Erkki Leego

Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna Arvutiteaduse instituudi külalislektor

E – Erkki Leego
M - Mirjam Paales
R - Raimond Tunnel

 

M: Küsin siis kõigepealt.. mm.. mille põhjal Raimond teid välja valis siis? Kui te teate.. üks teist.. mis aine...

R: Ee... mis aine.. mis aineid te annate?

E: Kasutajaliidese kavandamine

M: Oh jeebus, okei.. väga minu valdkonnast väljas.

E: Niivõrd-kuivõrd...

M: Ee.. mis aineid te annate siin teaduskonnas?

E: Praegu rohkem ei annagi. Ma olen külalisesineja, mis tähendab seda, et.. põhitegevus on ettevõtte juhtimine. Siis käin kindlat asja tegemas...

M: Aa.. jaja.. üks nendest. Kas te olete küsimustega tutvunud, ette?

E: Ja.

M: Väga hea, siis ma lihtsalt loen sümboolselt maha ja siis... Nii, esimene küsimus, kui palju toote oma tundides elulisi näiteid?

E: Hästi palju, et mulle meeldib rääkida asjadest läbi eluliste näidete. Ja kuna mul see karjäär on nüüd väga mitmekesine.. siin erinevates riigiasutustes ja.. Siis võib tuua väga tabavaid näiteid siin tervishoiust ja riigikogu toimetamisest.. Ma arvan, et see on oluline, et seostada selliseid teamisi eluliste faktidega. Et kui sa räägid ikka sellest, et arvuti valest kasutamisest lõigatakse sul ära üks käsi kogemata valelt poolt, siis see annab tunde kätte.

M: Kuidas see võimalik on? Et käe kallale minnakse...

E: Noo, lihtsalt.. arvuti ütleb sulle, et.. operatsiooni ettevalmistamise käigus, et ära tuleb lõigata parem käsi, mitte vasak käsi.

M: Jajah..

E: No nii lihtne see küll ei ole, aga lihtsamad eksimused, et vereproovi *arusaamatu*. Siis.. siis juhtuvadki eksmused.

M: Mhmh, kui hästi õpilased teie arvates toodud näiteid analüüsivad?

E: Ma arvan, et kui näited on sellised, kus nad tunnevad enda seost. Et nad on.. noh.. arsti juures nad käivad, koolis käivad, pitsat tellivad, Õppeinfosüsteemi kasutavad. Kui on sellised näited, mis käivad nende süsteemide kohta, mis on nendega seotud. Siis kindlasti saavad hästi aru ja anlüüsivad. Keerulisematel puhkudel ilmselt see nii lihtne ei ole.. kui on valdkonnast väljas. Räägitakse aint puidutööstusest. Aga.. ma arvan, et see kursus, mida ma annan, et seal see seos tekib hästi ja halvasti. Et igas selles.. eluvaldkonnas on omad rakendused, omad loogikad, kuidas rakendusi kasutada. Ja siis.. tekivad seosed. Muidu seda peab tudengite käest küsima, kuidas nad aru saavad.

M: Ei noh me hinda.. me huvitume sellest.. tajutavast analüüsi vajaminemisest. Et teie käest...

E: Mulle tundub, et nad ikka naeravad kaasa niiet natukene analüüsivad vist...

M: See on hea.... Ee.. kas olete korraldanud juhtumianalüüse, kus annate õpilastele ette konkreetse probleemi ja ootate ka tagasisidet?

E: Et selles kursuses tulebki kokku teha.. valmistada üks juhtum. Et siis kodutööna tuleb teha valmis ühe rakenduse kasutajaliides. Mis sisuliselt on juhtumianalüüs, väga otseses mõttes. Loengus me teeme ka selliseid juhtumianalüüse näiteks... Lemmikteemaks on Õppeinfosüsteem. Seda kõik kasutavad ja tunnevad ja vihkavad, mõnele ka meeldib. Et seda analüüsida, mis seal on halvasti ja mida tähele panna ja kas tegelikult ongi üldse halvasti. Õppeinfosüsteem on üks hea näide, et funktsionaalsuselt on asi hästi, aga kasutaja mugavus ja kasutajaliides on selline viletsakene... Niiet teeme küll juhtumianalüüse jah.

