Rock Ramp 2011

Möödunud nädalavahetusel oli Viljandis kolmepäevane festival Rock Ramp 2011. Praegu paistab nende kodulehekülg maas olevat.. tõenäoliselt otsivad kõik pilte sealt. 😛 Aga igatahes…

Seekord siis siukse käepaelaga. Esmalt tulekski tänada häid inimesi, kes minusuguse kompaktiga tüübi fotopitti lasid. Aitäh! Oli jälle uus ja omamoodi kogemus. 🙂

Kuigi no fotopitt oli ainult suurel laval, siis ikkagi oli äge teha pilte ka esirea publikust ja vaadata, kuidas pildistamise hetkel inimesed mind korra märkavad ja nägusi hakkavad tegema.. Väga põnev. 😀 Või siis pärast piltidelt vaadata, kuidas kõik olid mõnest bändist lummatud… näos rõõm. Samuti ka rääkida mõne tuttava fotograafiga juttu ja võrrelda, et kuidas nemad peegelkaameratega (mille ISO 32000 teeb ka täiesti müravabu pilte) momente jahivad. Äge värk 😛

Aga jah… kuna endiselt on öeldud, et ma kirjutan liiga vähe juttu ja panen siia liiga palju pilte.. Siis seekord võtsin festile ka paberi ja pliiatsi ja tegin märkmeid, et märkimisväärsed asjad meelest ära ei läheks. 😀 märkmed 2.

Päev 0.

Kogu asi hakkas juba neljapäeva õhtupoolikul Tehases ja seega hakkasin lõuna ajal Tartust tulema. Eelnevalt veel postitasin Rock Rampi FB lehele sõnumi, et liigun kella 18 ajal Tartust Viljandi ja autos on 2 vaba kohta. Nelja tunni jooksul sellele vastuseid ei tulnud ja seega kella 18 ajal käisin Selverist läbi ja hakkasin üksi sõitma. Maantee otsal hääletajaid ka polnud. Tõenäoliselt oli paljudel veel tööpäev reedel ja enamik saabuski alles reede õhtuks.

Neljapäeval oli päris palav ilm… ja nagu HRL-ile minnes ja sealt tulles juba tuttav oli, siis olid maanteel Viljandi juures teetööd. Ma veidi lootsin, et nad on selle tee juba korda teinud… Aga paistab, et siiski mitte.

Jõudsin siis kohale ja… Vahetult telkla juures olev parkla oli juba täis. Sõitsin siis mingi veidi maad edasi ja Teater Ugala ees oli täiesti suur tühi plats. Parkisin auto sinna. Vedas… kui see oleks ka täis olnud, siis oleks pidanud kas kuskile tänavale/majade vahele või siis tasulisse parklasse panema. Kuigi no tasuline oleks parkla olnud ainult reedel tööajal. Kuid siiski…

Telklasse minnes üritas üks tüüp autoga sinna sisse saada. Tõi põhjenduseks, et telkla ees olev parkla on juba täis… Valvurid siiski teda autoga sinna sisse ei lasknud ja ma ütlesin, et kui sõita 50m edasi sellest täis olevast parklast, siis on täiesti tühi parkla seal ka…

Panin siis telgi Tartust ostetud 6 vaiaga püsti ja hakkasin uurima, et kust ma käepaela saaksin. Telkla nägi tol hetkel umbes selline välja.

Telkla valvurid ei osanud käepaelte kohta midagi öelda ja siis mõtlesin, et lähen peavärava juurde. Natuke oli veel aega.

Selgus, et peaväravat ei olnudki ja festialale võis vabalt sisse jalutada. 😛 Igast telke ja lavasi pandi veel üles. Niimoodi siis Muumi need ettevalmistuste pildid tegigi…

Kuna kell hakkas 21 saama, siis läksin kiirel sammul Tehase poole. Pressi käepaela sain Tehase väravas olevate valvurite käest…

Bändid siiski veidi hilinesid ja niikaua sai kuulata kõlaritest lastavaid klassikaid nagu Korn – Freak On A Leash, Marilyn Manson – The Beautiful People, RATM – Bulls On Parade, Rammstein – Du Hast, Ozzy Osbourne – Paranoid jpm.

Tehases seekord oli sissekäik ja lava teisel pool. Kui eelmine aasta tuli minna küljepoolsest uksest, siis seekord sai siseneda tagumisest suurest hangaari uksest, mis jäi ka kogu ajaks lahti. Väga hea mõte, rahvas mahtus paremini liikuma ja natuke rohkem õhku oli ka seal. Kuigi bändide vaheaegadel ikka mindi õue värsket õhku või suitsuõhku hingama ja mõned bändid kurtsid laval, et üldse õhku pole… Siis minu meelest oli küll areng eelmise aasta olukorrast lähtuvalt. 😛

Kuna Pringles oli üks sponsoritest… Siis müüdi ka Pringles’it 2 euro eest. Päris naljakas värk ikkagi… Aga jah, ka sööki pakuti ja suht normaalne oli. Kahjuks Tehases sai joogimüüjalt pudeliga ainult vett osta… Ja see oli sinise korgiga ilma mullita Vichy vesi. Sprite jms. oleks topsis antud. Söögimüügikohas oli ka muid asju, kuid vahepeal oli seal päris pikk saba, seega otsustasin Tehases siiski ilma mullita vee kasuks.

Aga igatahes. Rock Ramp 2011 avas selline bänd nagu R.U.D.E. Nad olid päris ägedad. Kahjuks tundub, et YouTube’is on neilt ainult veits kehva kvaliteediga konsasalvestused. Aga kui ära kannatada, siis Loom Su Sees on näiteks põnev lugu. Samuti võib lugusi kuulata nende MySpace’i lehelt. Lõpuloona tegid nad Juri Gagarini, kus rahvas sai kaasa laulda… 😛 Ja siis pärast lasti mingit Einar Laigna naljakat klippi… Soovitan kuulata. 😀 Homo Consumens..

Siis kui R.U.D.E. peale tuli, siis lava esine oli suht tühi, aga kohe vedas üks valge särgi ja pikkade blondide juustega tüüp ühe üleni mustas ja lühikeste mustade juustega goota tüübi lava ette, liigutas pead üles-alla ja näitas, et vot nii peab nüüd tegema… 😀

Aga niisiis… pärast neid tuli siuke bänd nagu Junk Riot. Mulle väga ei meeldinund.. minu meelest vokaal ja muusika olid kuidagi liiga kiledad. No mine kuula nende lugu Black Widow, siis saad aru… 😛

Siiski no.. paar inimest tantsisid selle saatel lava ees…

Peale neid tuli punkbänd Zlo. Hm.. huvitav lugu neilt oli Ema, Ma Kaotasin Töö.. Aga toda ei paista YT-s olevat, seega võib kuulata näiteks lugu Machopask.

Üks tuttav Neonetist, kes ka rämbile tuli… rääkis enne Zlo’d, et tema mingi sugulane või tuttav oli läinud kristlikusse laagrisse selleasemel, et Viljandisse tulla. Ja et ta ise pidi veel punk olema… et kas kristlus ja punk saavad üldse koos olla jne. Et tema ei saa väga sellest punk-asjast aru.

