Mult on küsitud, et miks ma HRL-il käin. Põhjuseid on palju, aga ennekõike on see kodu. Sealt saab midagi kõrvale, silmale ja hingele, olgu selleks muusika, inimesed või atmosfäär. Seegi aasta oli selline, kaks päeva head muusikat ja scenet Vana-Vigalas üritusel Hard Rock Laager 2014.
Hakkasime Tartust sõitma kella 12-13 ajal reedel. Nädalavahetuseks lubas vahelduva eduga vihma ja külma ilma. Tee peal natuke vihma tuli, aga oli ka päikest, mis andis lootust, et vast terve päev sajune ja sombune ei ole. Jalmar hakkas Tallinnast ka umbes samal ajal tulema ning jõudis mõned tunnid varem kohale. Kui meie saabusime, siis oli pilveke jõudnud just Vana-Vigala kohale ja langesid mõned piisad. Ootasime umbes 10 minutit autos ja vihm läks üle.
Telkla oli juba mõõdukalt täis. Esimene bänd hakkas lavale minema ja ka eribussidega tulnud inimesed olid saabunud. Leidsime telklas enda meelest hea koha ning uurisime, millal on võimalik postreid saada. Nimelt Tartusse see aasta HRL-i postrid ei jõudnud ning piletitelgist võis seega iga soovija endale mõne omistada.
 |
 |
Esimene päev
Esimest bändi Skeleton Race ei jõudnud näha, aga kell 17 algas väiksel laval soome bänd Woland. Jalmar ütles, et see on guyliner (guys with eyeliner) ja ta väga ei viitsi vaadata. Alguses tundus Woland kuidagi väga igav, aga umbes kontserdi keskel tuli üks hea lugu, mille järel teine pool oli päris lahe. Kahjuks ei jäänud täpselt meelde, mis lugusi esitati, aga bändil on see aasta tulnud album Hyperion välja ja näiteks lugu Conquer All tundub täitsa hea.
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pärast neid tegime festi alal väikse ringi. Õlletelgis maksis vesi 2€ ja toitlustustelkides oli vesi ning karastusjoogid 1.50€. Karastusjookide valik oli väga hea, ühes telgis müüdi cocat ja teises pepsit. Kokku oli festi alal 3 erinevat toitlustusasutust, aga nendest mõnevõrra hiljem…
Kell 18 astus pealavale Norrast pärit bänd Koldbrann. Minu maitsele jäi bänd veidi igavaks ning lood tundusid kõik ühesugused. Ent lugeja võib ise kuulata näiteks lugu Totalt Sjelelig Bankerott.
 |
 |
|||
 |
 |
|||
|
||||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
Väiksel laval jätkas Thrashless. Käisime enne neid korra telklas saapaid nöörimas. Telklast oli näha, kuidas vihmapilv tasakesi laagri poole tuleb. Tagasi tulles paistis, et Thrashless tegi päris kõva show. Muusika mulle endiselt peale ei läinud, aga nende video loole Vodka Attack on päris naljakas… Jalmar ütles, et talle nad meeldisid.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pealaval alustas kell 20 Nevesis. Esimeste lugude ajal hakkas vihma sadama. Meenutas veidi seda, kuidas kunagi Rock Rampil tuli Nevesise ajal äikesetorm. Nii hull sadu ei olnud, aga keebi pidi ikka selga ajama.
 |
 |
 |
 |
Kellel veel Nevesise plaati pole, siis kindlasti soovitan muretseda. Mine kuula näiteks lugu Starfish Porn, mis leidis ka lives ettekandmist. Nevesise ajal jõudsid kohale kell 16 Tartust startinud Indrek, Kati ja Andu, seega läksin viisin Andule väravasse pileti. Andule meeldis Nevesise salalugu Jacob. Mind natuke häiris, et vihma sadas, kuna päev oli alles poole peal, siis ei tahtnud päris all out minna. Janno Reim ültes vihmale viidates, et pole ju hullu…
 |
 |
 |
 |
Vahepeal tekkis juba niigi veidi psühhedeelilise bändi auks üks ulme vikerkaar.