M: Kui tihti korraldate mingis vormis rollimänge või simulatsioone tundides?

E: Päris rollimängu ei tee.. me oleme teinud grupitööd.. selles mõttes, et ülesanne, mille korral kõik korraga toimetama peavad. Mis.. teatudmõttes küll kujundab välja rollid. Kui me võtame kuus inimest gruppi ja ütleme neile, et neil on vaja mingisugune eesmärk saavutada.. Siis tahes-tahtmata tekib seal keegi liider ja.. siis keegi, kes kõiki kritiseerib ja..

M: Sekretär ja..

E: Sekretär ja.. kes.. vaatab lihtsalt pealt ja ei ütle kunagi ühte sõna.. Et rollid kujunevad välja, aga see ei ole otseselt taotlus. Küll on taotlus see, et sellise.. grupitöö käigus nad lisaks sellele.. konkreetse ülesande lahendamisele.. saaksid aru meeskonnatöö rollist. Kui võtame selle infotehnoloogia valdkonna, kus me analüüsime ja ehitame süsteeme. Siis on hästi oluline, et erineva tausta ja rolliga inimesed suudavad koostööd teha. Et sellise.. grupitöö eesmärk ongi, et panna neid tunnetama rolle ja et.. mis me nüüd tegema peame.

M: Aga näiteks.. sellised debati stiilis.. klass pooleks ja seisukohad kätte. Vaielge.

E: Ei ole teinud.. vist... kohe mõtlen.. Ei päris ei ole, me oleme küll arutlenud teemasi, aga selliseid debati stiilis, et üks pool kaitseb Windowsi ja teine Linuxit.. seda ei ole.. või midagi muud taolist.. kuigi võiks.

M: Mhmh.. millisel määral pakuvad teie meelest arvuti ja internet erinevate simulatsioonide või olukordade läbimängimiseks?

E: See on raske küsimus..

M: Need on hästi.. ühesed küsimused kõigile..

E: Ei.. mõistan..

M: Et sellepärast....

E: Et see on täpselt selline.. kasutamise oskus. Et sõltub, mida sa õpetada püüad. Kui sa püüad meeskonnamängu õpetada.. või meeskonnatööd.. Siis rollipõhine tulistamismäng.. ütleme meeskonnatööga tulistamismäng, kus võetakse meeskond kokku ja minnakse hävitama vastase meeskonda. Selgelt aitab seda.. nii-öelda meeskonnatöö omaduskaela.. (?) Et.. selles mõttes.. arvuti ja internet on vahend. No mingisuguse kindla omaduse või metoodika kasutamiseks. Et aitab kaasa kindlasti.. kui sul on idee, kuidas seda kasutada.

M: Mhmh.. Ee.. kirjeldage enda seisukohta arvutimängudest.

E: Minu seisukoht on see, et elu ongi üks mäng.

M: Nii..

E: Et arvutimäng on lihtsalt üks võimalus elada.. elada välja nii-öelda ühte rolli oma siis.. võtta rolli ja elada seda mängus läbi. Et arvutimängudel on.. positiivsed ja negatiivsed taamad.. Et.. asi mida ma arvutimängude puhul kardan, on sellesse kinni jäämine. Olen näinud seda, kuidas inimesed jäävadki ühte mängu kinni.. et siis mängu-keskkonda või mängu-stiili. Ja elavadki selle siis.. selles maailmas.. Unustades kõik muu maailma ära. Et see piiri pidamine on hästi oluline.

Mul oli üks andekas kursusekaaslane, kes oli siis selline.. kes oma võimetelt väga lihtsa vaevaga jättis lihtsalt ühe õppeaasta... tegi kaks õppeaastat korraga. Nelja-aastase õppe lõpetas kolme aastaga.

M: Jajah..

E: Siis kolmanda aasta lõpus otsustas, et ta mängib nüüd ühte sellist.. interneti-põhist mängu. Ja siis ta mängis terve aasta maha. Tõsiselt. Niiet kogu see andekus nii-öelda rakendus siis sellesse maailma ja rakendades oma andekust sinna unustas kogu muu maailma ära. See on see, mis arvutimängude puhul sellist sõltuvust või ohtu tekitab.. on, et jäädakse kinni. Aga sellise.. stressi maandamise ja kõige.. mõningate oskuste arendamise suhtes... mängud õpetavad väga palju.