Zlo ajal ma hakkasin veits mõtlema et… kasvõi see lugu.. Ema, ma kaotasin töö.. Et punk on kohati selline sarkastilise sõnumiga muusikastiil. Või vaata kasvõi Kurjamit, kes laulab pohmakaga tööl olemisest või raskest lapsepõlvest, kus polnud tasosi ja Playstation 2-te… Minu meelest vähemalt ongi nii, et nad laulavad elu allakäigust nalja ja sarkasmiga.. olles sealjuures ka ise kohati selle sees. Kohati sündmustest, mida inimesed mõnikord teevad ise enda jaoks hullemaks, allakäiguspiraal jne.

Töökaotus on noh.. muidugi probleemne sündmus, kuid sellest noh.. halamine emale ja mõtlemine, et mida ma homme söön, teevad asja veel rusuvamaks. Kusjuures hetkel mõeldes, siis reggae tundub täielik vastand sellele. Kuid tollest veidi hiljem.. Bombillaze juures. 😛

Zloga oli veel see, et vahepeal haaras üks tüüp publikust kogu aeg ühte mikrit ja laulis sinna ise räfrääne ja teatud kohti. Kui nad lõpetama hakkasid, siis haaras seesama tüüp uuesti tolle mikri ja karjus, et korrata… korrata… Zlo tüübid küll veidi kõhklesid, kuid tegid siiski veel ühe loo.

Nooh.. ja peale neid tuli Ceremonial Perfection. Nad olid hoogsad ja mõnusad nagu ikka..

Isegi nii hoogsad, et solisti käevehkimine jäi mu pildile väga udukoguna.. 😛

Ühel hetkel solist seisatas korra… kogus julgust.. ja siis läks kallistas esireas olevat neiut. 🙂

Kitarrist küsis, et kas te Koit Toomet teate… Teate jah? Vot, tema pidi siin täna esinema, aga ta ütles, et on liiga vana, et rokkida. Siis tulime täna hoopis meie siia teie ette rokkima.

Seejärel tuli minu jaoks päeva üllatus…. hukkmetallibänd Hukkunud Hinged. Tere ööd, Viljandi!

Hetkel muid lugusi väga ei leia.. ei tea ka.. Seega kuulake lugusi Loojangu Laul ja Juurte Nukrus.

Igatahes, väga-väga äge värk… Kitarristil oli mingi suurte silmadega tühi/kuri pilk, kui ta laulis… Ja too habemega solist oli mingi täiega esitatud muusikas sees. Lauldes kissitas silmi (okei, see võis olla sellest, et pärast ta käis nägemisprillidega ringi) ja tegi vahepeal ahastuses nägu…

Üligeniaalne värk.. väga efektne, kaasahaarav ja sünge.

Seejärel läksin telklasse ja üritasin magada. Ärkasin hommiku poole mitu korda palavuse tõttu üles… Ja õhtul veel Ceremonial Perfectioni solist oli mingi seltskonnaga kõrvaltelgi juures ja kui ma nüüd ei eksi, siis nad mängisid vahepeal seal akustilist kitarri. Ja kui ma nüüd veelkord ei eksi, siis nad rääkisid seal vene keeles, et kellegi eesti keel pidavat veits kehva olema jne… Äkki selle kitarristi, kes enne viimaseid lugusi ütles, et meil on paar lugu rohkem. Hakkasin ise ka pärast mõtlema et… kuigi näiteks inglise keeles ongi noh.. more, mis tähendab mõlemat. Siis eesti keeles on nii veel kui ka rohkem… mis tähendavad veidi teisi asju. Ei teagi, kuidas vene keeles on.

Aga muidu möödus öö normaalselt. Sain Kristelilt sõnumi, et Goresoerdi tüübid ja Kristo Kotkas olid Soome laeval, et järgmine päev Tuska festivalil esineda. 😛

Päev 1

Reede hommikul käisin Tegelaste Toas kohvitamas, omletti söömas ja lehti lugemas. Põhiline oli ehk kaamera aku laadimine… Tunnikese seal laadisin teda pärast eelmise päeva õhtust väsitamist.

Lugesin seal ka vist Postimehest ühte artiklit Rock Rampi kohta… Meelde jäi järgnev lõik:

Mullu tabati festivalialal 14 alkoholijoobes alaealist. «Ma arvan, et 3500-pealise publiku ja mitmepäevase ürituse kohta… kurb muidugi, et neid leidub, aga viimase kolme-nelja aastaga olukord pidevalt paraneb ja neid purjus alaealisi jääb pidevalt vähemaks. Loodame, et sel aastal ei leita neid üldse!» loodab Nöps.

Pärast seda jalutasin mingi aeg festiala poole.. Seal ei olnud endiselt eriti mingit valvet väravate ees, seega sain ilma kontrollita sisse. Mõtlesin, et.. mõni võibki mingi jalutada hommikul vara sisse ja siis passida seal terve päeva ja saada tasuta kontserte nautida… 😛

Igatahes, telke ja asju veel püstitati. Veits naljakas terava Pringles’i reklaam oli suurelt aia peal. Ja millegipärast oli Rocki telk täpselt ühe pingi ja prügikasti ette pandud. Hiljem küll mõned inimesed olid sinna pingile roninud ja puhkasid seal… kuid veits sürr ikkagi. 😛

Tsillisin siis väikse lava juures, kuna seal pidi esimene bänd tulema umbes tunni aja pärast. Nägin, kuidas toidutelki varustav auto veits ühe pingi vastu sõitis. Ja siis ühel hetkel puhus tuul väikse lava juures oleva suure Pringles’i reklaami pikali.

Aga siis lasti trelliga reklaamihoidja jalad lava külge kinni.. ja eest kinnitati nipukatega. Küsisin, et kui kindel on, et see mingi hetk ettepoole inimeste peale ei kuku. Vastati, et pole just väga kindel. 😀 Aga no ei kukkunud õnneks…

Avamise korral rääkisid tähtsad inimesed veidi juttu ka. 😛

Ja siis tuli reedese päeva esimene bänd Raudraev.

Nende põhilugu tõenäoliselt oli Sõdur.

Raudraev oli ka ikka paras üllatus. Mingil hetkel ma isegi vaatasin, et nad oleks nagu noor Metsatöll vms. Selline folkmetal. Kuula ka mõnusat lugu Lätsi Sõtta.

Igatahes… Pringles’i reklaami allakukkumisega alanud tehnilised viperused jätkusid. Kitarrimehel läks keel katki, kuid sellest vaatamata ta mängis edasi. Solistil tuli kaks korda mikri juhe tagant ära… Ja ühel hetkel tuli ka käe ümber olev kaunistus lahti ja siis ta võttis selle üldse ära ning viskas maha.

Minu meelest läks tal ka ühe loo algus sassi.. igatahes vahepeal ta võttis mikri suu äärest ära ja ütles veits roppusi omaette.. 😀

Praegu vaatan, et.. seda pilti, kus kitarrist katkise keelega edasi mängib, ma polegi üles pannud.. Peate mind lihtsalt uskuma siis nüüd. 🙂

Kusjuures selle Sõduri looga oli see värk et.. nad ütlesid, et publik saab kaasa laulda. Ma nüüd ei mäletagi ja pole kirja ka täpselt pannud, aga minu meelest nad paar korda laulsid ise ja siis lasid mingeid kohti veits publikul laulda. Jätkuvalt on see Metsatöllu teema, kus minu meelest nad lasevad liiga palju ja kohe publikul laulda. Mõistlik on Raudraevu moodi kõigepealt ette laulda… ja siis ehk paari kohta lasta publikul… ning seejärel jälle ise. Aga jamh, ma tulen selle teema juurde veel tõenäoliselt tagasi hiljem. 😛

Veel ma kiidaks nende helitsekki… kus nad harjutasid erinevaid kohti läbi. Kooslaulmist, karjumist jne.. Ühesõnaga väga põhjalik ja asjalik tundus.

