame selle infotehnoloogia valdkonna, kus me
analüüsime ja ehitame süsteeme. Siis on hästi oluline, et erineva tausta ja
rolliga inimesed suudavad koostööd teha. Et sellise.. grupitöö eesmärk ongi, et
panna neid tunnetama rolle ja et.. mis me nüüd tegema peame.
M: Aga näiteks.. sellised
debati stiilis.. klass pooleks ja seisukohad kätte. Vaielge.
E: Ei ole teinud.. vist...
kohe mõtlen.. Ei päris ei ole, me oleme küll arutlenud teemasi, aga selliseid
debati stiilis, et üks pool kaitseb Windowsi ja teine Linuxit.. seda ei ole..
või midagi muud taolist.. kuigi võiks.
M: Mhmh.. millisel määral
pakuvad teie meelest arvuti ja internet erinevate simulatsioonide või
olukordade läbimängimiseks?
E: See on raske küsimus..
M: Need on hästi.. ühesed
küsimused kõigile..
E: Ei.. mõistan..
M: Et sellepärast....
E: Et see on täpselt selline..
kasutamise oskus. Et sõltub, mida sa õpetada püüad. Kui sa püüad meeskonnamängu
õpetada.. või meeskonnatööd.. Siis rollipõhine tulistamismäng.. ütleme
meeskonnatööga tulistamismäng, kus võetakse meeskond kokku ja minnakse hävitama
vastase meeskonda. Selgelt aitab seda.. nii-öelda meeskonnatöö omaduskaela..
(?) Et.. selles mõttes.. arvuti ja internet on vahend. No mingisuguse kindla
omaduse või metoodika kasutamiseks. Et aitab kaasa kindlasti.. kui sul on idee,
kuidas seda kasutada.
M: Mhmh.. Ee.. kirjeldage
enda seisukohta arvutimängudest.
E: Minu seisukoht on see, et
elu ongi üks mäng.
M: Nii..
E: Et arvutimäng on lihtsalt
üks võimalus elada.. elada välja nii-öelda ühte rolli oma siis.. võtta rolli ja
elada seda mängus läbi. Et arvutimängudel on.. positiivsed ja negatiivsed
taamad.. Et.. asi mida ma arvutimängude puhul kardan, on sellesse kinni
jäämine. Olen näinud seda, kuidas inimesed jäävadki ühte mängu kinni.. et siis
mängu-keskkonda või mängu-stiili. Ja elavadki selle siis.. selles maailmas..
Unustades kõik muu maailma ära. Et see piiri pidamine on hästi oluline.
Mul oli üks andekas
kursusekaaslane, kes oli siis selline.. kes oma võimetelt väga lihtsa vaevaga
jättis lihtsalt ühe õppeaasta... tegi kaks õppeaastat korraga. Nelja-aastase
õppe lõpetas kolme aastaga.
M: Jajah..
E: Siis kolmanda aasta lõpus
otsustas, et ta mängib nüüd ühte sellist.. interneti-põhist mängu. Ja siis ta
mängis terve aasta maha. Tõsiselt. Niiet kogu see andekus nii-öelda rakendus
siis sellesse maailma ja rakendades oma andekust sinna unustas kogu muu maailma
ära. See on see, mis arvutimängude puhul sellist sõltuvust või ohtu tekitab..
on, et jäädakse kinni. Aga sellise.. stressi maandamise ja kõige.. mõningate
oskuste arendamise suhtes... mängud õpetavad väga palju.
R: Aga kas selle näite
puhul.. kas ta sealt mängust õppis ka midagi? Või ta.. põhimõtteliselt
taandarenes terve see aasta?
E: Ee.. arvestades seda, et
ta nüüd on väga tugev krüptograafia spetsialist.. nimi on Helger Lipmaa.. äkki
teate. Siis ee.. ei ta ilmselt küll taandarenes mõnes mõttes, aga võib-olla tal
oligi pausi vaja. Seda ei tea.. seda teatud teist maailmatunnet.. Aga minu
arvates ta raiskas aja maha. Aga arvestades tema elu hilisemalt, siis üks aasta
nagu.. polnud suur kaotus. Et oma saavutuste mõttes on ta palju saavutanud.
