Selle aasta kuumal Hard Rock Laager muusikafestivalil oli palju mitmekülgseid Eesti bände. Festivali plakatitel, piletitiel ja muudel meenetel oli väga äge prügipanda kujundus. Hästi põnev on iga aasta on näha uut, kuid siiski selgelt HRL-iga seostuvat sümboolikat, mis aastast-aastasse läheb aina paremaks.
Seiklus laagrisse algas mingis mõttes juba paar nädalat enne. Nimelt on mu auto tehnoülevaatus juunis ja seekordsel kuumal suvel juhtus nii, et radikas lendas ülevaatuse ajal õhku. Saal oli jahutusvedelikku täis. Õnneks saime töökotta kiiresti löögile ja radika ära vahetatud. Aga siis ei töötanud enam konditsioneer. Kuna laagri ajaks ja ilmselt ka üldse sel suvel on soojad ilmad, siis tuli jõuda see ka korda teha. Aga lõpuks kõik lahenes ja saime normaalse temperatuuriga Vana-Vigalasse sõita.
Kuuma ilma tõttu lubati festivali alale kinnises pudelis vett kaasa võtta. Lugesin FB kommentaariumist, et näiteks maitsevesi ei ole vesi, vaid jook. Nännialal leidus igasugu head ja põnevat. Ka Tankisti laulja oli pukis. Mulle meeldib ta vaba aja palmisärk. Ka Tankisti nänni kujundus oli väga põnev. Sellised huvitavad tehisliku metalli ja orgaaniliste kujundite kooslused. Sellised uhked kunstiteosed, mida võib jääda pikaks ajaks vaatama ja uurima.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
1. päev
Pealava alustas Spotify kirjelduse järgi eksperimentaalne folgi nüanssidega prügimetallibänd Valdis. Kojamehe kirjelduse järgi ei ole aga sellel bändil “Valdise” filmiga mitte midagi pistmist. Folgi nüansse sai leida näiteks laulja karuvammusest. Muidugi selle umbes 30-kraadise kuuma ilmaga oli muljetavaldav, et laulja koos karuga laval ära ei sulanud. Samas puhus täitsa mõõdukas tuul, mis tegi ilma tegelikult väga mõnusaks. Kuula näiteks Valdise lugu Karjed. Kui on mingi muusikapill, mille heli mulle üldse ei meeldi, siis on see lõõtspill. Aga selles loos on see päris hea. Vast on ikka nii, et kõiki pille saab hästi mängida.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
Väikse lava tegi lahti Tallinna surmmetalli bänd Humanity. Nagu Muumi mulle ühel eelneval aastal ütles, siis on probleemid fotopitiga väikse lava juures kujunenud juba iga-aastaseks traditsiooniks. Seekord tuli Humanity ajal fotopitti saamiseks navigeerida läbi umbes 30-sentimeetrisest läbikäigust prožestatiivide vahelt. Aga õnneks juba teiste bändide ajaks avati aed ka teiselt poolt, kust ei pidanud enam muretsema, et midagi kogemata ümber kukuks.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
Kell 18 algas pealaval Tankist. Kusjuures Tankist tundus muusikaliselt tükkmaad huvitavam kui eelmisel korral mõned aastad tagasi. Nende mullune album Forced Equal on päris hea. Vaata ka nende AI genereeritud visuaalidega videot loole The Gular Archipelago. Millegipärast sellest loost mõeldes tuli mulle pähe riim, et see pole mingi Prangli saar, see on vangisaar.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Publikut jahutati veega. Kristel ütles, et välismaal käib see nii kogu aeg. Vahepeal läks laval elekter ära. Härra Mees ütles, et vaja üks Hiinast toodud jupp ära vahetada. Generaator on üks täitsa suur jupp. Vahepeal tuli ka Jalmar ja küsis, et mika puhu. Ütlesin, et elekter läks ära, seega ei puhu mitään. Ta ütles, et ei märganudki, et elekter ära läks. Meenutasime siis, kuidas ükskord kunagi Rock Rampil esines kultusbänd Necro Strike, kelle ajal läks ka elekter ära. Jalmaril polnud see meeles. Meenutasin talle, et laulja Juhan Nöps ütles siis, et Keskerakond võttis elektri ära. Siis tal tuli see meelde, sest see oli see aasta kui seal esines Vennaskond ja Tõnu Trubetsky oli astunud Keskerakonda ja Vennaskonna sissekuulutajal oli olnud ees Edgar Savisaare mask. Igatahes, elekter tuli tagasi ja Tankist mängis natuke üle aja. Öeldi, et kuna Tankisti trummar on ka järgmise bändi kitarrist, siis ega järgmine bänd varem peale minna ei saagi.