Nonii.. edasi 16:00 tuli pealaval Mockingbird.

Sinna jalutades märkasin, et oli tekkinud Punase Risti esmaabitelk ja tatoo-telk. Kusjuures väga äge, et esmaabi telk oli.. minu meelest HRL-il ei olnud ja siis kutsuti sinna kiirabi kogu aeg. Ja ühel hetkel turvad isegi ütlesid, et nad ei taha enam kiirabi kutsuda, sest kiirabi tüübid on vihased, et neid kogu aeg sinna kutsutakse. Mõistlik, et kohapeal on igaks juhuks selline telk olemas… eriti noh, kuna seal oli ka väikseid lapsi, kellel ma nägin hiljem veits marrastusi põlvedel ja ühel oli isegi pea veidike verine…

Siis tuligi Mockingbird… Mingise 20-minutilise viivitusega, sest üks võim oli läbi läinud. Kuna bänd niiväga ei tõmmanud ja ma polnud veel fotopitis käinud, siis mõtlesin, et ei hakka selle ajal veel minema. Pealegi tuli akut ja mälu veits säästa… Seega tegin paar pilti piirde juurest, kus vägapalju rahvast polnud.. Ja läksin istusin ja kaesin kaugemalt. Üks huvitav lugu oli.. mm.. nad ise nimetasid, et selle pealkiri on Huiamine.. Aga jamh.. kuulasin nende feissbuukist kõik läbi ja no ei olnud toda. Sõnad olid mingi ain’t no wrong and ain’t no right…

Tuttav fotograaf tegi rahvast pilti… Ja Raudraevu solist oli ka enda neiuga kaema tulnud. Minu pilku tõmbas veits eesistuja ruudukujuline kõrvarõngas.

Seejärel seadsin sammud väikse lava juurde, kus hakkas Rockhouse’i asemel Necro Strike. Janar, seesama tuttav fotograaf ülalolevalt pildilt, ütles, et päris hea, kui korraldajal on oma bänd kohe käest võtta.

Väikse lava ees olid Hukkunud Hingede tüübid ja pisifotograafid. 😛

Seejärel tuli üks tüüp lavale ja ütles, et meile on valetatud.. et siin polegi ainult Eesti bändid, vaid järgnev bänd on pärit Süüriast ja viimasel ajal on nad tuuritanud Lähis-Idas… 😀

Geniaalne… 😀

Nagu tõsiselt… peab ikka loovust olema, et paari päevaga sellise kava peale tulla nagu nad tegid.. 😀

Järgmine lugu on Trumme Monitori… Trumme Monitori!…

Aga siis ühel hetkel tõmbas Välisministeerium neilt elektri välja. Kitarrid jäid vait, aga trummar pani veel 2 minutit edasi.. 😛

Ühesõnaga.. väike katkestus oli. Kuid siis vist lükati heli teise võrku ja nad mängisid ilma valguseta edasi.

Seejärel toodi Zorgi kitarrist… või see tähendab.. tundmatu jalgrattur.. lavale ja küsiti rahvalt, et kas jätta ellu või mitte. Rahvas küll vastas, et mitte, kuid seejärel selgitati, et nii ei lähe.. 10 miljonit tuleb küsida.. ja Paet lendab lennukiga kohale.. tsiuu..

Publik ja teised inimesed…

Jalgratturi üle tehti kaunis kurja nalja.. Ja seejärel ühe loo ajal hüppas ta lavalt alla ja jooksis minema.

Kuna pantvang põgenes, siis olid nad sunnitud enda turvalisuse huvides lavalt lahkuma… Aga jah.. peab vist rohkem Süüria bände hakkama kuulama. 😀

Seejärel tuli pealaval Burn Still ja ma mõtlesin, et peaks ikkagi selle fotopiti asja ära proovima.. Bändi sissejuhataja rääkis, et ilmaga on seekord vedanud, sest tuul ei olegi seakombinaadi poolt nagu eelmine kord. Samas tehnikaga vedanud ei ole, sest juba kaks korda oli alt vedanud (Necro ajal genekas ja Mockingbirdi ajal võim).

Sain veits publikust pilte… paistab, et vähemalt üks pakk Pringles’it ja üks purk Rocki müüdi ära.

Siinkohal mainin, et ma ei pane mitte kõiki pilte publikust ja muudest asjadest siia… Seega tasub vaadata ka selle postituse lõpus olevale lingile, sest võimalik, et just sina jäid mõne jäädvustuse peale, mida ma siin välja ei ole toonud. 😉

Igatahes, publikus oli veits mosh..

Lähen korra sündmuste käigust veelkord kõrvale ja tänan lahket nännitelgipidajat, kelle juures sain vahepeal kaamera akut laadida. Mingil põhjusel läks nii mõnigi kord seda vaja. Reedel korra.. ja kuigi ma ööseks jätsin telkla valvesse aku laadima, siis oli laupäeval ka korra vaja. Igatahes, suured tänud härrasmehele nännitelgist. 😛

Vahepeal läksin sööma kah. Lisaks 5€ maksvale šašlõkile pakuti veel 2.60€ maksvat veiselihaburksi. Valisin viimase ja see oli ülihea. Janar oli vist kana oma võtnud ja too ei pidanud hea olema. Aga veiseliha.. nämmm… ja parajalt terav oli ka. 😛 Ning üldse ei pidanud ootama.. läksin küsisin ja kohe kuskilt tagant anti mulle kiles ja soe ning maitsev burger… (Y)

Samuti oli väga hea joogivalik erinevates joogitelkides. Coca ja Sprite ja Nestea ja Cappy… jap… Veidi ehk tundsin puudust Rabast ja HRL-ist maitse suhu jätnud sidruni kollase korgiga Vichy veest. Kuid jah, peale selle olid veel 2 karastusjoogiautomaati. Jällegi täiesti geniaalne otsus need sinna tuua, ei pidanud kordagi järjekorras seisma ja alati sai sealt hea külma Sprite’i.

Aga nii.. jap. Seejärel tulid kell 19:00 Pilvikud. Noh, nad olid alguses veidi igavad. Kuigi no lood tundusid mulle vähemalt päris keerukad ja mind pani imestama, et kuidas nad oskavad koos kõik nii keerulisi lugusi mängida. Vahepeal üritati ka mingit sõnumit edastada.. stiilis, et ära saa kontorirotiks, vaid järgi enda unistusi…

Minu maitse jaoks veidi liiga hipid…

Pärast neid.. kell 20:00 tuli minu jaoks üks esimese päeva põhilisi esinejaid… Märkasin ka veits süngeid pilvi taevas. Õnneks siiski vihma ei tulnud.

Nüüd ma vist pean ette hoiatama, et nendest sai tehtud päris palju pilte… Et.. kui sa oled üks nendest, kes arvab, et mu blogis on liiga palju pilte ja vähe teksti.. siis nüüd ma veidi valmistan pettumust jälle.. 😛

Kell 19:00… pealaval.. Zorg!!

Ma ei tea… mine tõmba terve Rooste plaat ja kuula läbi.. Seejärel mine vaata Õndsuse ja Hüpikhiire videot. Seejärel kuula uuesti Rooste plaati….

Vot siin oli küll veits see, et.. pildistamisele lisaks oleks tahtnud ka näiteks Õndsusele kaasa elada publiku seast.. Aga jamh, mulle meeldis neid pildistada ka. Ja pärast niigi läksin publikusse. 😛

Lemo hüppas natuke..