M: Mhmh.. Kas olete ise
mänginud mõnda arvutimängu? Milliseid ja millal?
E: No läbi aegade olen ikka
päris palju mänginud. Kui ma lõpetasin põhikooli.. see oli umbes selle.. 85..
siis esimesed arvutid tekkisid.. ja meil oli Treffneri.. Tammsaare.. Anton
Hansen Tammsaare I keskkooli.. Treffneri gümnaasium tänapäeval... oli
arvutiklass.. Üks väheseid koole, kus Eestis üldse oli arvutiklass. Seal
tekkisid esimesed sellised.. hüppa-ja-jookse mängud. Et oli arvutigraafika ja
sai hüpata seal ühe koha pealt teise peale ja mängu sisselugemine käis kasseti
pealt.. et lükkasid kasseti makki ja siis ta luges mängu viis minutit ja siis
mängiti. Et need olid mu esimesed mängukogemused arvutiga. Ise olen ma küll
mänginud selliseid strateegiamänge üsna palju.. Warcraft näiteks ja.. siis.. no
sellised Civilization ja.. *arusaamatu* Mingeid selliseid, kus on vaja kaasa
mõelda ja mingeid strateegiaid, taktikaid rakendada. Need mängud mulle on
meeldinud ja ma olen mänginud. Hetkel küll on paus olnud, pole paar aastat
mänginud. Vahepeal mängisin lastega.. et lapsed mul on üks on viisteist, teine
üksteist.. siis nendega mängisime sellist.. meeskonnamänge. Näiteks Warcraft on
see, kus mängiakse üksteise vastu, see tekitas sellist.. võistlusemomenti. Aga
selgelt noored on tugevamad...
R: Aga kas see on nagu..
arendav selles mõttes, et.. no see strateegia ja kõik see..
E: On. Et kui sa võtad
näiteks sellesama Warcrafti, siis seal tegemist on sõjamänguga, kus taktikal on
väga oluline tähtsus. Et milliseid kaitsemehhanisme sa rakendad, kuna sa
rünnakule lähed.. no sellises mängus on enamasti olemas need herod või sellised
siis.. võlurid, kes omavad mingeid maagilisi võimeid. Et kas sa võtad ühe
taktika ja ehitad seal.. teed selle hero väga tugevaks.. ja lähed siis vastast
hävitama väikse meeskonnaga, aga tugeva selle.. kangelasega. Või siis kogud
endale suure armee erinevatest elementidest ja siis lähed ja hävitad.. Kas sa
hakkad kohe tegema või hiljem.. Eks seda taktikat on seal päris palju..
Teine omadus, mis selles mängus
areneb, on meeskonnatöö.. kui sa ei võitle üksteise vastu, vaid on.. kellegagi
koos võitlemine. Kõik see, kuidas kokkulepped sünnivad ja kuidas kokkuleppest
kinni peetakse... selgelt arendab neid oskusi, mida on igaühel vaja. Seda
taktikalist planeerimist või ka siis sellist meeskonnaoskust.. ma sõlmin
kokkuleppeid, ma pean neist kinni ja ma.. kavandan koos.
Ja sõjamängud on ka muidugi selles
mõttes huvitavad, et kui on lahinguolukord, siis tekib üks teine omadus.. et
kuidas inimesed käituvad kriisiolukorras. Et tervishoius on.. väga selge grupp
on erakorralise meditsiini arstid. On terve osakond, mis töötab ööläbi.. et kui
on autoavarii, siis tuuakse sinna need igatpidi katki ja verd purskavad
inimesed ja neid püütakse siis ära päästa. Ja kui seal on palju vigastusi ja
inimene on sellises.. elukriitilises olukorras, siis sul tuleb teha otsuseid,
et annan talle sellised ravimid, ma seon selle kinni.. või ma ei seo kinni, ma
ennem teen selle operatsiooni, teen teise operatsiooni. Tuleb teha hästi palju
otsuseid kiiresti ja õieti. Ja olla valmis ka selleks, et teed valesi otsuseid.