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Tõepoolest, natukese hilinemisega jätkas väiksel laval surmmetalliga Nihilistikrypt. Mulle täiega meeldis lavakujunduses oleva liivakellega onu joonistus. See on nagu miski fantaasiamängu boss oma deemonlikult sooneliste musklis käte ning vööl rippuva lihunikunoa ja konksuga. Ja siis tal on veel ees kirurgi mask ja must põll. Põhikohal on muidugi kahe käe vahel suur liivakell. See on täpselt selline tegelane, kellega üldse ei tahaks, aga ilmselt peab kohtuma kuskil rolli- või videomängus. Väga äge. See liivakell figureerib ka hiljutisel singlil Lessons in Constraint, mis jutustab allasurutud viha ja raevu paiskumisest.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
Kella 20 ajal alustas pealaval Goresoerd. Kusjuures ajakava hakkas tagasi paika minema. See oli väga hea. Ma mäletan, et varem mingitel teistel nimetamata jäävatel festivalidel on sarnane olukord ainult hullemaks vajunud. HRL-il on aga alati kiiduväärt, et kõik on korras ja täpne. Ja kui midagi juhtub, siis sellest taastutakse, mitte ei lasta lappesse. Igatahes, Goresoerd on äge ja taustal olev mao pilt oli ka tore. Mine vaata Hainziga filmitud videot loole Lein. Samas juba neli surmmetalli bändi järjest hakkas veidi paljuks saama ja tundus, et päev natuke venib. Pridiani lauljal oli sääre peal Cupheadi tatoveering.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kell 21 esines väiksel laval Hunta. Kitarristi kitarri peal oli kirjas “Laku apelsini!” Vaata ka Viktor Koshkini ja Crami lavastatud videot loole Normaalne Raadio. Aga veel põnevam oli Crami seljas olev koomiksiliku kujundusega olev t-särk. Paistab, et see on sellise bändi särk nagu Uncle Acid & The Deadbeats.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
Käisime vahepeal söömas. Hapukapsas oli ikka väga-väga hapu.
Kell 22 tulid pealaval Kosmikud. Nende selle aasta plaadil Surm Lõuna-Saksamaal on päris head lood nagu näiteks videoga Kalmistu Baar ning Ja Nuttis Tuba. Muidugi ka suksulugu Hipodroomi kurtisaan. Vanematest lugudest mulle meeldis lugu Ei Roosid, mille ajal oli tore punane valgus. Hainz laulis ka, et läbi seebimulli võre paistab vaid üksainus silm ning Aleksander Vana laulis, et ära mine närvi, veri annab värvi…
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väikse lava lõpetas esimesel päeval algupäraselt Kanadast pärit lustakas rokkbänd The Brains. Neil on selline lugu nagu More Brains, mis räägib zombie olemisest.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
Esimese päeva peaesineja oli Poola mustmetalli bänd Batushka. Nad käisid laagris ka aastal 2016 ja mul olid nende kostüümid ning teatraalsus tollest ajast meeles. Samas selleaastane kontsert oli kuidagi eepilisem ja huvitavam. Süüdati pühalikult küünlad, suitses viiruk, tõsteti üles mõned pealuud. Väga zen elamus. Pärast mult küsiti, et kas see oli siis õige Batushka. Ma olin küll eelnevalt näinud, et Spotify’s oli neid kaks tükki (üks kirillitsas ja teine ladina tähtedega), aga ei mõelnud sellest eriti midagi. Samas tõepoolest on siin 2018. aastal toimunud üks lugu. See lugu on siis kahest Poola mehest Derph ja Bart. Derph on Batushka bändi asutaja ja Bart laulis kontsertidel. Ühel hetkel Bart ja teised muusikud tegid Batushka muusikat ilma Derphita, postitati erinevaid asju sotsiaalmeediasse ning nüüd teevad mõlemad mehed Batushka nime alt erinevat muusikat, käiakse aktiivselt esinemas ja vaieldakse kohtus. Laagris käinud Batushka on Barti eestvedamisel ning on veel teine bänd Krzysztof Drabikowski (Derphi) Батюшка.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
Pärast sõitsime Märjamaa hostelisse tagasi. Teepeal nägime kahte politseiautot vilkuritega vastu sõitmas.