Üks vesi palun..

Ka neil oli veits tehnilisi viperusi….

Aga siis Lemo laulis edasi… vahepeal tuli publiku sekka kaaa..

\m/

Jaa.. ülivägev..

Siis nad läksid ära..

Laivi ajal viskas Lemo ühe 50-st pressitud Zorgi Rooste plaadist publikusse kah… õnnelik uus omanik on siin. 🙂

Igatahes.. Lemo rääkis veel laval, et see on tõenäoliselt nende viimane konsa praeguse Rooste kavaga.. et järgmiseks 4-5 aastaks nad sulgevad ennast uuesti stuudiosse uut materjali valmistama. Või vähemaks-rohkemaks.

Ja minu meelest siin oli neil palju parem heli kui HRL-il.. ma ei tea.. laagris oli väike lava ka ja vb seal polnud see helisüsteem nii äge kui Rock Rampi pealaval. Või siis Lemo otsustas mikrit suule natuke lähemal hoida. 🙂

Seejärel tuli väiksel laval Lenna

Mõtlesin, et huvi pärast võiks ju kuulata… aga ma ei tea.. võib-olla oli asi selles, et olin just Zorgi kuulanud, aga Lenna tundus väga halb. Nad alustasid minu meelest mingi eriti kehva kaveriga Eno Raua Sõidulaulust… Mine kuula parem Mihkel Raua versiooni sellest.

Aga njh… paar pilti sai ikka tehtud.

Kuna Lenna ei vastanud minu ootustele, siis läksin nännitelgi juurde tsillima selleks ajaks. Sain teada, et alguses pidi Kurjam seal esinema ja sellepärast oli saadetud kaasa hunnikas Kurjami särke.. viimased läksid edukamalt kui Metsatöllu särgid. Veel sain teada, et Markus oli ainus, kes pani enda nänniga kaasa ka nimekirja, et kui palju mingeid asju on… ülejäänud olid lihtsalt andnud kastiga stuffi ja öelnud, et müüge.

Veel oli müügis 180€ maksnud viimane Winny Puhhi pusa. Minu andmete järgi ei õnnestunud neil seda maha müüa. 😛

Rääkisin ka HRL-i patchide ideest.. sain teada, et tõenäoliselt õnnestuks need teha müügihinnaga 2€. Ütlesin selle peale, et ma ostaksin mingi 3-4€ eest kah selle. Ja siis läks edasi teema HRL-i seinalippude ja vihmakeepide peale jne… No eks ma jälle loodan, et järgmisel aastal midagi uut ja huvitavat tekib. Võiks ju… 😛

Veel selgus, et Rock Rampil pole see aasta Nailboardi telki, sest selle müügimees on Dagö mänedzer ja on nendega praegu tuuril…

Etjah.. informatiivne tsill oli.. 😛

Seejärel tuli pealaval kell 22:00 teine esimese päeva geniaalne bänd.. Tharaphita!

Õlut kõigile!

Väga äge oli Anki ja Draxi laval jälle koos näha…

Mine kuula nende lugusi Merekurat ja Surmatalv. Viimane on mind mingi kevadest saati kummitanud… 😛

Esimest, kui ma ei eksi, tehti viimase loona… Mis kurat see oligi? … Mis kurat? …. MEREKURAT!!! \m/

Jaa… geniaalne… lahe oli ka, kuidas Drax laval kitarri mängides ringi käis ja lakka viskas.. Või siis lihtsalt äge välja nägi.

Pärast neid sai jälle ennemainitud Coca-masina juures janu kustutamas käidud..

Ja siis tuli väiksel laval Dramamama

Novot.. ma nüüd ei teagi jälle. Võimalik, et ma jälle polnud sellise.. softrocki lainel pärast Tharaphitat… Aga jaamh.. veitsa igav oli. Eks ma istudes jälgisin…

Tegelt okei.. Everybody Knows oli päris hea. Ja nende uus lugu Dark Days meeldis kaa.. YouTube’is on keegi pannud selle Supernaturali taustale.. läheb väga teemasse.. Normaalne..

Kõmpisin siis pärast neid pealava poole.. Läksin viimaste lugude ajal juba tee peale, et ei peaks rahva sisse jääma..

Pealava poole kõmpides siis nägin, et öösel tatuu ja piercing läheb päris hästi…

Ja noh… vaatamata sellele, et väikse lava ees oli veel pääris palju publikut… oli suure lava esine ikka paksult rahvast täis. Eks kõik ootasid esimese päeva peaesinejat… Winny Puhhi… 😛

Saundtseki ajal viidi mikker solisti juurde ja… Mis see on? Vokaal jh? PAIDEE!! PAIDEE!! TÜRI!!! Ma väga vabandan, mind ei lasta praegu paljalt lavale.. aga varsti tulen… TÜRI!!! PAIDEEE!

Ja kui nad siis lõpuks tulid…

Päris hull, millist vokaali see tüüp ikka teeb… selline peenike ja võimas. Veidi kile, aga mitte selliselt häirivalt nagu too Junk Riot eelmine päev oli.. Vaid noh.. äge ikka…

Võimas konsa oli.. fotograafid ja kaameramehed olid ka kõik platsis…

Valgus oli algul selline lillakas.. siis ei saanud suurt eriti mingeid pilte teha. Aga no, eks see oli nende stiil.. mingi setlist oli näiteks lilla teibiga põrandale tõmmatud ja kitarrid olid lillad ja.. Või äkki hoopis roosad?

Aga vahepeal oli valget valgust ka.. ja kui kellegi välk kinni püüda õnnestub, siis on ka vedu.. 😛

Igatahes.. solist oli vist terve aja sellise laheda nukra näoga.. Kui teised ikka selle show ajal vahepeal puhkesid naerma jne.. siis solist ei näidanud seda välja. Või äkki polnud valge värvi alt näha.. ei tea..

Noh.. ja see kaisuloomade teema oli muidugi. Vot Rabas jäidki nad nägemata… Jalmar ütles, et juba seal olid nad kaisuloomi publikusse visanud jne. Nüüd siis nägin, et mis värk nendega oli… 😀

Vahepeal oli ukulelet vaja monitoridesse juurde panna…

Ega see mingi naljapill pole.

Ohjaa.. seal oli ikka pikk show ka ja värki.. Tüübid trummide tagant jooksid vahepeal ringi ja piirde juurde ja mm.. nautisid esirea neiusi.. kes olid asjaga suht rahul.

Eks kõik muidugi ootasid Peegelpõrandat, aga jamh.. solist näitas selle peale näppu ja tegi hoopis Nuudlid ja Hapupiima… Jalmar ütles, et tema meelest Peegelpõrand ei olegi nii hea lugu kui Nuudlid ja Hapupiim ning viimast nad eelmine aasta ei olnud teinud…

Ja siis mingi hetk oli…. Mul on naabritega jama tihti lugu…. mul on naabritega jama tihti lugu…. oma viga! Hankige paremad naabrid! Ehk siis minu lemmiklugu Vanamutt. Mind veidi häirib, et ma ei leia nende lugude sõnasi kuskilt… Aga jamh.. äge.

Pärast, kui ma publikusse läksin, siis kutsuti publikust üks punapäine neiu lavale.. Ja seejärel tuli Lemo lavale. Lemo tundus veits segaduses olevat, et mida ta seal tegema peab… Aga siis nad kandsid ette loo Kolm Väikest Põrsast.