Et selles kriisiolukorras sa ei saa alati õieti otsustada, aga sa pead olema
otsustusvõimeline. Et ma mitte ei... kuna on rasked valikud, siis ma ootan et..
asjad lähevad selgemaks ja otsustan siis, vaid ma pean otsuseid võtma praegu.
Teades seda, et mõned otsused lähevad valesti. Sõjamängud on samamoodi, et sa
pead tegema otsuseid kiiresti ja efektiivselt praegu.. sa ei saa jääda toppama,
ootama, sest sel ajal sinu siis.. küla või sõjavägi hävitatakse ära. Ja see on
ka see omadus, mida siis.. strateegia ja kohati ka tulistamismängud üritavad
arendada. Tehakse otsuseid kiiresti. On vaja, et inimesed oleksid
otsustusvõimelised.
R: Teeme korraks praegu ühe
pausi...
(paus, telefon helises ja linti
tuli kerida)
M: Nii.. ee.. kus me nüüd
oleme omadega.. aa.. kaheksas.. Kas teie arvates oleks mõeldav mõne koduse
ülesandena läbi mängida mõni arvutimäng?
R: Et kui me rääkisime, et..
strateegiamängud arendavad näiteks ka seda meeskonnatöö oskust, siis näiteks
mingil kursusel.. öelda et..
E: Et ma mõtlesin selle
küsimuse peale.. et.. sõltub hästi palju mängust. Ja selleks, et mängu mängida,
peab sul olema füüsilisi oskusi, sul peab olema mängulusti, et seda mängida..
Et kui nüüd võtta mingisugune kursus, siis on kindlasti kursusel inimesed, kes
hea meelega mängivad ja on inimesed, kes vihkavad mängimist. Ja anda
kohustusena see, et sa pead läbi mängima selle.. ei tundu mõistlik.
Nüüd sõltub mängust.. et kui ta on
lühike ja õpetlik mäng, mida on võimeline.. noh.. võimalik lihtsasti ära õppida
ja saada mingisugust teadmist, oskusi, kogemust selle käigus, siis miks
mitte... Kui võtta näiteks kasvõi seesama Warcraft, siis selle mängu elementide
õppimine, kuidas juhtida mingisuguseid mängu.. osalisi ja relvi valida ja kõike
seda.. See sisse-elamise aeg on juba nii suur. Selleks, et seal olla osav ja
mitte pettuda kogu selles mängus ja jõuda mingisuguste tasemeteni.. ja kõik see
võtab väga palju aega. Et see peab olema.. selgelt soov seda teha. Et anda
kohustusena seda mängida, ei tundu mõistlik.
Kui võtta noh näiteks mingisugune
selline.. ka taktika-strateegia mäng.. Otsapidi noh.. Civilization, kus on vaja
ehitada noh.. tsivilisatsioon üles. Siis kui üks mängu elemente on sellise..
noh tunni, paaritunnise kestvusega, siis miks mitte.. et õpetada inimestele
arvutikäsitluse oskust ja... See sõltub, hästi palju sõltub sellest, mis
omadustega tahetakse seda klassi lõpetada. Aga ma arvan, et mõeldav...
M: Milliste omadustega peab
arvutimäng teie arvates olema, et sellel oleks õppeaine seisukohast hariduslik
väärtus?
E: Tal peab olema.. peale
selle.. mingisuguste.. mänguihade rahuldamise kõrval ka siis.. teatud eluks
vajalik oskuste arendamine. Et kui see on taktika või strateegia.. või see on
meeskonnatöö õpetamine. Kui ta.. õpetab mingeid omadusi, mis on eluks olulised,
siis.. siis on täiesti omal kohal mingit mängu õpetuses kasutada. Ma arvan, et
meeskonnatöö on üks kindel asi, mida sellised tänapäeva grupimängud õpetavad.