R: Aga kas selle näite puhul.. kas ta sealt mängust õppis ka midagi? Või ta.. põhimõtteliselt taandarenes terve see aasta?

E: Ee.. arvestades seda, et ta nüüd on väga tugev krüptograafia spetsialist.. nimi on Helger Lipmaa.. äkki teate. Siis ee.. ei ta ilmselt küll taandarenes mõnes mõttes, aga võib-olla tal oligi pausi vaja. Seda ei tea.. seda teatud teist maailmatunnet..  Aga minu arvates ta raiskas aja maha. Aga arvestades tema elu hilisemalt, siis üks aasta nagu.. polnud suur kaotus. Et oma saavutuste mõttes on ta palju saavutanud.

M: Mhmh.. Kas olete ise mänginud mõnda arvutimängu? Milliseid ja millal?

E: No läbi aegade olen ikka päris palju mänginud. Kui ma lõpetasin põhikooli.. see oli umbes selle.. 85.. siis esimesed arvutid tekkisid.. ja meil oli Treffneri.. Tammsaare.. Anton Hansen Tammsaare I keskkooli.. Treffneri gümnaasium tänapäeval... oli arvutiklass.. Üks väheseid koole, kus Eestis üldse oli arvutiklass. Seal tekkisid esimesed sellised.. hüppa-ja-jookse mängud. Et oli arvutigraafika ja sai hüpata seal ühe koha pealt teise peale ja mängu sisselugemine käis kasseti pealt.. et lükkasid kasseti makki ja siis ta luges mängu viis minutit ja siis mängiti. Et need olid mu esimesed mängukogemused arvutiga. Ise olen ma küll mänginud selliseid strateegiamänge üsna palju.. Warcraft näiteks ja.. siis.. no sellised Civilization ja.. *arusaamatu* Mingeid selliseid, kus on vaja kaasa mõelda ja mingeid strateegiaid, taktikaid rakendada. Need mängud mulle on meeldinud ja ma olen mänginud. Hetkel küll on paus olnud, pole paar aastat mänginud. Vahepeal mängisin lastega.. et lapsed mul on üks on viisteist, teine üksteist.. siis nendega mängisime sellist.. meeskonnamänge. Näiteks Warcraft on see, kus mängiakse üksteise vastu, see tekitas sellist.. võistlusemomenti. Aga selgelt noored on tugevamad...

R: Aga kas see on nagu.. arendav selles mõttes, et.. no see strateegia ja kõik see..

E: On. Et kui sa võtad näiteks sellesama Warcrafti, siis seal tegemist on sõjamänguga, kus taktikal on väga oluline tähtsus. Et milliseid kaitsemehhanisme sa rakendad, kuna sa rünnakule lähed.. no sellises mängus on enamasti olemas need herod või sellised siis.. võlurid, kes omavad mingeid maagilisi võimeid. Et kas sa võtad ühe taktika ja ehitad seal.. teed selle hero väga tugevaks.. ja lähed siis vastast hävitama väikse meeskonnaga, aga tugeva selle.. kangelasega. Või siis kogud endale suure armee erinevatest elementidest ja siis lähed ja hävitad.. Kas sa hakkad kohe tegema või hiljem.. Eks seda taktikat on seal päris palju..

Teine omadus, mis selles mängus areneb, on meeskonnatöö.. kui sa ei võitle üksteise vastu, vaid on.. kellegagi koos võitlemine. Kõik see, kuidas kokkulepped sünnivad ja kuidas kokkuleppest kinni peetakse... selgelt arendab neid oskusi, mida on igaühel vaja. Seda taktikalist planeerimist või ka siis sellist meeskonnaoskust.. ma sõlmin kokkuleppeid, ma pean neist kinni ja ma.. kavandan koos.