Okei.. hm.. Jalmar tahtis, et ma kirjutaksin, et… tema leiab, et ei viitsi enam Winny Puhhi ajal publiku seas hüpata.

Ja sellega reede õhtusse läkski. Kell oli juba päris palju saanud ja olin veits väsinud… ei teadnud, kas minna Tehasesse ja siis läksin telklasse. Tsillisin seal veits ja läksin magama… Seega Talbot ja Uwe Boll jäid nägemata. Mind küll veidi huvitas, et mida see Uwe Boll teeb.. Aga kaamera aku sai ka tühjaks ning viisin siis tolle hoopis laadima ning läksin järgmiseks päevaks välja puhkama.

Niigi järjekordselt ajas hommikupäike kella 8 ajal korra üles…

Päev 2

Ma ei mäletagi, mis kella aeg ärkasin… Tõenäoliselt lõplikult kuskil 11-12 ajal… Sai veidi kaasavõetud saia söödud. Viimane banaan oli imelikuks läinud ja seda ei tahtnud. Ja seejärel Tegelaste Tuppa hommikukohvitama. Kuna minu aku oli öösel laadinud, siis seda enam seal uuesti laadida polnud vaja… Aga no Jalmar laadis telefoni.

Linnas toimus ka Motoramm.. aga kuna ma ei tahtnud väga mälukaarti ja akut kohe hommikul kulutama hakata, siis tegin ainult paar pilti ja läksin edasi.

Hommik festialal algas Heviaeroobikaga.

Turvamehed olid valmis juhuks, kui Heviaeroobika peaks käest ära minema… ja Zorgi tüüp tegi neile heli.

Heviaeroobika juures oli huvitav, et neile oli juurde tulnud ka üks tüüp.. Heviaeroobika särgiga ja puha. Ning siis üks teine tüüp tegi jäätisega aeroobikat kaasa.

Veidi huvitav telk oli mingi tubakatelk, kus sai peale sigarillode ja asjade ka näiteks päikse vastu mütse osta.

Laupäeva esimene bänd oli Nikns Suns.

Ma ei teadnud nende kohta midagi, seega oli päris üllatus, kui nägin, et tuttav inimene teaduskonnast mängib neil kitarri.

Nad olid ka selline folkmetal. Mine kuula näiteks nende lugu Imed. Ja no nad pidavat Folgil ka esinema.. Kahjuks ei saanud nad bürokraatia tõttu veel Rambil enda uut plaati Kuri Koer müüa, kuid praeguseks peaks see juba poodides olema.

Neil olid huvitavad flöödi- ja kitarrisoolod. Kas te torupilli kuulete? *toob mikri lähemale* Keerame valjemaks! Kas te torupilli kuulete?? *kitarrist astub teise mikri juurde* Aga kas te kitarri kuulete? *mängib soolo*

Pärast tuttavaga rääkides selgus, et tema üritab kitarriga seal seda metal poolt bändis hoida.. ja ülejäänud tüübid teevad folki.

Igatahes, folgikott ja kitarr.. 😛

Mind inspireeris üks lugu, mis siin on nimega Lauliku Sõim, aga Nikns Sunsi esituses ma ei leia seda.

Aga nojah.. mis siis ikka. Tuleb vist plaat hankida kuskilt… Kuigi minu meelest oleks tore, kui vähemalt YouTube’is oleksid lood olemas.

Järgmine oli Tanel Padar… või see tähendab.. Revolver pealaval… tegin paar pilti, üks on siin.

Mind inspireeris üks punklugu… nimega Kõik Mu Sõbrad On Surnud.. selle ajal istujate hulgast ikka neiusi jooksis lava ette. Aga toda ma ei leia jälle kuskilt. Minu meelest oleks tore, kui vähemalt YouTube’is oleksid lood olemas.

Aga põhilugu oli vist Prozac Noorus.

Seejärel läksin väikse lava juurde tagasi, sest seal hakkas Onu Bella.

Noored punkarid juba istusid kaevul ja ootasid… Kuigi selle pildi tegemise momendil nad tõusid püsti, et müüri juurde varjule minna. 😛

Igatahes jaa.. siis tuli Onu Bella… et Vabastada Anna-Maria Galojan.

Mind pani hämmastama, kuidas tal on mingi sada erinevat pilli seal ees ja ta kasutas neid kõiki mingite lugude ajal. Väga multifunktsionaalne mees…

Jalmar tahtis seda pilti küll Taaga ajal teha.. aga hea, et ma selle siis ära tegin, sest Taaga ajal ta oli telklas… Ja veits publikut ka juurde…

Ja… nüüd tuli see moment, kus oli väga äge, et ma akrediteeritud fotograaf olin… Nimelt, kui te veel mäletate, siis eelmine aasta oli veidi nukker, et ma Nyrok City ajal trummarist häid pilte ei saanud. Nüüd on terve seeria!

Seal üleval olles mõtlesin, et peaks publiku poole ka paar pilti tegema… Väga huvitav kaader sealt ülevalt..

Ühel hetkel tuli ka maailma parim laul, mille ajal Onu oli nõus loovutama ajutiselt oma T-särgi.. Selle loo videosalvestust Rock Ramp 2011-lt saab vaadata siit.

Aga no põhilugu oli ikkagi see, kui mul sünnipäev oli.. Ma Võtsin Viina.

Peale teda oli pealaval Gina… ööööö….

No ma ei tea.. neile meeldis..

Aga paistab, et neile mitte..

No igatahes… läksin väikse lava juurde tagasi… 😛

Sest seal hakkas 17:00 teise päeva üks geniaalsemaid esinejaid… Taak

Helitseki ajal ma ikka jah… jälle imestasin, millist häält Mart Kalvet oskab teha. Kui ma siin enne kiitsin Winny Puhhi solisti häält… siis nüüd korruta see oskus ja kiitus mingi suure arvuga ning liida miskit veel otsa kah.

Aga jaa.. Mart siis vaatas lava üle.. küsis, et kas ta seekord võib mikri stendi ise otseks panna. Ja ütles, et pani poomi trummide juurde, kui keegi küsima peaks… Natuke ta seal tsillis ka.. et ennast vist õigesse meeleollu viia.

Millal me peale lähme?
Kell 17:00…
Ja mis kell praegu on?
Hea küsimus… vaatan… ongi viis.
Kas me peaksime alustama?
Me kohe alustame, kui meie trummar on kusel ära käinud.

Mine nüüd kuula lugusi Õiglane Jaak ja Roe… Kahjuks minu jaoks põhilugu.. Lahkuja Kustutab Tule.. YouTube’is ei paista olevat. Aga mine sinna ja otsi veel miskit huvitavat juurde. Linnadesööja on suht äge lugu, vahepeal lasti raadiost ka päris palju.

Neil oli ka uusi lugusi.. näiteks Sümbol Pimedus tundus täitsa intrigeeriv lugu.. ja mõned olid veel. Seega lähiajal paistab olevat oodata hm.. äkki uut plaati? 😛 Põnev-põnev…

Ahaa.. vot siin ma tahtsin selle kaasalaulmise juurde tagasi tulla. Mart Kalvet ei öelnud kordagi, et vot nüüd on teie kord.. laulge vms… Ma olin esireas ja laulsin neid lugusi kaasa, mille sõnu ma teadsin. Ja see oli minu jaoks palju võimsam kogemus, kui ma ei tea… mingit lihtsakoelist refrääni koos publiku ja ilma bändita kaasa laulda..