Taktika ja planeerimine. Mm.. empaatiaoskus.. mõista, analüüsida.. Just
sellised analüüsitavad mängud, jah, ka strateegiamängud. Ja mõnevõrra
arvutimängul on kindlasti ka selline.. stressi maandamise funktsioon. Et kui
sulle meeldib mängida, siis mänguliselt on võimalik maandada ka stressi selle
käigus.. natuke ka õppida *arusaamatu*
R: Aga kui näiteks.. räägime
mängu nagu.. ütleme sisust.. Et noh okei, Warcraftis on enamik asju välja
mõeldud ja see nagu niivõrd.. noh see on selle mängu sisesed teadmised ainult
põhiliselt. Aga kui on näiteks mingi mäng.. meil toodi näide, et kui sinna
panna näiteks reaalselt mingid ravimtaimed, mis osad on mürgised ja osad ei
ole. Ja siis selleks, et siis seda nüüd normaalselt mängida, sa pead õppima
ära, et millised on mürgised taimed ja millised mitte. Näiteks kuskil
bioloogiasse... oleks kasulik, et kas?
M: Et faktiteadmiste
omandamiseks...
R: No fakti ja võib-olla
mingi siuke süsteem.. Et näiteks ka see, et teatud taimed kasvavad teatud
maastikul seal mängus ja siis sa õpid.. noh, saad aru, et mida mingid taimed
nagu vajavad tegelikult nende kasvuks.. midagi sellist..? Kas analoogseid
asju...?
E: Selge see, et läbi mängu
on võimalik õpetada, saab õpetada ja peabki õpetama. Ja kui seda läbi
tavamängude õpetada saab, siis saab kindlasti ka läbi arvutimängude.
Nüüd.. ilmselt on üsna keeruline
tekitada sellist.. mõnusat mängulist keskkonda väga sügav-tõsiste teadmiste
edendamiseks. Seesama *arusaamatu* näide eksole, et kuidas tekitada sellist
mängulist elementi, et seda mängu on ka põnev mängida. Et kui sa käid seal
metsas ja kogud midagi, et tekiks ka siis mingi võistlusmoment või tekiks noh..
nii-öelda elude saamise.. noh.. boonuslik moment.
R: Jah, et sellel peaks ka
mõju olema seal mängul..
E: Jah, et tal.. sellel, kes
seda mängib, peab olema siis tõsine huvi omandada neid teadmisi selleks, et
mängus edukas olla. Ja samal ajal mängu edu on ka tema jaoks tähtis.. kas ta
siis võidab oma klassikaaslasi või ta siis saab mingit muud moodi boonust
sellest, et ta läbi mängib... et miks mitte. Selgelt, kui ta mängu käigus adub
neid teadmisi.. need jäävad talle külge, siis on väga hea.
R: Noh.. näiteks Age of
Empires’it toodi ka näiteks, et erinevalt.. noh, see on ka strateegiamäng..
erinevalt Warcraftist on reaalse ajaloo baasil. Kuigi mängu autorid ise on
öelnud, et see ei ole nagu.. mõeldud ajaloo õpetamiseks. Siis mingil määral
ta... kas ta teie meelest annab nagu.. inimestele natuke rohkem teadmisi
ajaloost ja võib-olla tekitab huvi selle vastu? Kui te teate seda mängu...?
E: Ei.. põhimõtteliselt tean
jah. Samamoodi lennusimulaatorid eks.. õpetada seda, et on olemas erinevad
lennukitüübid ja pommid, mida visata saab ja..
R: Jaa, aga tavaliselt
simulaatoritega on see teine asi et.. kui on nagu lennusimulaator, siis see
idee ongi sul seal teha see lend ära ja õppida neid.. vahendeid, kuidas
lennukit juhtida. Aga kui oleks näiteks.. ma ei tea.. mingi.. mingi sõjamäng,
kus sul on ka erinevad lennikud ja siis sa pead seal võistlema näiteks.. ma ei
tea, laskma teise lennuki alla või... Siis sealt tuleb seda mängu-elementi nagu
rohkem juurde. Et saab siin nagu vahet teha, kas on simulatsioon või mäng...
E: Et kindlasti noh..
maailmateadmisi on üks võimalus edasi anda, et kui sa tekitad mängu reaalselt..
Noh.. Civilization samamoodi.. kui sinna panna reaalsed linnad ja anda ka
mingisugust mängu edu sellest, et sa ehitad seda linna ligilähedaselt nii nagu
ta oli sul näiteks Roomas kuskil 16ndal sajandil või meie ajaarvamise
alguses... Et siis selgelt jääb külge. Et oluline on see, et ta oleks siis
tõsi-teaduslik või nii-öeda reaalsete eluteadmise.. faktide põhine. Samas
enamus mänge kaldub sellest tuntavalt kõrvale.. ja siis jäävad hoopis valed
asjad külge. Et mingisugused keisrid seostatakse täiesti valede
ajaloo-sündmustega ja...