Ja sõjamängud on ka muidugi selles mõttes huvitavad, et kui on lahinguolukord, siis tekib üks teine omadus.. et kuidas inimesed käituvad kriisiolukorras. Et tervishoius on.. väga selge grupp on erakorralise meditsiini arstid. On terve osakond, mis töötab ööläbi.. et kui on autoavarii, siis tuuakse sinna need igatpidi katki ja verd purskavad inimesed ja neid püütakse siis ära päästa. Ja kui seal on palju vigastusi ja inimene on sellises.. elukriitilises olukorras, siis sul tuleb teha otsuseid, et annan talle sellised ravimid, ma seon selle kinni.. või ma ei seo kinni, ma ennem teen selle operatsiooni, teen teise operatsiooni. Tuleb teha hästi palju otsuseid kiiresti ja õieti. Ja olla valmis ka selleks, et teed valesi otsuseid. Et selles kriisiolukorras sa ei saa alati õieti otsustada, aga sa pead olema otsustusvõimeline. Et ma mitte ei... kuna on rasked valikud, siis ma ootan et.. asjad lähevad selgemaks ja otsustan siis, vaid ma pean otsuseid võtma praegu. Teades seda, et mõned otsused lähevad valesti. Sõjamängud on samamoodi, et sa pead tegema otsuseid kiiresti ja efektiivselt praegu.. sa ei saa jääda toppama, ootama, sest sel ajal sinu siis.. küla või sõjavägi hävitatakse ära. Ja see on ka see omadus, mida siis.. strateegia ja kohati ka tulistamismängud üritavad arendada. Tehakse otsuseid kiiresti. On vaja, et inimesed oleksid otsustusvõimelised.

R: Teeme korraks praegu ühe pausi...

(paus, telefon helises ja linti tuli kerida)

M: Nii.. ee.. kus me nüüd oleme omadega.. aa.. kaheksas.. Kas teie arvates oleks mõeldav mõne koduse ülesandena läbi mängida mõni arvutimäng?

R: Et kui me rääkisime, et.. strateegiamängud arendavad näiteks ka seda meeskonnatöö oskust, siis näiteks mingil kursusel.. öelda et..

E: Et ma mõtlesin selle küsimuse peale.. et.. sõltub hästi palju mängust. Ja selleks, et mängu mängida, peab sul olema füüsilisi oskusi, sul peab olema mängulusti, et seda mängida.. Et kui nüüd võtta mingisugune kursus, siis on kindlasti kursusel inimesed, kes hea meelega mängivad ja on inimesed, kes vihkavad mängimist. Ja anda kohustusena see, et sa pead läbi mängima selle.. ei tundu mõistlik.

Nüüd sõltub mängust.. et kui ta on lühike ja õpetlik mäng, mida on võimeline.. noh.. võimalik lihtsasti ära õppida ja saada mingisugust teadmist, oskusi, kogemust selle käigus, siis miks mitte... Kui võtta näiteks kasvõi seesama Warcraft, siis selle mängu elementide õppimine, kuidas juhtida mingisuguseid mängu.. osalisi ja relvi valida ja kõike seda.. See sisse-elamise aeg on juba nii suur. Selleks, et seal olla osav ja mitte pettuda kogu selles mängus ja jõuda mingisuguste tasemeteni.. ja kõik see võtab väga palju aega. Et see peab olema.. selgelt soov seda teha. Et anda kohustusena seda mängida, ei tundu mõistlik.

Kui võtta noh näiteks mingisugune selline.. ka taktika-strateegia mäng.. Otsapidi noh.. Civilization, kus on vaja ehitada noh.. tsivilisatsioon üles. Siis kui üks mängu elemente on sellise.. noh tunni, paaritunnise kestvusega, siis miks mitte.. et õpetada inimestele arvutikäsitluse oskust ja...  See sõltub, hästi palju sõltub sellest, mis omadustega tahetakse seda klassi lõpetada. Aga ma arvan, et mõeldav...

M: Milliste omadustega peab arvutimäng teie arvates olema, et sellel oleks õppeaine seisukohast hariduslik väärtus?