 |
 |
Kell 21 alustas väiksel laval uue plaadiga maha saanud Tharaphita. Nende plaadi nimilugu Ülestõus edendab kindlasti koolinoorte ajalooteadmisi selle osas, mida tegid meie vaprad vaarisad aastal 1343. Netist saab veel kuulata lugu Luupainaja. Laagris tehti veel mitmeid lugusi uuelt plaadilt, näiteks Bonanzat meenutava algusega Viimsepäeva koidik, mille kuulamiseks tuleb plaat osta. Ülihea plaat on.
 |
 |
Ank räägib lugude vahele alati toredaid asju. Lõpupoole tehti ka muidugi Merekurat.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pealavale saabus järgmisena üks väga huvitav bänd. Prantsusmaalt pärit shoegaze bänd Alcest. Ma nüüd ei tea, kas nad päris enda saapaid terve aeg vahtisid, pigem mitte. Huvitav oli bänd selle poolest, et nad teevad sellist.. kaunist muusikat. Lood on küll prantsuse keeles, aga kuula näiteks lugu Opale. Alcest on nagu mineraalvesi pudelis – võib arvata, et vee sees on kasulikud mineraalid, aga need on nähtamatud ja pudel on ka udune.
 |
 |
 |
 |
Üldiselt jah, kohati olid mõned lood päris eepilised. Osad lood kõlavad nagu nad võiksid olla mõne eepilise filmi lõputiitrite taustaks. Üks säärane on näiteks Delivrance. Igatahes, huvitav kogemus oli neid kuulata, kuigi kohati jäid lood minu jaoks liiga ilustatuteks. Üks veidi growlim lugu on Percées De Lumière.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Järgmiseks oli ennast kavasse trüginud Winny Puhh. Nad on ainus bänd, kes suudab HRL-il esitada reivikava, kus üle ühe loo on techno ja üle ühe loo on vene keelsed.
|
||||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
Jalmar ütles, et talle nad enam niiväga peale ei lähe. Kuigi, jah, Winny Puhhi kontsert on minu meelest alati midagi uut ja üllatavat, mida peaks ikka vaatama. Bändiliikmed ronisid mööda lava ääri ja lava all ringi ning publiku ette olid pandud õllemahutid, millest vist küll keegi eriti jooma ei mahtunud.
Telgid soovitati ööseks ikka lukku panna, sest mööda telklat pidi ringi käima üks kiimas Vanamutt. TV3 näitas muidugi klippi Peegelpõranda esitusest.
Esimest päeva lõpetas pealaval Metsatöll, kellelt tuli kevadel välja uus album Karujaht… tähendab.. Karjajuht. Metsatöllu ajaks langes päris paks udu laagri peale ja veidi jahe hakkas.
 |
|
 |
 |
Uuelt plaadilt on vast ühed toredamad lood Lööme Mesti ja Tõrrede Kõhtudes. Ka Surmamüür huvitav, kuigi seal vahepeal on veidi naljakas meloodia.
|
||||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
Igatahes, sellega jõudis esimene päev õhtusse ära. Kuuldavasti müüdi sel aastal ka väga odavaid ühe päeva pileteid reedeseks päevaks. Ma loodan, et inimesed kasutasid seda võimalust ning nägid suhteliselt varieeruvat esimese päeva kava. Kusjuures tuleb mainida, et terve festivali ajal peeti ajakavast väga kinni. See oli hea, sest nii ei pidanud kuskil kaua ootama ja bändid said mängida enda lubatud aja täis. Mulle meeldis ka tänavune minikava formaat, mida on näha esimeselt pildilt.
Öö oli veidike jahe, aga kindlasti polnud olukord nii hull nagu mõnel aastal Rabarockil olnud on.