Aga põhimõtteliselt küll, et ka.. mäng
on selline.. noh.. me omandame palju asju mänguliselt. Lapsepõlvest saati meile
õpetatakse ka lasteaias igast asju mänguliselt. Kui ma suudan samasuguse
õpikeskkonna tekitada mängu sees, siis sellise.. täiskasvanud inimeste mängu
sees.. Siis väga.. väga mõjuv.
Üks element, mida ma ka loengus
olen rääkinud, et FUN. Et selleks, et kasutajaliides oleks hästi.. hästi
kasutatav. Siis on viis omadust ja üks nendest omadustest on see, et seda oleks
meeldiv kasutada. Et ma tunnen ennast hästi, kui ma kasutan. Ja mäng on üks
viis, kuidas teha seda.. mõnusasti kasutatavaks.
R: Mhmh.. Aga kui palju
tänapäeval näiteks umbes nüüd... Te olete arvamusel, et enamik mänge ee..
õpetavad valesi teadmisi?
E: Ei. Ma arvan, et.. enamik
mänge on liiga pikad. Et selleks, et seal mängus edukas olla, pead sa liiga
palju aega veetma selle mängu juures. Et omandama neid käelisi ja.. oskusi ja
teadmisi, kuidas mängus edukas olla. Ja selleks, et seal olla kõva tegija,
selleks on sul vaja hästi palju aega pühendada.. tundides eksju sadu tunde.. Et
kui see tuleks lihtsamini kätte.. Oleks nad palju noh.. *arusaamatu* vahend
õppimiseks. Et ta.. läbi selle pika-pika mängimise siis tekivad sellised teised
kired.. mis seal õpiprotsessile väga ei.. nagu ei anna enam teadmisi edasi,
vaid sa teed samu asju kümme korda uuesti sellepärast, et sealt läbi saada ja
kiiremini läbi saada ja.... ja rohkem pahalisi ära tapma...
R: Okei. Muidu.. näiteks
RPG ja adventure-mängude mänguaeg on tavaliselt kuskil seal 50-60 tunni juures.
Et kui see mäng veniks liiga pikaks, siis inimesed nagu tüdinevad ära. Et noh..
sadu tunde me ilmselt võime rääkida.. tõesti strateegiamängudest, kus sa võid
alustada nullist uuesti.
E: No pigem ma mõtlen selle
all siin neid mänge, kus.. ee.. Counter Strike..
R: Ja.. okei.. jah,
multiplayer mängud ka..
E: Kus sa peadki.. mängidki
unustamiseni.. uuesti ja uuesti ja proovid uuesti ja.. teiste vastaste vastu
ja.. nii edasi. Et selles piirkonnas siis.. tulistad teisest kohast ja...
R: Mhmh...
M: Mida arvate sellest, et
noored veedavad aega arvutimänge mängides? Tooge välja head ja halvad küljed?
E: Nagu ma ütlesin, et kui
mäng arendab selliseid oskusi, mis on eluks vajalikud.. meeskonnatööoskus..
analüüsimise oskus.. mõtlemisvõime.. strateegiliste otsuste ja kiiresti otsuste
tegemine... Siis on ta päris hea.
Halb külg on kinni jäämine sellesse
keskkonda liiga kauaks. Kuna nad on visuaalselt põnevad.. tekitavad sellist
mängulist ee.. kirge ja sõltuvust.. siis halb külg on see, et liiga sageli ei
saada enam sellest.. keskkonnast välja. Ja kõik muu elu jääb siis tahaplaanile.
Hea külg on see, et tõepoolest.. ma
tõesti usun sellesse, et kes.. teatud kindlat tüüpi mänge hästi mängivad, ongi
paremate oskustega elus.
M: Kas nad on tänu sellele
või selle pärast?