E: Tal peab olema.. peale selle.. mingisuguste.. mänguihade rahuldamise kõrval ka siis.. teatud eluks vajalik oskuste arendamine. Et kui see on taktika või strateegia.. või see on meeskonnatöö õpetamine. Kui ta.. õpetab mingeid omadusi, mis on eluks olulised, siis.. siis on täiesti omal kohal mingit mängu õpetuses kasutada. Ma arvan, et meeskonnatöö on üks kindel asi, mida sellised tänapäeva grupimängud õpetavad. Taktika ja planeerimine. Mm.. empaatiaoskus.. mõista, analüüsida.. Just sellised analüüsitavad mängud, jah, ka strateegiamängud. Ja mõnevõrra arvutimängul on kindlasti ka selline.. stressi maandamise funktsioon. Et kui sulle meeldib mängida, siis mänguliselt on võimalik maandada ka stressi selle käigus.. natuke ka õppida *arusaamatu*

R: Aga kui näiteks.. räägime mängu nagu.. ütleme sisust.. Et noh okei, Warcraftis on enamik asju välja mõeldud ja see nagu niivõrd.. noh see on selle mängu sisesed teadmised ainult põhiliselt. Aga kui on näiteks mingi mäng.. meil toodi näide, et kui sinna panna näiteks reaalselt mingid ravimtaimed, mis osad on mürgised ja osad ei ole. Ja siis selleks, et siis seda nüüd normaalselt mängida, sa pead õppima ära, et millised on mürgised taimed ja millised mitte. Näiteks kuskil bioloogiasse... oleks kasulik, et kas?

M: Et faktiteadmiste omandamiseks...

R: No fakti ja võib-olla mingi siuke süsteem.. Et näiteks ka see, et teatud taimed kasvavad teatud maastikul seal mängus ja siis sa õpid.. noh, saad aru, et mida mingid taimed nagu vajavad tegelikult nende kasvuks.. midagi sellist..? Kas analoogseid asju...?

E: Selge see, et läbi mängu on võimalik õpetada, saab õpetada ja peabki õpetama. Ja kui seda läbi tavamängude õpetada saab, siis saab kindlasti ka läbi arvutimängude.

Nüüd.. ilmselt on üsna keeruline tekitada sellist.. mõnusat mängulist keskkonda väga sügav-tõsiste teadmiste edendamiseks. Seesama *arusaamatu* näide eksole, et kuidas tekitada sellist mängulist elementi, et seda mängu on ka põnev mängida. Et kui sa käid seal metsas ja kogud midagi, et tekiks ka siis mingi võistlusmoment või tekiks noh.. nii-öelda elude saamise.. noh.. boonuslik moment.

R: Jah, et sellel peaks ka mõju olema seal mängul..

E: Jah, et tal.. sellel, kes seda mängib, peab olema siis tõsine huvi omandada neid teadmisi selleks, et mängus edukas olla. Ja samal ajal mängu edu on ka tema jaoks tähtis.. kas ta siis võidab oma klassikaaslasi või ta siis saab mingit muud moodi boonust sellest, et ta läbi mängib... et miks mitte. Selgelt, kui ta mängu käigus adub neid teadmisi.. need jäävad talle külge, siis on väga hea.

R: Noh.. näiteks Age of Empires’it toodi ka näiteks, et erinevalt.. noh, see on ka strateegiamäng.. erinevalt Warcraftist on reaalse ajaloo baasil. Kuigi mängu autorid ise on öelnud, et see ei ole nagu.. mõeldud ajaloo õpetamiseks. Siis mingil määral ta... kas ta teie meelest annab nagu.. inimestele natuke rohkem teadmisi ajaloost ja võib-olla tekitab huvi selle vastu? Kui te teate seda mängu...?

E: Ei.. põhimõtteliselt tean jah. Samamoodi lennusimulaatorid eks.. õpetada seda, et on olemas erinevad lennukitüübid ja pommid, mida visata saab ja..

R: Jaa, aga tavaliselt simulaatoritega on see teine asi et.. kui on nagu lennusimulaator, siis see idee ongi sul seal teha see lend ära ja õppida neid.. vahendeid, kuidas lennukit juhtida. Aga kui oleks näiteks.. ma ei tea.. mingi.. mingi sõjamäng, kus sul on ka erinevad lennikud ja siis sa pead seal võistlema näiteks.. ma ei tea, laskma teise lennuki alla või... Siis sealt tuleb seda mängu-elementi nagu rohkem juurde. Et saab siin nagu vahet teha, kas on simulatsioon või mäng...