Teine päev
Teine päev algas varakult läbi telgi ja une kõrvetava päikesega. Õnneks tekkisid päeva jooksul pilvekesed ja oli kerge tuul, seega üldiselt oli teise päeva ilm väga ideaalne.
Tegelikult hakkas teine päev osavusmängudega telklaagris ja relvanäitusega festivali alal. Paistab, et Kaido Haavandi tegi ka veidi heviaeroobikat. Jäime ise relvanäituse juurde passima, seega heviaeroobikat ei näinud, aga see on väga äge, kui ürituse korraldajad ka erinevatest tegevustest osa võtavad. Relvanäitus igatahes oli väga huvitav. Ühekordse granaadiheitja kohta räägiti, et asi, millega sa seda lased, on 10 korda kallim, kui relv ise. Kuulipilduja kohta ütles Andu, et ta on seda päev otsa kaasas kandnud kaitseväes.
 |
 |
 |
 |
Keskpäeval alustas pealaval instrumentaalansambel Ocean Districts. Suurepärane bänd teist päeva alustama, nagu näha, siis soetasime ka plaadi. Tegelikult on plaati nimega Expeditions võimalik ka muidu kuulata, soovitan.
 |
 |
Bassimees nägi välja nagu oleksid kitarrikeeled kivist ning nende tõmbamine nõuab ebainimlikku pingutust.
 |
 |
|||
|
||||
 |
||||
Väikest lava alustas heavy bänd Statica. Rahvast polnud veel eriti palju ja kuigi bänd ütles, et nad kummardavad Metallicat, siis no… minu meelest ei olnud lood üldse kõlavad. Metallica on selline kõlav bänd. Statica jättis aga külmaks, seega läksime telklasse riideid võtma. Võiks isegi öelda, et bänd oli veidi liiga.. staatiline.
 |
 |
 |
|
Kell 14 algas pealaval Soomest pärit gothic/power metal bänd Domination Black. Päris lahe, kuula lugu Cold Touch. Ma ei teadnudki, et Indrek nii hästi laulda oskab. Tegelikult pole solisti nimi Indrek, vaid hoopis Matias, aga mõned aastad tagasi laagri telklas oldi surmkindlad, et Indrek on selle bändi solist.
 |
 |
|||
 |
 |
|||
|
||||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
Järgmisena hakkas väiksel laval Evestus. Neid ei olnud ammu näinud ja väike lava tundus neile veidi liiga väike.
 |
 |
Evestus on visuaalselt huvitav bänd. Mine vaata nende visuaalset videot loole The Fall.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kell 16 jätkas pealaval thrash bänd Cantilena. Üldiselt, jah, thrash ei ole üldse minu maitse, seega üldiselt jäi igav mulje. Aga publikut oli ja paljudele meeldis. Kui thrash huvitab, siis tseki lugu Torn.
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
|
||||
 |
||||
Vahepeal tehti kaver Alice in Chainsi loost Would?. See oli päris mõnus.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väiksel laval jätkas thrashimist Wyrm Sub Terra. Ma olin neid enne näinud ja thrash tundub igav, seega ei jäänud neid eriti vaatama. Mainiks siiski, et lugu Osmium Heart on päris huvitav.
 |
 |
 |
|
Festi alal oli kohal model.ee ja sai soetada ka overall printiga laagri särgi…
 |
 |
Kell 18 olin ma thrashist suht ära tüdinenud, seega läti bänd Preternatural oli suurepärane leid. Võiks isegi öelda, et hetkeseisuga minu jaoks teisest päevast parim bänd. Loomulikult on palju aspekte, mille poolest see kindlasti ei olnud parim bänd, aga.. ütleme nii, et see on bänd, mida ma nüüd terve eilse ja pool tänast olen kuulanud.
 |
 |
 |
 |
Eelmine aasta Psilocybe Larvae läks küll rohkem peale, aga Preternatural on ka omamoodi ülihea. Meloodiline death metal ftw. Mulle meeldib, et seal on mõnes kohas natuke ka elektroonilisi/industrial elemente. Võib vaadata videoga lugu Cryophobia, aga üldiselt võiks minna nende FB lehele ja kuulata viimase albumi nimilugu Angeloid. Võimas värk.
 |
 |
Viimase loona tehti ülikõva poploo kaver – Land of Confusion.