Taaga lugude sõnad on nii.. kuidagi.. geniaalsed, meeldejäävad.. samas keerulised.. väga põnev sõnakasutus, kuid väga hästi jäävad meelde kah. Sellised voolavad, kuid omapärased sõnad. Võimas…

Kustub leek ja kustub lootus, kustub elutahe. Silmist kustub säde, algab reetlik meelepett….

Oh jaa…

Okei, seejärel tuli pealaval A-Rühm.. Novot.. hm.. kui ma Toe Tag’i kohta ütlesin, et oli päris äge.. raske ja efektne. Siis A-Rühm jättis nagu veitsa külmaks..

Aga neid vist ei jätnud.. 😛

Noh.. eks nad andsid endast parima ikkagi. Võimalik, et ma olin jälle pärast Taaka veidi teistsuguses meeleolus.. Aga siiski..

Nad seal rääkisid, et neid ei oleks lavale lastud, kui nad rokki ei teeks.. Ja siis nad olid eelmisel õhtul võtnud esimest korda kitarrid kätte ja õppinud mängima… 😛

Genka ütles ka, et kuna tema on Winny Puhhi plaadifirma omanik.. ja kui ta kuulis, et nad Peegelpõrandat ei teinudki, siis nad otsustasid, et võtavad kätte ja teevad ise selle ära hoopis.

Aga jah… publiku seas olid kollid.. Ning väiksed lapsed kuulasid ka väikse aia tagant..

Genka ütles, et ta oli ka medika ostnud, et rahva sisse visata. Mulle meeldis veits Rap Is Sucks, mis ikka vahetevahel kummitab. Eks neid lugusi ole veel.. nagu Popmuusik ja Viimane Lumi.. Mingi vanad lood, mida ikka kunagi sai veidi kuulatud. Ja Jalmarile meeldis vist üks hilisem lugu.. Loterija.. Aga jamh.. mul jäi veits elamus saamata sealt see aasta.

Igatahes, päris lahe oli publikut pildistada ja jamh.. nagu ma alguses mainisin, siis kohati lahe, kui märgatakse ja igast nägusi ja asju tehakse.. 😀

Seejärel 19:00 oli väiksel laval Nihilistikrypt.

Olin selleks ajaks juba suht väss ja läksin nautisin neid veidi kaugemalt… Aga enne tegin publikust paar pilti.

Istudes tegin ka publikust ühe pildi. 😉

Nihilistik ütles, et kuigi ürituse nimi on Rock Ramp, siis nemad teevad metalit. Ja et paistab, et publik oskab küll metalit ka kuulata. Ma nägin kaks korda, kuidas publiku seas väiksed lapsed seisid pinkide peal ja viskasid näppu..

See Pringlesi värk on veits ikkagi naljakas… mingi hull metal käib laval ja siis naeratava näoga vuntsidega suur onu tahab, et ma krõpsu ostaksin vms.

Vahepeal läks üks fänn lava peale istuma ja siis veits tülpinud näoga turvamees tuli lähedale ja tõstis ta sealt alla…

Pärast neid tuli pealaval õige Tanel Padar… Inimesed isegi ootasid, et nad aia tagant näha saaksid, kui ta lavale läheb. Ülejäänud publik ootas kaa.. ja siis ta ühel hetkel läkski.

Vot.. nojah.. Ma olen enne Padarit üks kord kunagi ammu Õlletoobril Saaremaal näinud… Siis isegi oli veits äge, aga mingist hetkest enam eriti äge ei olnud. Kormoranides oli ta äge. Muusikuna jääb minu maitsest veidi kõrvale… Ma ei tea, Terminaator on näiteks äge samas… Aga Padar millegipärast mitte. Piltidel jäi päris äge siiski…

Publik oli päris äge..

Täitsa lahe, kui väiksed lapsed õlule võetakse ja siis neil on mingi nii rõõm… 🙂

Paar pilti Padarist ja Päikesest veel..

Ma läksin Padari ajal võtsin veel ühe veiseliha burksi.. nämm-nämm.. 😛

Peale seda tuli väiksel laval punkbänd Guiseppe Perverdi Big Band. See läks ka veidi minu maitsest kõrvale… aga publikut oli massiivselt.

Suur bänd ise oli selline..

Käisin ringi ja avastasin, et päris palju istutakse igal pool müüride peal ja nauditakse konsat..

A ühel hetkel solist laulis et… Seltsimees, helimees, miks bassiga on nuss, ojee?

Ja tehniliste viperuste tõttu jäi konsa jälle pooleli. Eks ta oli veits juba lõpupool ka.. aga jamh.. Pärast seda lasti kõlaritest U2 – Elevation ja rahvas laulis ning tantsis selle saatel.

Pärast seda värki oli kavas kirjas Shower, aga tegelikult tuli hoopis Bombillaz. Etjaa.. ma vaatasin enda neljapäeva hommikul kirjutatud kava ja seal oli kõik õigesti. Aga näiteks Jalmar ei teadnudki, et ei olnud Showerit…

Pealava juurde minnes vaatasin, et nännitelgil läheb ikka päris edukalt.. Muidu noh, mulle veits ei meeldi, et Metsatöllu välgumihklid on tulekiviga. Need lähevad mul alati mingi megakiiresti katki. Elektroonilised on kuidagi vastupidavamad… Aga no maitse asi ehk.

Hmm.. Bombillazel olid ka tehnilised probleemid.

Novot.. Bombillaz oli huvitav bänd. Reggae.

Selle rastadega pika flöödiga tüübi vokaal oli täpselt nagu ühe Taavi oma, keda ma tean… päris ulme.

Aga enamasti laulis üks turbaniga habemik hoopis.

Ma siin enne kirjutasin, et pungi suht vastand tundub reggae.. just sõnumi poolest. Nad nagu.. laulavad väga otse igast hmm… noh, ühest küljest positiivsetest asjadest. Teisest küljest mingi sellistest hipi asjadest. Okei, ma ütlen kohe ära, et mulle meeldis täiega lugu Hea ja Kurja Tundmise Puu, mida saab kuulata siit. Täiega kummitav fraas… need on mu porised käed, aga mitte verised…

Aga peale selle loo.. umm.. muutus veits tüütavaks. Näiteks siuke lugu nagu Pumm. Hakkas millegipärast nagu väga häirima ja tekkis tahtmine kuskile ära minna. Ja no siis neilt oli veel selline lugu nagu See Mees On Rasta, mis umm.. oli veits huvitav, et mis mees siis rasta on… Aga nagu selles Pumm loos… kuidagi liiga palju kordab ühte ja sama fraasi… rasta, rasta, rasta, rasta….. Ökk.. 😛

Ent jamh… mõnevõrra huvitav kogemus oli sellist bändi näha, kuulda ja pildistada.

Olen märkmetesse kirjutanud et… kui ma ütlesin eelmise aasta laagris, et Finntroll oli liiga jolly… Siis vot.. see bänd oli nüüd siin liiga jolly.

Pärast neid tuli väiksel laval Apple’i Mac. Või noh.. Popidiot.

Hm.. ma olen märkmetesse kirjutanud, et nagu väga halb versioon REM-ist..

Muidugi noh.. arvata on, et Mängin Muusikat on põhilugu. Ja no see mulle veitsa meeldis ka. Olen veel üles kirjutanud loo Tallinn-Helsingi, mida paistab, et saab kuulata MySpace‘ist. See oli siuke sürr atmosfääriline lugu.. Aga jamh, muu jättis suht külmaks.