E: Nad arendavad neid oskusi
edasi jah. Et.. mingi alge peab olemas olema.. see anne ja oskus-alge peavad
olemas olema, et sa tahad meeskonna tööd teha või.. sa oled võimeline üldse
otsuseid tegema elus.. ja kiiresti tegema.. Et kui sa oled väga kaalutlev
inimene, siis ega mäng sul väga ei arenda seda kiiresti otsuste tegemist. Aga
ta kindlasti aitab läbi mängulise elemendi siis seda oskust edasi arendada.
Aga noored jäävad.. ükskõik
millisel eluperioodil mängima.. Et kui arvutimänge ei ole, siis on muid mänge
ja.. kas mängitakse sellist.. puupüssidega metsas tulistamist üksteise vastu
või siis arvutimänge.. Et see mäng jääb alati alles.
R: Aga kes see, et nad
näiteks mängus tulistavad.. või kuskil metsas tulistavad.. on neil vahet?
Nagu.. ütleme...
E: Selge vahe on füüsilises
käitumises. Ühe puhul sa kulutad enda mingisugust.. kätt. Käe seda.. alumist
osa.. vastu hiirt või mingisugust muud mänguseadet. Teisel puhul sa füüsiliselt
jooksed ringi ja hoiad ennast vormis. Ühel puhul sa kogud rasva endale.. ja
teisel puhul sa.. paratamatult selleks, et osav olla, arendad kehalisi oskusi
rohkem.
R: Mhmh.. et omad plussid ja
miinused on mõlemal?
E: Jah.. aga.. selle.. eks
arvutimängu eelis on see, et ta on sul kättesaadav, saad nii-öelda saja sõbraga
korraga.. Või peate korraga tulema siia.. nurga taha kuskile metsa.
R: Mhmh... okei.. Meil toodi
ka selline.. mm.. väide.. et.. Inimesed, kes mängivad arvutis noh..
vägivaldseid mänge. Et nad ei pea päris elus seda vägivalda välja elama.. Et
kuidas te suhtute?
E: Ma pigem arvan, et üsna
paljudel juhtudel.. nad elavadki selle vägivalla endal mängus välja, mida nad
muidu elaks kuskil mujal välja. See pigem soodustab seda, et sa ei ole
vägivaldne väljaspool.
R: Mhmh.. et ta nagu ei...
E: Ta natukene tuimestab
seda tajumis poolt, et kas ma tajun, kuidas ma teiste inimestega käitun. Kas ma
olen vägivaldne ja kas ma käitun viisakalt.. ja empaatiliselt.. Seda see..
sõjalised mängud kindlasti tuhmistavad. Et kuna selline.. suremine ja
ellu-ärkamine on nii lihtsasti ja muu-seas käiv ja verd pritsib palju.. Et ma
teatud selliseid.. emotsionaalseid endas ala-arendan.
Aga kindlasti need, kes
agressiivsemad tüübid on.. nad pigem elavad selle agressiooni seal mängus välja
ja pärast on vähem stressis.
R: Aga kui me räägime
näiteks mingitest RPG-dest, kus inimesed ei tõuse enam üles, kui sa nad ära
tapad...
E: Vat ei..
R: Ma ei tea.. Neverwinter
Nights on meile mainitud ja.. Baldur’s Gate ja.. sellised.. Et mis on..
põhimõtteliselt noh nagu rollimäng kuskil päriselus noh.. Dungeons &
Dragons, kus on storyteller ja siis täringute mängitakse seda ja siis igaüks
saab mõelda fantaasias, et mida ta teeb. Et analoog nagu arvuti peal.. et sul
on mingi karakter, sul on maailm.. ja siis et mis sa seal. Need on võimalikult
siukseks.. elu-lähedaseks üritatud teha.. Et kui sa seal tapad mingi tüübi ära,
siis ta ei ärka enam ellu ja see kõik mõjutab ülejäänud maailma.
E: Mitte kunagi enam ei ärka
ellu? Siis ongi köömes (?) Alatiseks? *arusaamatu*
R: Jah, või noh...
E: See, et inimesed nii-öeda
tulistamismängu käigus.. olgu see siis arvutis või puupüssiga metsas ära
surevad ja siis uuesti ellu ärkavad, selles ei ole midagi halba. Või vastupidi,
et kui ta nüüd sureb ära ja jääbki surnuks.. et see nagu jällegi tekitab selle
tunde, et elul on mingi väärtus ja see rõhutab seda.