2. päev
Teist päeva alustas mu uus teisel kohal olev lemmikbänd Teravmoon. Nägin neid viimati paar aastat tagasi Sõpruse Puiesteed soojendamas Tartus. Vaata videoga lugu Vedur. Mulle meeldib, et neil on alati laval mingi äge propsidega liikuv show. Peaaegu iga loo juures oli mingi temaatiline tegevus. Näiteks oli neil kaasas suur aju, mis kontserdi ajal publiku poolt lahti harutati. Hommikusöögiks pakuti pelmeene. Lõpuks saeti kast pooleks. Jalmari sõber rääkis, et ta oleks peaaegu Teravmoona trummariks saanud.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Teisena esines väiksel laval punk rocki bänd Elukas. Selleks ajaks jõudis Andu ka kohale. Eluka laulja oli laval lahedalt liikuv ja hoogne. Mulle meeldis lugu Loomad Koos. Mine kuula. Naljakas on. Elukaga koos laulis vahepeal ka Pridiani laulja jälle.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kell 14 tuli pealaval surmmetalli bänd Külmking. Nad on väga huvitav bänd. Juhtusin neid eelmise aasta Barbar Feastil kuulma. Sellised omapärased Eesti folklooril põhinevad lood on neil. Nüüd on neil naisvokaal, kuula näiteks lugu Algus. Kuigi paari aasta tagused lood plaadi peal on meesvokaaliga. Kuulasin neid enne laagrit pikemalt ka ja tegelikult mulle meeldivad meesvokaaliga lood ka väga. Näiteks loos Libahunt on lahe, et refrään on puhta meesvokaaliga ja growliga osadel on sõnad hästi kuuldavad. Arusaadavad sõnad muudavad lood meeldejäävaks. Mulle meeldib ka loo Jaaniöö alguses keeruta-lennuta koht. Igatahes, kuigi praegune naisvokaal on ka väga lahe, siis oleks põnev kuulda ka neid vanemaid laule äkki nii nais- kui meesvokaaliga koos. Külmking kutsuti ka pärast publiku poolt tagasi ning lugu Vanapagan tehti lisaloona teist korda veel.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väiksel laval jätkas kell 15 bluusilik rokkmuusika bänd Sons of Stan. Kuulasime Anduga esireas ja oli hästi mõnus tripp. Kuula näiteks Isolation Wasteland. Laulja küsis, et kas võiks teha plaadi, kasseti või vinüüli. Kuuldavasti kassett võitis. Ma paneks küll nende kasseti autosse mängima.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Seejärel esines pealaval Wyrm Sub Terra. Kitarri peal oli ka kirjas “Wyrm Sub Terra.” Kuulasime neid natuke kaugemalt ja ühe loo nimi tundus olevat “Breeches Falling”, aga nüüd selgub, et on vast ikkagi The Preacher’s Folly.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Käisime söömas ka. Olin alguses kebabiprae suhtes skeptiline, aga osutus väga maitsvaks.
Väiksel laval tuli kurja mustmetalli bänd Pagansarv. Väga kuri. Siga. Kaarnakarva album. Kõigil olid ägedad rüüd seljas. Lauljal eriti äge narmendav.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pealaval esines kell 18 surmmetalli bänd Deceitome. Anders oli liikuv. Kitarrist tundus olevat Tankisti lauljalt esinemiseks laheda palmidega särgi laenanud. Mõtlesime pärastpoole, kuidas selle bändi nime peaks hääldama, kas deseitom või dessiitom.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kell 19 tuli väiksel laval lõunaliku gruuvmetalli ansambel Redneck Rampage. Neil tuli hiljuti uus plaat Descent välja ja käisin mõni aeg tagasi Tartus esitluskontserdil ka. Jätsin selle albumi teadlikult HRL-il ostmiseks. Kohtasin päevapoole ka trummar Martinit, kes ütles, et tal trummid juba soojad. Autos soojenesid. Kuula hiljutist videoga lugu Hellfire, kus bänd esineb pöörleval laval. Kristel ütles ka, et kitarrist Indrek on laval väga toredalt edev. Pärast kontserti hüppasid bändiliikmed kohe lava taha jõkke jahtuma.