Kell 19 algas väiksel laval Aghor. Solist nägi välja nagu martkalvetlik saiko-viiking. Meie propageerime mõttetut vägivalda ja juhuslikku seksi. Me oleme satanistid.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Aghor oli päris äge. Veits maitset saab nende albumi Necrolivonica trailerist. Solist ütles, et kui muusika ei meeldi, siis kogumise pärast võiks ikka plaadi ja särgi osta.
 |
Ka Jalmarile meeldis. Ta ütles, et oli eelmine aasta enda Civicuga trummarile küüti pakkunud laagrisse.
 |
 |
Pealaval jätkas Soul Thrower. Olin neidki varem näinud ja stiil ei lähe peale. Nad jätavad mulle kuiva mulje. Jalmar ütles, et oli äge olnud, aga jamh… ma küll kuulasin ning isegi klassikalise Judas Priesti loo The Ripper kaver oli väga kuiv.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
Igatahes, Kati lasi ennast vahepeal veidi lennutada.. famous last words. Ja käisime veidi toitu otsimas. Toiduga oli see aasta põnev. Ühest küljest on muidugi kiiduväärt, et valik oli päris suur ning palju huvitavaid asju pakuti. Eriti huvitavad olid pannkoogid. Kahjuks ma nende proovimiseni ei jõudnud, aga kui nad järgmine aasta ka on, siis kindlasti proovin ära.
 |
 |
 |
 |
Proovisin kahte asja. Kõigepealt võtsin veiseliha fajita, mis on umbes nagu wrap, aga väiksem. Nojah, veiseliha oli väga sitke ja pekine. Enamik aega nätsutasin mingit rasvatükki. Kristel võttis kanaliha fajita, mis kuuldavasti oli päris hea olnud. Teisena juhtus huvitav olukord punases toidutelgis. Seal pakuti grillvorstikesi kartuli ja praekapsaga. Need grillvorstikesed tundusid rohkem nagu sardellid, aga mulle väga meeldib praekapsas. Enne mind kaks inimest võtsid selle ja seega oli päris ahvatlev. Mina aga sain üllatuseks hoopis värske kapsasalatiga prae ja kohe, kui ma olin selle ära ostnud, kirjutati menüüsse juurde, et praekapsaga maksab 1€ rohkem. Mul ei oleks midagi selle 1€ maksmise vastu olnud, aga mitte keegi ei öelnud, et praekapsa jaoks tuleb midagi eraldi küsida.
Igatahes, ma ei tea, võib-olla oli lihtsalt toidu osas halb õnn. Veidi jama oli ka see, et laupäeva hommikul ei saanud telkla juurest kohvi. Möödunud aastatel on ikka saanud (kuigi mõnikord on tulnud veidi oodata). Tädikesed seal telgis küsisid veel mu kõrval olevalt külastajalt, kas ta hakkab neid peksma. Väga veider…
Kell 21 tuli väiksel laval Goresoerd. Jaa, Goresoerd on tore bänd. Tseki lugu Kuningas Direktor (live HRL-ilt). Pool tagasisõitu Tartusse kummitas mind Tsirkus.