Samas noh.. hr. Haavandi läks selle ajal pingi pealt publikusse nautima.. seega vast nad nii halvad nüüd ei olnud kah. 😛

Mis mind aga häiris, oli see et… neid oodates sattusid minu ette mingi perekond väga-väga väikse lapsega, kes kärus magas. Ja mingi klubipiff, kes tõenäoliselt oli tolle ema sõbranna vms. Nad seal tegid suitsu ja värki.. aga see noh, okei, polnudki vast kõige hullem.. ema tõstis käru teistpidi, kui ta suitsu tegi. Häiriv oli aga see, et see käru korraks juba libises seal kallaku peal. Ja siis suitsu tehes jättis ta käru sinna kallakule ja lasi käe ka lahti selle küljest. Isa oli vahepeal ära läinud. Ma mingi kogu aeg hirmuga vaatasin, et see käru sealt nüüd liikuma ei hakkaks…

Aga nojah… muidu üldiselt olid päris sürrid viimased bändid selle aasta Rock Rampil… Eelnevalt see nännitelgi tüüp küsis, et kas bändide list on aastatega võrreldes alla käinud vms.. Ja siis ma ütlesin, et ei ole.. et vanasti oli ka Blacky näiteks jne. Kuid nüüd ma veits korrigeeriks seda ütlust, et noh.. tibake on küll.

Muidugi siin tuleb nüüd tähele panna seda, et suudeti haarata väga laia publikut siiski. Nii sellel Bombillazel, Padaril, Lennal, Guiseppe Perverdil kui ka Popidiotil olid lavaesised ikka rahvast väga täis. Lihtsalt minu maitsest on natuke hakanud ära kalduma… aga seda siis üldjoontes. Mingi 1/3 bändidest vähemalt olid ikka üliägedad ning nende ja festivalielamuse tõttu oli kõik siiski päris äge.

Niisiis… festiala viimane esineja Kosmikud.

Jalmar ütles, et nad tegid kuidagi vähe lugusi või nii… Nojaa, tõesti, nad näiteks Minni-Hiirt või minu lemmikut.. Planeetide Sõda ei teinud. Kuid eks kell surus peale kah ja ikkagi täitsa arvestatav konsa oli minu meelest.

Aga see eest tehti üks äge lugu laupäeva õhtustest tegevustest… isaga… Um-mam-ma. Kahjuks jällegi ma YouTube’ist ei leia seda praegu.

Hainz

Aga jaa.. noh.. igal pool on kirjutatud ja nad ise ütlesid ka, et see on neil selle suve ainus konsa Eestis. Nende kodulehelt vaadates, siis nad tuuritavad Soomes praegu suht.

Kõmmari..

Ja nooh.. ilmselt sellest tingituna oli ikka megasuur rahvamass ka lava ees. Muidu seda oleks võinud ehk enne juba mainida, aga õnneks see aasta olid lava ette korralikud piirded hangitud. Mitte nagu eelmine aasta, et sellest väiksemast aiast mingid kolmnurgad tehtud.. Vaid ikka needsamad ägedad piirded, mis Rabas ja HRL-ilgi olnud on…

Aleksander Vana… pealtpoolt lõuga ja altpoolt lõuga. 😀

Kusjuures vot.. Jalmar ütles, et näiteks Tharaphita tundus talle veits kehva.. et 2007nda aasta Rabas oli näiteks palju ägedam olnud. No üks võimalus on muidugi see, et me ise olime nooremad ja asi tundus võimsam. Kuid no mul on ka selline teooria, et… enamikel bändidel ei olnud eriti mingit lavakujundust. HRL-il ja Rabas on olnud lava taustale tõmmatud suur bändinimi või logo ja värk…

Eh.. otsisingi praegu üles enda 2007nda aasta raba pildi.. paistab, et seal neil veel ei olnud tõesti taustal suurelt bändinime. 2009nda aasta HRL-il mul kaamerat vist polnud… Aga siin ühe video järgi tundub, et siis neil see nimi suurelt oli. Etnojaa.. ei tea..

Miks see teema siin tuli.. on sestap, et.. Kosmikutel oli päris khuul lavakujundus.

Trummidel Kristo Rajasaare…

Mõningad ülesvõtted publikust…

Ja.. publiku seas hüppav.. päevakangelane Jalmar.

Mänginud bänd oli.. Kosmikud..

Ning sellega olid festialal kontserdid lõppenud.

Suundusin siis rahvamassiga koos festialalt väljapoole… See on täiega sürr tunne, kui mingi võimas kontsert saab läbi ja siis tuled põlevad ja rahvas liigub koos ära. Mõned jäävad kuskile teepeale tsillima ka.. või tuttavaid otsima/ootama.

Paistis, et enne Kosmikuid sissepandud 512-sel mälukaardil oli veel piisavalt ruumi ja aku langes ühe kriipsu peale alles kuskil Kosmikute ajal vist… Seega võis enam-vähem okei meelekindlusega Tehase poole sammud seada. Käisin veel telklast korra läbi ja viskasin tühja Sprite’i pudeli telki.

Kusjuures oligi, et noh.. tavaliselt mingi.. rabas või HRL-il ma üritan taara viia telki ära, et pärast kuskile taarakotti panna ja hiljem kodus ise ära viia. Kes sente ei korja, see eurot ei saa – mentaliteet… Aga siin ma väga ei viitsinud, sest noh.. kogu aeg tahtsin jälgida, et mis kuskil toimub ja pilte teha jne. Ja telkla oli veidike kaugel. Tõenäoliselt, kui oleks vihma sadanud ja ma oleks kilejope järgi läinud või riideid vahetama vms… Siis oleks rohkem taarat kaasa tirinud. Hetkel jäi ainult vist see üks Sprite’i pudel ja Tehasest ostetud veepudelid. Siuke lugu siis nüüd.. 😛

Käisin siis korra telklast läbi ja edasi Tehase poole. Sinna suundus päris tubli hulk inimesi. Ma nüüd ei teagi, kas rohkem kui neljapäeva õhtul. Võimalik, et veidike rohkem küll jah… Reedese õhtu kohta ei oska kommenteerida.

Tehases pidid hakkama Shirubi Ikazuchi ja Forgotten Sunrise. Esimese kohta ma ei teadnud midagi, aga teist põrnitsesin HRL-il suht kaugelt ning Sõjajala Õis jäi üldse kuulamata, sest oli vaja teise lava juurde joosta. Seega Forgottenit oli kindel plaan minna kuulama.

Shirubi kohta teadsin ainult seda, et üks neiu sealt olevat tahtnud küüti Tartusse laupäeva õhtul. Ma alguses mõtlesin, et lähen ise ka laupäeva õhtul Tartu, kuid see polnud eriti kindel… Mõtlesin, et vaatan jooksvalt. Ja siis mingi hetk selgus, et Jalmar tahtis pühapäeva hommikul minuga Tartu tulla ja kuna ilm oli okei, siis mõtlesin, et magan ikkagi välja telgis… Seejärel sain aru, et see Shirubi neiu olevat arvanud, et paneb siis öö läbi pidu ja läheb hommikul esimese bussiga või nii… Ei oska öelda, kuidas asjad kujunesid.