Mulle meeldib uuelt plaadilt ka lugu Follow Me. Lauldi kaasa ka basseinipuhastuse loo Shallow Grave algust… Ooh, I’m just a pool boy. Loo The Watcher juures Karl ütles, et nii poisid kui tüdrukud peaksid öösel Vana-Vigala metsade vahel ette vaatama. Tema eest. Ta peab ju teadma, millest ta meile laulab.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Pärast Redneck Rampage esinemist pakkusin Indrekule, et me võiksime uuesti kunagi koos Tartus lauamänge mängida. Mul näiteks on uus HoMM 3 lauamäng. Selle järgi oli huvitav kokkulangevus, et järgmisena esineva bändi Mört backdropil oli HoMM 3 haldjate lossi taust. Laulja hääl ja natuke ka olek meenutas täiega Winny Puhhi ansamblit. Mainiksin siinkohal, et ühes toiduputkas müüdi huvitavat aprikoosi-jasmiini jooki.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Kell 21 tuli väiksel laval industriaalroki bänd Freakangel. Nad tulid lavale nii suure hoo ja energiaga, et Dmitry Darlingul tulid nii mikri kui kõrvaseadme juhtmed välja ja mikri ständ jäi talle kogu aeg jalgu. Ma ei mäletagi, kas nad suurel laval on kunagi esinenud, aga nad võiksid. Igatahes, Freakangel oli väga lahe. Lugesin feissi kommentaariumist, et keegi oli küsinud, et miks nende kontsertmuusika enam selline pole nagu vanasti. Ma ei tea, kuidas see küsimus tekib. Minu meelest tehakse küll ajatuid hitte väga ootuspärase heliga ikka. Samuti mulle väga meeldib nende uus ägeda videoga lugu Death Bloom, mis ka on suht nendelik pala. Ma arvan, et kui sa siit postitusest seni pole ühtegi video linki veel avanud, siis seda võiksid küll vaadata. Kunstiliselt maitsekas ja meeldejäävalt ilus.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
Pealaval kell 22 tuli Norra kurikuulus mustmetalli bänd Carpathian Forest. Kristelile meeldis nende lugu A Forest, mis on suht mittenendelik ja hoopistükkis The Cure loo kaver. Kuigi, jaa, väga hea kaver on. Carpathian Foresti kohta saab vast kõige muljekama pildi siit Redditi vestlusest. Põhimõtteliselt vestluse algataja uurib, et ta õde tahab minna Carpathian Foresti kontsertile ja kas on mõtet. Üks vastaja ütleb, et nägi neid ühel festil, kus laulja Nattefrost oli nii purjus, et kukkus lavalt alla. Teine vastaja ütleb, et kui su õde tahab minna Carpathian Foresti või ükskõik mis muu Nattefrosti asja kuulama, siis on sul suuremad probleemid kui lihtsalt hea kontserdi valik.
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Põhimõtteliselt laulja rääkis laulude vahel juttu küll ja võib-olla oli asi ka Norra aktsendis, kuid kohe üldse ei saanud aru, mida ta rääkis. Näiteks ühel hetkel ta vaatas kellelegi otsa ja Kristel kuulis, et you look like a million dollars, kuid mina kuulsin, et you look like someone died. Aga instrumentaal oli hea ja mulle meeldis bassimees, kes kogu aeg tegi kaamerasse igasugu poose ja tundus üldse väga tore. Igatahes, täitsa omapärane kontsert. Kuula sellist lugu nagu Death Triumphant.
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Väikest lava lõpetas modernse metalli ansambel Horror Dance Squad. Neilt on hiljuti tulnud välja album All I See Is Black. Aga tegelikult mine hoopis nende YouTube lehele ja vaata videoid. Neil on üllatavalt palju väga palju huvitavaid videoid seal. Giving Up on näiteks üks selline… eskaleeruv video. Samuti Everglow on hästi mõnus lugu. Ausaltöeldes ma ei oodanud neilt nii palju uut materjali ja ülivõimast hoogsat esinemist. Ma ei tea, kust neil see energia tuli, aga nii energilist kontserti ma teist kohe ei mäletagi.
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Tänavuse HRL-i peaesineja oli südaööl alustanud kuulus Rootsi surmmetalli bänd Hypocrisy. Bändi laulja Peter Tägtgren on tuntud ka ansamblist Pain. Kristel ütles, et sellest bändist mõeldes tulevad kohe Paini lood meelde. Mulle ja ilmselt väga paljudele teistele meeldib Hypocrisy videoga lugu Eraser. See on üks nendest legedest lugudest, mida nii 15 aastat tagasi sai ikka kõvasti kuulatud. Nüüd siis lives ka kuuldud. Aga ka näiteks videoga Chemical Whore on päris muhe uuem laul. Hypocrisy esinemine oli väga äge ning lood olid meloodilised. Hästi kena lavavalgus oli ka. Kuulasime helipuldi juurest ja väga põnev oli jälgida, mis kõik valgusega toimub. Samuti oli Peter väga positiivne… stay safe, enjoy life!
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Ja sellega saigi HRL selleks korraks läbi. Mõtlesin, et äkki võiks veel osta ikkagi Teravmoona plaadi ka, aga plaatide telgid olid juba kokku pakitud. Samas mõned teised nännitelgid küll müüsid veel asju. Kokkuvõtteks oli täitsa põnev laager. Palju huvitavaid eestimaiseid artiste. Ilus meenete kujundus. Viperused lahendati kiiresti ja hästi. Ilm oli ka kokkuvõttes väga hea. Võib-olla oleks mõni huvitav välismaa artist veel võinud olla, aga ma usun, et järgmisel korral kindlasti tuleb. Aastad ongi erinevad ning põnev on oodata ja näha, millega järgmine aasta üllatab.
Aitäh ja näeme jälle! \m/