Nüüd selge on see, et kui.. kui...
rolli väga sisse elada. Kui sa mängid neid agressiivseid sõjamänge ja sa enam
ei.. oled sellesse nii sisse elanud, et sa selle rolli üle võtad. Siis oledki
väljaspool ka agressiivne ja lähedki mõnda koolitulistamist tegema selle
pärast, et sul on.. sa oled nii-öelda selles rollis ja selles adrenaliinis
sees. Aga see.. sul peab olema eelsoodumus või iseloomuomadus, et sa kaldudki
sellisele agressioonile. Lihtsalt see agressiivne mäng arendab seda omadust sul
välja ja võimendab. See ööpäevad läbi mängimine lihtsalt seisundi, kus ühel
hetkel sa ei tee enam reaalsel elul ja siis sellel mängul vahet. Aga ma arvan
pigem, et need on erandid. Et see.. üldjuhul tullakse sellest ikka välja.
R: Mhmh.. aga ütleme..
rollimängus sa tegelikult peadki sinna rolli sisse elama. Ja sul on võimalik
seal maailmas siis käituda noh.. hästi või halvasti.. või vägivaldselt või
mitte.. Või lahendada ühte probleemi väga erinevalt ja see kõik mõjutab kõike
muud et...
E: Jah, aga see ongi see, et
sa oled selles rollis sees. Tuled tuppa, pesed hambad ära või käed ära ja lähed
sööma.. et sa elad ennast sellest rollist välja. Aga kui sa oled kaks kuud
metsas olnud.. ka selle puupüssiga. Siis sa ilmselt oledki.. veel toibud
sellest metsas olemisest veel päris kaua.. Et ka need, kes sõjaväes teenivad..
Kes on Afganistaanis olnud.. või Iraanis.. et siis nad saavadki trauma, mis on
päris kauaks. Ja samamoodi ka arvutimängus seal... Muidugi noh, üks mõte, mis
praegu sul.. sust tekkis.. on see, et me tuleviku maailmas elame sellises
olukorras, kus meil on hästi palju virtuaalseid rolle. Mis on.. omamoodi
nähtus.. mis võiks nende mängude kaudu välja areneda.. Et ma olen seal mingi
töötaja, ma olen Facebookis mingisugune tütarlaps ja siis ma olen kuskil..
esinen mingisuguses heavy firmas.. mingisuguse kõva sellise rokkarina. Et mul
ongi neid identiteete.. ja ma tahangi neid identiteete võtta erinevaid. Ja
elada neid rollipõhiseid.. neid rolle välja erinevates keskkondades. Et
võib-olla see mängude maailm arendabki seda rollistumist paremini välja ja
aitab mul mujal edukas olla. Ja eladagi selles.. *arusaamatu* virtuaalses
maailmas enda rollid välja.
R: Okei..
E: See võiks küll põnev
olla.
M: Milliseid teile
teadaolevaid simulatsiooniprogramme või arvutimänge soovitaksite ka teistele
ning miks?
E: Vot.. Civilizations..
Civilizationit soovitaksin ma arvan.. selleks et.. maailma ja ühiskonna
arusaamiks, et kui ma ikka kiriku ehitan kuskile, siis linn elab paremini, sest
inimesed tahavad ühte sellist usku.. Et see arendab paremini sellist
analüüsivõimet. Et selliseid taktika ja strateegiamänge.. soovitaks ka, et
justnimelt takikat välja arendada ja mõelda, et kuidas erinevad lahendused
saavad olla... et samade ressursside juures saavad olla erinevad lahendused,
mis on edukamad ühel puhul ja teisel puhul on vähem edukamad.
R: Aga kas näiteks.. Sim
City?
E: Ka Sim City ka jah...
M: Aga milliseid
strateegiamänge siis?
R: Ma ei ole nii kursis
viimasel ajal... Mina jään sellise.. umbes Warcraft, et ilus looduslik keskkond
ja *arusaamatu* elemendid ja..
(transkriptsiooni lõpp ~31:38)