E: Et kindlasti noh.. maailmateadmisi on üks võimalus edasi anda, et kui sa tekitad mängu reaalselt.. Noh.. Civilization samamoodi.. kui sinna panna reaalsed linnad ja anda ka mingisugust mängu edu sellest, et sa ehitad seda linna ligilähedaselt nii nagu ta oli sul näiteks Roomas kuskil 16ndal sajandil või meie ajaarvamise alguses... Et siis selgelt jääb külge. Et oluline on see, et ta oleks siis tõsi-teaduslik või nii-öeda reaalsete eluteadmise.. faktide põhine. Samas enamus mänge kaldub sellest tuntavalt kõrvale.. ja siis jäävad hoopis valed asjad külge. Et mingisugused keisrid seostatakse täiesti valede ajaloo-sündmustega ja...

Aga põhimõtteliselt küll, et ka.. mäng on selline.. noh.. me omandame palju asju mänguliselt. Lapsepõlvest saati meile õpetatakse ka lasteaias igast asju mänguliselt. Kui ma suudan samasuguse õpikeskkonna tekitada mängu sees, siis sellise.. täiskasvanud inimeste mängu sees.. Siis väga.. väga mõjuv.

Üks element, mida ma ka loengus olen rääkinud, et FUN. Et selleks, et kasutajaliides oleks hästi.. hästi kasutatav. Siis on viis omadust ja üks nendest omadustest on see, et seda oleks meeldiv kasutada. Et ma tunnen ennast hästi, kui ma kasutan. Ja mäng on üks viis, kuidas teha seda.. mõnusasti kasutatavaks.

R: Mhmh.. Aga kui palju tänapäeval näiteks umbes nüüd... Te olete arvamusel, et enamik mänge ee.. õpetavad valesi teadmisi?

E: Ei. Ma arvan, et.. enamik mänge on liiga pikad. Et selleks, et seal mängus edukas olla, pead sa liiga palju aega veetma selle mängu juures. Et omandama neid käelisi ja.. oskusi ja teadmisi, kuidas mängus edukas olla. Ja selleks, et seal olla kõva tegija, selleks on sul vaja hästi palju aega pühendada.. tundides eksju sadu tunde.. Et kui see tuleks lihtsamini kätte.. Oleks nad palju noh.. *arusaamatu* vahend õppimiseks. Et ta.. läbi selle pika-pika mängimise siis tekivad sellised teised kired.. mis seal õpiprotsessile väga ei.. nagu ei anna enam teadmisi edasi, vaid sa teed samu asju kümme korda uuesti sellepärast, et sealt läbi saada ja kiiremini läbi saada ja.... ja rohkem pahalisi ära tapma...

R: Okei. Muidu..  näiteks RPG ja adventure-mängude mänguaeg on tavaliselt kuskil seal 50-60 tunni juures. Et kui see mäng veniks liiga pikaks, siis inimesed nagu tüdinevad ära. Et noh.. sadu tunde me ilmselt võime rääkida.. tõesti strateegiamängudest, kus sa võid alustada nullist uuesti.

E: No pigem ma mõtlen selle all siin neid mänge, kus.. ee.. Counter Strike..

R: Ja.. okei.. jah, multiplayer mängud ka..

E: Kus sa peadki.. mängidki unustamiseni.. uuesti ja uuesti ja proovid uuesti ja.. teiste vastaste vastu ja.. nii edasi. Et selles piirkonnas siis.. tulistad teisest kohast ja...

R: Mhmh...

M: Mida arvate sellest, et noored veedavad aega arvutimänge mängides? Tooge välja head ja halvad küljed?

E: Nagu ma ütlesin, et kui mäng arendab selliseid oskusi, mis on eluks vajalikud.. meeskonnatööoskus.. analüüsimise oskus.. mõtlemisvõime.. strateegiliste otsuste ja kiiresti otsuste tegemine... Siis on ta päris hea.

Halb külg on kinni jäämine sellesse keskkonda liiga kauaks. Kuna nad on visuaalselt põnevad.. tekitavad sellist mängulist ee.. kirge ja sõltuvust.. siis halb külg on see, et liiga sageli ei saada enam sellest.. keskkonnast välja. Ja kõik muu elu jääb siis tahaplaanile.