Igatahes.. mul olid järel paar viimast suitsu ja avastasin taskust ka hommikul kaasa haaratud paar piimakommi… 😛 Tehases tulid bändid veits viivitusega… Shirubi Ikazuchi pidi algama ajakava järgi kell 01:00… Aga no Kosmikud lõppesid mingi 01:04 või nii.. ja kui ma telklast Tehasesse jõudsin, siis polnud veel midagi alanud. Ja seal inimesed kogunesid ja ootasid. Ma arvan, et kuskil 01:40 ajal äkki tulid nad lavale…

Enne seda oli mingi veider elektrooniline muusika taustaks. Okei, ma saan aru, et mõlemad bändid on elektroonilised bändid.. Aga see taustamuusika oli kuidagi veider… Ma ei tea enam, kas väljend liiga elektrooniline on õige selle kohta. Kuid no see taust veits häiris..

Anyway siis.. inimesed ootasid.. üks tüüp istus isegi lava ääre peal ja ootas.

Ja ühel hetkel tuli siis Shirubi Ikazuchi lavale..

Peab nentima, et Tehases oli täiega huvitav valgus. Juba neljapäeva õhtul oli hea valgus… ja no laupäeval oli ka. Mu mured, et äkki Tehases pole üldse valgust, et pilte teha… ei leidnud õnneks kinnitust.. 😛

Shirubi muusika oli esmapilgul täitsa huvitav… siuke elektrooniline ja jamh… alguses ei osanudki väga seisukohta võtta. Aga siis tuli üks lugu, mida ma olin eelnevalt raadiost kuulnud ja selle juures mõelnud, et täiega äge lugu ja et peab pärast google’dama, et mis lugu see säärane on… Ja tol päeval Tehases selgus, et see lugu oli St. Cabah, mis paistab, et on osalenud ka Eesti Laul 2011 konkursil.

Lugesin ka, et see neiu teeb kohati Final Fantasy seeriast inspireerituna seda muusikat… väga põnev värk. Lugusi saab ka tasuta alla laadida nende kodulehelt.

Olen siin muude Rambil esinejate huvitavate lugude hulgas kuulanud ka nende lugu Seizure, mis jaa.. on pääris hea.

Hr. Haavandi oli samuti seal platsis kuulamas, seega ilmselgelt peab see hea olema.

Pärast neid läks jälle mingi megakaua aega ja Muumi oli juba päris vihane, et miks küll Forgotten peale ei tule… kitarrimees seadistab 45 minutit kitarri vms…

Noh, eks see tegelikult oli veidi vähem. Esiteks kell oli 2:45 ja Shirubi ei teinud teps mitte ainult 15-minutilist konsat. Ja teiseks selgus, et nad olid eelmisel päeval käinud ka Tuskal, seega arusaadav, et kõik asjad ei lähe päris nii kiiresti kui võiks. Ja minu meelest oli väga tsill seal… sai vett ostetud, viimaseid suitse tehtud ja piimakommid ära söödud. 😛

Vaatasin ka, et Forgotteni särke müüdi… pilt väga ei tulnud siiski välja. Erinevalt lavast, oli seal veits kehvem valgustus.

Ja no siis lõpuks kuskil kella 3 ajal tuli Forgotten Sunrise… \m/

Ülivõimas konsa oli ikka. Alguses mingil hetkel oli veits vähe suitsu ja… solist ütles et.. Ma näen teid liiga hästi.. kas tossu on vähe? Ja kui teie meid liiga hästi näete, siis on strobot vähe…

Seejärel hakati rohkem tossu laskma ja.. täiega selline.. sürr oli, kus sellise.. mitmekülgse ja raske/elektroonilise muusika saatel ühel hetkel on lava täiesti valget tossu täis ja siis tuleb tossu seest käsi või pea ja laulab kiiresti mingi raske koha ja läheb tagasi tossu sisse… Ulmee..

Janar ütles muidugi, et kogu see värk on fotograafi õudusunenägu… Minu meelest mitte väga. Ühel hetkel oli täiega äge, kuidas solistil oli väljasirutatud käes mikker käes.. juhe läks ümber käe ja ta näitas \m/… Sellest siluetist oleks väga põneva pildi saanud…

Aga no mina sain näiteks sellised..

Aa.. nüüd tuleb seda teha et…. mine kuula lugu Sõjajala Õis. Üligeniaalne lugu.. laulsin kaasa seda laivis.. 😛

See tehti jällegi viimase loona kah.. aga eks ta ongi et.. nüüd lähed telklasse ja.. laskud igavesse unne.

Ja seda ka tegin…

Teepeal sai kahjuks telefoni aku tühjaks, seega ei saanud uurida, kuidas Tuskal asjad lähevad…

Telklas Jalmar oli keset muruplatsi pikali. Ajasin ta siis üles ja aitasin telgilukku lahti teha ning saapaid ära võtta. Hommikul selgus, et tüüp oli kuskil piiritust joonud.. 😛

Ja ma veel lootsin, et saab enne magama minekut temaga ühe õlle võtta… Aga jõin siis hoopis Tehasest võetud vett ja tegin kiivi Active’ile lõpu.

Telgiga oli see lugu, et neljapäeva ja reede öösel leidsin mingi kõrvaharke telgist. Ja nüüd laupäeva öösel oli mingisugune orav või hiir vms. telgi ukse ees… jooksis ära, kui ma lähedale läksin. Loodus…. 😛

Igavene uni kestiski hommikuni… või õigemini päris lõunani, sest erinevalt eelmistest päevadest oli pühapäeva hommik väga mõnusalt pilvine ja mahe. Kuna telefon oli tühi, siis ärgates küsisin mingilt tüübilt kella… selgus, et mingi 12:30 kandis oli… Päris hea.. 😛

Jamh.. kella 12 ajal löödi tõenäoliselt mingit suurt koolikella vms… Mingi päris pikalt lasti… Eks ma selle peale vast üles ärkasingi.

Hommikul oli telkla säärane nagu järgneval pildil näha… Ja siis veel. Mingil imelikul põhjusel oli küljevärav kinni pandud. Ja inimesed, kes ei tahtnud suure ringiga minna, olid sunnitud üle aia ronima.

Ma ei saa eriti sellest põhjusest aru, miks küljevärav kinni pandi. Minu meelest näiteks reede hommikul ei olnud seal mingit valvet, seega võis suht kogu aeg sisse-välja käia. Valve on mõistlik alles õhtul, et magama tuleksid inimesed, kes on ikka telkla eest maksnud jne… Aga pühapäeva hommikul on suht suva, et kes sinna tulevad või kes lähevad. Seega võiks ikka värava lahti jätta…

Aga jah.. selline oligi siis selle aasta Rock Ramp…

Ülejäänusi pilte saab vaadata järgnevalt lingilt:
http://fotoalbum.ee/photos/jee7/sets/1187517

Soovitan kindlasti vaadata, sest nagu eelnevalt mainitud, siis paljusi pilte publikust või ka bändidest ma siia ei pannud.. aga seal on olemas. Samuti võib olla ka mingeid pilte, mida ma üldse üles panema ei hakanud… kui huvi on, siis võib ühendust võtta vms. Kontaktandmeid ei tohiks olla liiga keeruline leida.

Soovitan veel vaadata ka Kristel Sergo ägedaid pilte Tuskalt:
http://backsteidz.com/2011/07/25/galerii-tuska-open-air-2011/

Oli väga huvitav ja äge kogemus… Aitäh korraldajatele, bändidele ja teistele inimestele, kes selle kõik lõid. 😛

Järgmine aasta kohtume. 😉

\m/

—————-
Now playing: Shirubi Ikazuchi – Seizure
via FoxyTunes

neljapäeva hommikul neljapäeva hommikul

Comments are closed.