 |
 |
|||
 |
 |
|||
|
||||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
Bassimees tegi ka kogu aeg änkse nägusi. Neil on väga multikultuurseid kui ka noori fänne.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Järgmiseks tuli pealaval Phil Anselmo and The Illegals. Vot, ma arvan, et selle kohta oskaks keegi teine peale minu palju adekvaatsemalt kirjutada. Ma saan aru, et tegu on Pantera ja Downi solisti sooloprojektiga. Siin on näiteks lugu Bedridden.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
See muusika ei ole minu teetass, aga muidu tundus väga muhe tüüp. Suhtles väga palju publikuga ja selles mõttes oli tase hoopis teine eelnevatest bändidest. I hope this festival grows. Look at all this land. I can see it now: stage, stage, stage; bar, bar, bar; pisser, pisser, pisser, pisser, pisser, pisser, pisser…
 |
 |
 |
 |
 |
|
Väikest lava hakkas lõpetama Thou Shell of Death. Viimati sai neid nähtud kuskil tundmatus metsas kellegi tundmatu maamajas väga underground üritusel. Kahjuks möödunud sügisel olnud Padise kloostri kontserdile ma ei jõudnud, aga kindlapeale lõi see paik sobiliku atmosfääri just TSoD jaoks. Juba eelmine aasta uurisin, et millal nad laagris esinevad, nüüd sai see siis tõeks. Tuleb mainida, et nad olid parima (ja suht ainus) lavakujundusega bänd sel aastal.
 |
 |
 |
 |
Ülimalt atmosfääriline ja põnev sünge muusika. Palju erinevaid instrumente ja kohati jäi väike lava neile kitsaks. Hiljem trummariga rääkides selgus, et neile oli oluline just see esinemise aeg ja, tõesti, pealava oli välismaa nimekate artistidega juba kaetud. Ma olen nõus, et esinemine pimedas andis kindlasti palju atmosfäärile ja meeleolule juurde.
 |
 |
 |
 |
Igal juhul, kes neid laivis näinud pole, siis kindlasti soovitan. Unustamatu kogemus. Tekitab sellise kriipiva ja kummitusliku meeleolu.
 |
 |
 |
 |
 |
|
Südaööl algas tänavuse HRL-i peaesineja Behemoth Poolast. Ulme.
 |
 |
 |
 |
Tõesti, valgustus, heli, show… kõik oli hämmastav ja võimas. Ma võiks ilmselt siin pikalt kirjutada, aga selle bändi jaoks lihtsalt peab ise nägema, mitte kuskilt lugema. See on ka üks põhjus, miks laagris käia. Blow Your Trumpets Gabriel.
|
||||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
 |
 |
|||
Umbes kella 2 ajal oli laager selleks aastaks läbi. Kiidaksin valgustust ja heli. Mõlemad olid väga head. Valgustus oli ka väiksel laval super. Heli osas tundus ainult paari bändi ajal, et mingi instrument võis olla veidi paigast ära, aga mitte kordki see ei olnud häiriv.
Veidi häiris üks turvamees, kes arvas, et Evestuse ajal on neil kindlasti vaja joosta crowdsurfereid, moshijaid ja muid huligaane püüdma ning ajas fotograafid ära. Talle vist tundus, et kui fotograaf just nuppu kogu aeg päästikul ei hoia, siis võtab ta ainult ruumi ära. Sama turvamees sattus ka Behemothi ajal veidi paanikasse ning kuigi oli lubatud 3 esimest lugu (nagu ikka nimekate välismaa bändidega on), siis juba pärast esimest lugu arvas ta, et ruum sai nüüd otsa.
Festi alal oli ka käimlaid veidi vähe. Põhjus oli vist selles, et kuna eelmine kord pandi üks rotti, siis seekord Kemmerling ei julgenud igaks juhuks rohkem kohale tuua neid.
Igal juhul.. vaatamata mingitele pisiasjadele oli festival väga õnnestunud ja mõnus. Ootan põnevusega, mis artistid järgmine aasta tulevad.
\m/
Veel pilte leiab:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1418377
Vaata ka Kristeli pilte:
1. päev: http://backsteidz.com/2014/06/29/galerii-hard-rock-laager-2014-1-paev
2. päev: http://backsteidz.com/2014/06/29/galerii-hard-rock-laager-2014-2-paev