Hea külg on see, et tõepoolest.. ma tõesti usun sellesse, et kes.. teatud kindlat tüüpi mänge hästi mängivad, ongi paremate oskustega elus.

M: Kas nad on tänu sellele või selle pärast?

E: Nad arendavad neid oskusi edasi jah. Et.. mingi alge peab olemas olema.. see anne ja oskus-alge peavad olemas olema, et sa tahad meeskonna tööd teha või.. sa oled võimeline üldse otsuseid tegema elus.. ja kiiresti tegema.. Et kui sa oled väga kaalutlev inimene, siis ega mäng sul väga ei arenda seda kiiresti otsuste tegemist. Aga ta kindlasti aitab läbi mängulise elemendi siis seda oskust edasi arendada.

Aga noored jäävad.. ükskõik millisel eluperioodil mängima.. Et kui arvutimänge ei ole, siis on muid mänge ja.. kas mängitakse sellist.. puupüssidega metsas tulistamist üksteise vastu või siis arvutimänge.. Et see mäng jääb alati alles.

R: Aga kes see, et nad näiteks mängus tulistavad.. või kuskil metsas tulistavad.. on neil vahet? Nagu.. ütleme...

E: Selge vahe on füüsilises käitumises. Ühe puhul sa kulutad enda mingisugust.. kätt. Käe seda.. alumist osa.. vastu hiirt või mingisugust muud mänguseadet. Teisel puhul sa füüsiliselt jooksed ringi ja hoiad ennast vormis. Ühel puhul sa kogud rasva endale.. ja teisel puhul sa.. paratamatult selleks, et osav olla, arendad kehalisi oskusi rohkem.

R: Mhmh.. et omad plussid ja miinused on mõlemal?

E: Jah.. aga.. selle.. eks arvutimängu eelis on see, et ta on sul kättesaadav, saad nii-öelda saja sõbraga korraga.. Või peate korraga tulema siia.. nurga taha kuskile metsa.

R: Mhmh... okei.. Meil toodi ka selline.. mm.. väide.. et.. Inimesed, kes mängivad arvutis noh.. vägivaldseid mänge. Et nad ei pea päris elus seda vägivalda välja elama.. Et kuidas te suhtute?

E: Ma pigem arvan, et üsna paljudel juhtudel.. nad elavadki selle vägivalla endal mängus välja, mida nad muidu elaks kuskil mujal välja. See pigem soodustab seda, et sa ei ole vägivaldne väljaspool.

R: Mhmh.. et ta nagu ei...

E: Ta natukene tuimestab seda tajumis poolt, et kas ma tajun, kuidas ma teiste inimestega käitun. Kas ma olen vägivaldne ja kas ma käitun viisakalt.. ja empaatiliselt.. Seda see.. sõjalised mängud kindlasti tuhmistavad. Et kuna selline.. suremine ja ellu-ärkamine on nii lihtsasti ja muu-seas käiv ja verd pritsib palju.. Et ma teatud selliseid.. emotsionaalseid endas ala-arendan.

Aga kindlasti need, kes agressiivsemad tüübid on.. nad pigem elavad selle agressiooni seal mängus välja ja pärast on vähem stressis.

R: Aga kui me räägime näiteks mingitest RPG-dest, kus inimesed ei tõuse enam üles, kui sa nad ära tapad...

E: Vat ei..

R: Ma ei tea.. Neverwinter Nights on meile mainitud ja.. Baldur’s Gate ja.. sellised.. Et mis on.. põhimõtteliselt noh nagu rollimäng kuskil päriselus noh.. Dungeons & Dragons, kus on storyteller ja siis täringute mängitakse seda ja siis igaüks saab mõelda fantaasias, et mida ta teeb. Et analoog nagu arvuti peal.. et sul on mingi karakter, sul on maailm.. ja siis et mis sa seal. Need on võimalikult siukseks.. elu-lähedaseks üritatud teha.. Et kui sa seal tapad mingi tüübi ära, siis ta ei ärka enam ellu ja see kõik mõjutab ülejäänud maailma.

E: Mitte kunagi enam ei ärka ellu? Siis ongi köömes (?) Alatiseks? *arusaamatu*

R: Jah, või noh...

E: See, et inimesed nii-öeda tulistamismängu käigus.. olgu see siis arvutis või puupüssiga metsas ära surevad ja siis uuesti ellu ärkavad, selles ei ole midagi halba. Või vastupidi, et kui ta nüüd sureb ära ja jääbki surnuks.. et see nagu jällegi tekitab selle tunde, et elul on mingi väärtus ja see rõhutab seda.

Nüüd selge on see, et kui.. kui... rolli väga sisse elada. Kui sa mängid neid agressiivseid sõjamänge ja sa enam ei.. oled sellesse nii sisse elanud, et sa selle rolli üle võtad. Siis oledki väljaspool ka agressiivne ja lähedki mõnda koolitulistamist tegema selle pärast, et sul on.. sa oled nii-öelda selles rollis ja selles adrenaliinis sees. Aga see.. sul peab olema eelsoodumus või iseloomuomadus, et sa kaldudki sellisele agressioonile. Lihtsalt see agressiivne mäng arendab seda omadust sul välja ja võimendab. See ööpäevad läbi mängimine lihtsalt seisundi, kus ühel hetkel sa ei tee enam reaalsel elul ja siis sellel mängul vahet. Aga ma arvan pigem, et need on erandid. Et see.. üldjuhul tullakse sellest ikka välja.

R: Mhmh.. aga ütleme.. rollimängus sa tegelikult peadki sinna rolli sisse elama. Ja sul on võimalik seal maailmas siis käituda noh.. hästi või halvasti.. või vägivaldselt või mitte.. Või lahendada ühte probleemi väga erinevalt ja see kõik mõjutab kõike muud et...

E: Jah, aga see ongi see, et sa oled selles rollis sees. Tuled tuppa, pesed hambad ära või käed ära ja lähed sööma.. et sa elad ennast sellest rollist välja. Aga kui sa oled kaks kuud metsas olnud.. ka selle puupüssiga. Siis sa ilmselt oledki.. veel toibud sellest metsas olemisest veel päris kaua.. Et ka need, kes sõjaväes teenivad.. Kes on Afganistaanis olnud.. või Iraanis.. et siis nad saavadki trauma, mis on päris kauaks. Ja samamoodi ka arvutimängus seal... Muidugi noh, üks mõte, mis praegu sul.. sust tekkis.. on see, et me tuleviku maailmas elame sellises olukorras, kus meil on hästi palju virtuaalseid rolle. Mis on.. omamoodi nähtus.. mis võiks nende mängude kaudu välja areneda.. Et ma olen seal mingi töötaja, ma olen Facebookis mingisugune tütarlaps ja siis ma olen kuskil.. esinen mingisuguses heavy firmas.. mingisuguse kõva sellise rokkarina. Et mul ongi neid identiteete.. ja ma tahangi neid identiteete võtta erinevaid. Ja elada neid rollipõhiseid.. neid rolle välja erinevates keskkondades. Et võib-olla see mängude maailm arendabki seda rollistumist paremini välja ja aitab mul mujal edukas olla. Ja eladagi selles.. *arusaamatu* virtuaalses maailmas enda rollid välja.

R: Okei..

E: See võiks küll põnev olla.

M: Milliseid teile teadaolevaid simulatsiooniprogramme või arvutimänge soovitaksite ka teistele ning miks?

E: Vot.. Civilizations.. Civilizationit soovitaksin ma arvan.. selleks et.. maailma ja ühiskonna arusaamiks, et kui ma ikka kiriku ehitan kuskile, siis linn elab paremini, sest inimesed tahavad ühte sellist usku.. Et see arendab paremini sellist analüüsivõimet. Et selliseid taktika ja strateegiamänge.. soovitaks ka, et justnimelt takikat välja arendada ja mõelda, et kuidas erinevad lahendused saavad olla... et samade ressursside juures saavad olla erinevad lahendused, mis on edukamad ühel puhul ja teisel puhul on vähem edukamad.

R: Aga kas näiteks.. Sim City?

E: Ka Sim City ka jah...

M: Aga milliseid strateegiamänge siis?

R: Ma ei ole nii kursis viimasel ajal... Mina jään sellise.. umbes Warcraft, et ilus looduslik keskkond ja *arusaamatu* elemendid ja..

(transkriptsiooni lõpp ~31:38)